Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa arengufond-euroopa kontinendist eemal asuvate piirkondade arendamiseks. Asutati majandus ja sotsiaalkommitee, et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j
määrata erinevat karistust. Kohus jälgib ka, et liikmeriigid ja institutsioonid täidaksid neile seadusega pandud kohustusi. Kontrollikoda – rahal on väärtus Kontrollikoda jälgib, et Euroopa Liidu maksumaksjate raha kasutataks seaduse kohaselt, majanduslikult ning eesmärgipäraselt. Kontrollikoda asub Luxembourgis ning tal on õigus auditeerida kõiki Euroopa Liidu rahastutega seotud organisatsioone, organeid ja ettevõtjaid. Euroopa majandus - ja sotsiaalkomitee – ühiskonna hääl Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee 344 liiget esindavad suurt hulka erinevaid huvirühmi: tööandjaid ja ametiühinguid, tarbijaid ja keskkonnakaitsjaid. Komitee on nõuandev organ, kelle arvamust küsitakse töö, sotsiaalkulutuste, kutsehariduse jm valdkondades Euroopa Liidus tehtavate otsuste puhul. Regioonide komitee - kohalikud tulevikuväljavaated Regioonide komiteega konsulteeritakse selliste Euroopa Liidu otsuste puhul, millel
• Liikmesriigid teostavad oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. • Liikmesriigid ja ühendus tegutsevad kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika Otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank. Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Fiskaalpoliitika e eelarvepoliitika e rahanduspoliitika Valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk – majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium). Teaduspoliitika Euroopa Liidu teaduspoliitika toetab teadusuuringuid ja tehnoloogia
Lääne- Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. 1950.-1960.aastatel toimus Lääne- Euroopa riikides (eriti Saksamaa Liitvabariigis ja Itaalias) kiire majanduskasv, mis võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning ülesse ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna. Sellises ühiskonnas on kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadused ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest ning teiste riikliku reguleerimise mehhanismide abil. 1960.aastatel kasvas ka Lääne-Euroopa riikides analoogiliselt USA-ga noorsooliikumine. Kõige ägedamaks läks vastasseis Prantsusmaal, kus tudengite rahutused Pariisis 1968 mais viisid tänavalahingute ja kodusõjasarnase olukorrani. Prantsusmaa president C. de Gauelle
volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid
Majandus- ja Rahaliidu olemus Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast – majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu. 79.Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) Esimene etapp ( 1.juuli 1990 – 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel. Teine etapp ( 1. jan 1994 – 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale üleminekuks, kehtis range eelarve distsipliini kohustus, loodi Euroopa Rahainstituut. Kolmas etapp : rahaliidu loomine koos ühisvaluuta euro kehtestamisega. Euroopa Rahainstituut lõpetas tegevuse ja alustas Euroopa Keskpank. Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid