Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele (0)

Vanalinna Hariduskolleegium Carmen Suurkivi Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele Referaat Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2019 1


Sisukord Table of Contents
Sissejuhatus                                                                                                                    ...........................................................................................................   3 Euroopa Liidu loomine                                                                                                  ............................................................................................   4 ELi aluslepingud                                                                                                     ...............................................................................................   4 Poliitikad                                                                                                                          .................................................................................................................   5 Euroopa Liidu transpordipoliitika                                                                            ......................................................................   5 Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika                                                                       .................................................................   5 Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus                                                            ......................................................   6 (Europa, Kaubandus)                                                                                              ........................................................................................   6 Inimõiguste edendamine ja kaitsmine                                                                    ..............................................................   6 Elujõulised maapiirkonnad ja kvaliteetsed põllumajandustooted                           .....................   7 Eesmärgid                                                                                                                       ..............................................................................................................   8 Väärtused                                                                                                                  .........................................................................................................   8 Eesti ja EL – lühiajalugu                                                                                                ..........................................................................................   9 Kuidas toimib EL ja kuidas Eesti mõjutab otsustusprotsesse?                                    ..............................   10 Eesti roll Euroopa Liidus                                                                                       .................................................................................   10 Eesti ja EL suhete tulevik. Miks Eestil on vaja olla/ei peaks olema ELs?                     ...............   13 Tulevik                                                                                                                     ............................................................................................................   13 Kasutatud materjalide allikad                                                                                     ...............................................................................   14 2


Sissejuhatus Euroopa   Liit   on   majandusalase   ja   poliitilse   koostöö   partnerlus,   milles
osaleb 27 Euroopas asuvat riiki. Aastast 2004 sai ka Eesti osaks Euroopa
Liidust ning sellest ajast saadik on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja
konstruktiivse  partnerina  ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka  ELi
edasises integratsioonis.
Töö eesmärgiks on uurida, kuidas mõjutab Euroopa Liit Eesti majandust.   3


Euroopa Liidu loomine Euroopa   Liit   loodi   eesmärgil   kaotada   korduvad   ja   kahjulikud   sõjad
(sealhulgas teine maailmasõda) naaberrikide  vahel. 1949.  aastal loodud
Euroopa Nõukogu Lääne-Euroopa riikide poolt on esimene samm koostöö
suunas.   ELi   loomisele   pani   aluse   Robert   Schumann,   kes   esitas   idee
ühendada   Euroopa   tuginevalt   solidaarsusel.  9.   mai   1950   esitab   Robert
Schumann tihedama koostöö kava ning hiljem hakatakse samal kuupäeval
tähistama   Euroopa   päeva.  Et   tagada   püsiv   rahu,   loodi   Euroopa   Söe-   ja
Teraseühendus ning sellega algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline
lõimimine.  18. aprill 1951 allkirjastavad Schumanni plaani põhjal Belgia,
Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa lepingu oma
rasketööstuse ehk söe- ja terasetootmise ühiseks haldamiseks. Külm sõda
ida   ja   lääne   vahel   iseloomustas   1950ndaid   ning   aastal   1956   surusid
Nõukogude   Liidu   tankid   maha   kommunismivastased   meeleavaldused
Ungaris.  Toetudes   Söe-   ja   Teraseühenduse   edule,   laiendavad   kuus   riiki
koostööd ka muudesse majandusvaldkondadesse. Aastaks 1992 kujundati
senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks. (Euroopa Liit, Diana Tandru 2011) (Europa, Euroopa Liidu ajalugu) ELi aluslepingud Euroopa   Liit   on   rajatud   õigusriigi   põhimõttele,   mis   tähendab,   et   ELi
tegevus   põhineb   aluslepingutel,   mille   kõik   ELi   liikmesriigid   on
vabatahtlikult   ja   demokraatlikult   heaks   kiitnud.   Alusleping   on   siduv
kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi
institutsioonide   eeskirjad,   otsuste   tegemise   kord   ning   ELi   ja   selle
liikmesriikide   vahelised   suhted.   Aluslepinguid   muudetakse,   kui   on   vaja
muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide
vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha). Aluslepingute
kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid
seejärel rakendama asuvad. Peamised aluslepingud on Lissaboni, Nice`i,
Amsterdami, Maastrichti, Brüsseli, Rooma lepingud, Ühtse Euroopa akt ja
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. (Europa, ELi aluslepingud) 4


Poliitikad Euroopa Liidu transpordipoliitika ELi   transpordipoliitika   aitab   hoida   Euroopa   majandust   dünaamilisena,
arendades   reisimist   kiiremaks   ja   ohutumaks   muutvat   nüüdisaegset
taristuvõrku ning toetades säästvaid ja digitaalseid lahendusi. Transport on
Euroopas   eluliselt   oluline   inimeste,   teenuste   ja   kaupade   vabaks
liikumiseks. Lisaks on see ka tähtis majandussektor, kuna see moodustab
rohkem   kui   9%   ELi   kogulisandväärtusest   (panusest   majandusse).
Säästvate ja innovaatiliste transpordivahendite kasutuselevõtul on oluline
roll   ELi   energia-   ja   kliimaeesmärkide   saavutamisel.   Ühiskonna   liikuvuse
suurenedes  on ELi poliitika  eesmärk aidata  transpordisüsteemidel  toime
tulla   selliste   suurte   probleemidega   nagu   ülekoormus,   mis   raskendab   nii
maantee- kui ka lennuliiklust, kestlikkus (transpordi peamine energiaallikas
on   endiselt   nafta,   mis   on   keskkonna   ja   majanduse   seisukohast
jätkusuutmatu),   õhukvaliteet,   taristu,   mille   kvaliteet   on   ELis   ebaühtlane
ning konkurents.  (Europa, ELi transpordipoliitika) Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa   Liidu   ühine   välis-   ja   julgeolekupoliitika   põhineb   diplomaatial   ja
rahvusvahelistest   eeskirjadest   kinnipidamisel.   ELi   rahvusvahelise   rolli
puhul on olulised ka kaubandus, humanitaarabi ja arengukoostöö. ELi välis-
ja   julgeolekupoliitika   eesmärk   on   konfliktide   lahendamine,   rahu
säilitamine,   rahvusvahelise   üksteisemõistmise   ja   koostöö   edendamine,
demokraatia   ja   õigusriigi   põhimõtete   arendamine   ja   tugevdamine,
inimõiguste   ja   põhivabaduste   austamine.  ELi  eesmärk   on  tagada   ka, et
maailmas   olulised   majandusjõudude   ja   piirkondlike   rühmade   suhted
põhineksid ühisel huvil ja kasul. Välispoliitika küsimustes on Euroopa Liidus
lõplik  otsustusõigus  Euroopa  Ülemkogul, mis koosneb ELi riigipeadest ja
valitsusjuhtidest. Enamiku välis- ja julgeolekupoliitika alaste otsuste puhul
on vaja kõikide ELi liikmesriikide nõusolekut. (Europa, Välis- ja julgeolekupoliitika) 5


Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus Euroopa Liidu majandus on üks maailma avatumaid ja suurim ühtne turg.
Liikmesriikidevaheline   vabakaubandus   oli   üks   Euroopa   Liidu
asutamispõhimõtetest   ning   EL   seisab   ka   maailmakaubanduse
liberaliseerimise eest. EL vastutab liikmesriikide kaubanduspoliitika eest ja
peab   nende   nimel  läbirääkimisi.  Kaubanduslepingute   või   -eeskirjade   üle
peetavatel   läbirääkimistel   konsulteerib   EL   ka   avalikkuse,   ettevõtjate   ja
vabaühendustega. Euroopa Liit toetab ja kaitseb ELi tööstust ja ettevõtjaid,
tehes   tööd   kaubandustõkete   kõrvaldamiseks,   et   Euroopa   eksportijate
suhtes   kehtiksid   õiglased   tingimused   ja   neil   oleks   juurdepääs
välisturgudele.   Samal   ajal   toetab   EL   välisriikide   äriühinguid   praktilise
teabega   selle   kohta,   kuidas   pääseda   ELi   turule.   EL   teeb   koostööd   ka
Maailma   Kaubandusorganisatsiooniga   (WTO),   et   aidata   kehtestada
ülemaailmseid   kaubanduseeskirju   ja   kõrvaldada   WTO   liikmete   vahelised
kaubandustõkked. (Europa, Kaubandus) Inimõiguste edendamine ja kaitsmine Euroopa   Liit   järgib   kahte   peamist   inimõiguste   poliitika   ja   meetmete
suunda,   milleks   on   ELi   kodanike   põhiõiguste   kaitsmine   ja   inimõiguste
ülemaailmne edendamine. ELi kodanike õigused tagatakse ELi põhiõiguste
harta   alusel,   kus   on   sätestatud   kõik   põhiõigused,   mis   on   ELi
institutsioonidele ja asutustele siduvad. Samuti kehtib harta liikmesriikide
valitsuste   suhtes,   kui   nad   kohaldavad   ELi   õigust.   Euroopa   Liit   põhineb
kindlal   tahtel   edendada   ja   kaitsta   inimõigusi,   demokraatiat   ja   õigusriigi
põhimõtet kogu maailmas. ELi suhetes teiste riikide ja piirkondadega on
inimõigused kesksel kohal. ELi asjaomane poliitika  hõlmab naiste, laste,
vähemuste ja põgenike õiguste edendamist, vastuseisu surmanuhtlusele,
piinamisele,   inimkaubitsemisele   ja   diskrimineerimisele,   kodaniku-,
poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kaitsmist ning
inimõiguste   kaitsmist,   tehes   aktiivset   koostööd   partnerriikide,
rahvusvaheliste   ja   piirkondlike   organisatsioonide   ning   rühmade   ja
ühendustega kõigil kodanikuühiskonna tasanditel. (Europa, Inimõigused ja demokraatia) 6


Elujõulised maapiirkonnad ja kvaliteetsed 
põllumajandustooted ELi põllumajanduspoliitika on viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud,
et   aidata   põllumajandustootjatel   nende   probleemidega   toime   tulla   ning
reageerida   inimeste   muutunud   suhtumisele   ja   ootustele.   ELi
põllumajanduspoliitika   hõlmab   paljusid   valdkondi,   sealhulgas   toidu
kvaliteeti,   jälgitavust,   kaubandust   ja   ELi   põllumajandustoodete
edendamist. EL toetab oma põllumajandustootjaid rahaliselt ning julgustab
kasutama   säästvaid   ja   keskkonnahoidlikke   tavasid,   investeerides   samal
ajal ka maapiirkondade arengusse. (Europa, Põllumajandus) 7


Eesmärgid Euroopa   Liidu   põhilised   eesmärgid   on   edendada   rahu   ja   kaitsta   oma
väärtusi ning kodanike heaolu, tagada vabadus, turvalisus ja õiglus ilma
sisepiirideta,   areneda   kestvalt,   tuginedes   tasakaalustatud
majanduskasvule   ja   hinnastabiilsusele,   ülimalt   konkurentsivõimelisele
turumajandusele   koos   täieliku   tööhõive   ja   sotsiaalkaitsega,   ning
keskkonnakaitsele,   võidelda   sotsiaalse   tõrjutuse   ja   diskrimineerimisega,
soodustada   teaduse   ja   tehnoloogia   arengut,   soodustada   liikmesriikide
majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust,
austada Euroopa Liidu rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning
rajada majandus- ja rahaliit, mille ühisrahaks on euro.  ELi   eesmärgid   on   hoida   inimeste,   kaupade,   teenuste   ja   kapitali   vaba
liikumist. (Europa, EList lühidalt) Väärtused Euroopa Liidu väärtused on ühised liikmesriikidele ja nende ühiskondadele,
kus   austatakse   kaasamise,   sallivuse,   õigluse,   solidaarsuse   ja
mittediskrimineerimise   põhimõtet.   Nende   väärtuste   hulka   kuuluvad
inimväärikus, vabadus  (liikumis-, isiku- ja  teabevabadus  ELi  kodanikele),
demokraatia, võrdõiguslikkus, õigusriigi põhimõte ning inimõigused. Need eesmärgid ja väärtused on ELi aluspõhimõtted, mis on sätestatud
Lissaboni lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. (Europa, EList lühidalt) 8


Eesti ja EL – lühiajalugu Aastal 1995 25. novembril allkirjastas Eesti peaminister avalduse taotleda
Eesti   vastuvõttu   Euroopa   Liitu   ning   avalikke   liitumisega   seoses
läbirääkimisi alustati alles aastal 1998. Eesti liitumist EL-ga kajastas Eesti
ajakirjandus ning lisaks võtsid sellel teemal sõna paljud kultuuritegelased,
sealhulgas   Leelo   Tungal,   Jaanus   Vaiksoo,   Enn   Soosaar,   Contra,   Linnar
Priimägi ja paljud teised. Aastal 2003 korraldati referendum ehk üleriigiline
hääletus ning allkirjastati liitumisleping, mille tulemusel sai Eestist 1. mai
2004 Euroopa Liidu liige koos teise üheksa riigiga. Eesti poolt allkirjastasid
lepigu president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojulaid. (Välisministeerium, Eesti Euroopa Liidus) (Vikipeedia, Eesti astumine Euroopa Liitu) Aastal 2010 soovitas Euroopa Komisjon ka Eesti vastu võtta euroalasse.
Komisjoni   sõnul   vastab  Eesti  euroalaga  liitumise  kriteeriumitele  ning  on
majanduslikult jätkusuutlik riik. Kuu aega hiljem kiidab Euroopa Parlament
heaks   Eesti   liitumise   euroga   ning   veel   kuu   hiljem   kinnitatakse   Eesti
üleminek eurole 1. jaanuar 2011. (Histrodamus,   Euroopa   Komisjon   soovitas   Eesti   euroalasse   vastu   võtta
2010) 9


Kuidas toimib EL ja kuidas Eesti mõjutab 
otsustusprotsesse? Euroopa   Liit   on   sarnane   konföderatsiooniga   (lepingu   alusel   kestvalt
liitunud,   kuid   suveräänsuse   säilitanud   riikide   liit),   kus   paljud
poliitikavaldkonnad on föderaliseeritud ühisteks institutsioonideks, mis on
võimelised   seadusi   looma.   Erinevalt   enamikest   riikidest   ei   kontrolli   EL
välispoliitikat,   kaitsepoliitikat   ega   enamikku   otsese   maksustamise
poliitikast.   Et   EL   saaks   nendes   valdkondades   olulisi   toiminguid,   peavad
kõik liikmesriigid andma oma nõusoleku. 
Euroopa   Liidu   aluseks   on   kolm   põhilist   poliitikavaldkonda,   mida
nimetatakse   ka   kolmeks   sambaks.   Esimene   sammas   on   ühenduse
valdkond,   mis   hõlmab   enamikku   ühispoliitikatest,   kus   otsused
langetatakse ühenduse meetodil ning milles osalevad komisjon, parlament
ja   nõukogu   kvalifitseeritud   häälteenamusega.   Teine   sammas   on   ühine
välis-   ja   julgeolekupoliitika,   kus   otsuseid   langetab   vaid   nõukogu.   Ja
kolmanda   samba   valdkond   on   politsei-   ja   õigusalane   koostöö
kriminaalasjades,   kus   taas   langetab   otsuseid   vaid   nõukogu.   Teise   ja
kolmanda samba puhul peab nõukogu otsus olema ühehäälne  ning igal
riigil   on   seega   vetoõigus.   Nõukogu   võib   otsustada   kasutada   sillaklauslit
ning siirata teatavad küsimused kolmandast sambast esimesse. 
Euroopa Liidu üldise poliitilise suuna kinnistab Euroopa Ülemkogu, kuid tal
puudub  volitus   võtta  vastu  õigusakte  ehk  võimukandja   poolt   väljaantav
õigusliku reguleerimise vahendeid, mille täitmine on kohustuslik.  (Wikipedia, Politics of the European Union)
(Europa, ELi institutsioonid ja muud asutused) Eesti roll Euroopa Liidus Ka Eestil Euroopa  Liidu liikmena on võimalus ja kohustus kaasa rääkida
liidu   poliitikate   kujundamises   ning   ELi   arengusuundade   kinnistamises.
Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui
seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste
liikmesriikide   toetus.   Eesti   Euroopa   Liidu   kujundab   ja   teostab   Vabariigi
Valitsus.   Eesti   Euroopa   Liidu   poliitika   keskne   koordinatsiooniüksus   on
riigikantselei ja Eesti ametnikud osalevad Euroopa Liidu töögruppide ning
komiteede töös. Et Eesti valitsusasutused töötaks ühtse meeskonnana, on
loodud   kõiki   osalisi   ühendav   ministeeriumidevaheline   komisjon   nimega 10


Euroopa   Liidu   koordinatsioonikogu.   Riigikantselei   ja   selle   Euroopa   Liidu
sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. (Riigikantselei, Eesti Euroopa Liidu poliitika ja selle eesmärgid) Eesti eesmärgid ja põhimõtted, millele Euroopa Liidu suunalises tegevuses
tuginetakse,   määrab   kindlaks   Vabariigi   Valitsus   peale   avalikkusega
konsulteerimist.   Euroopa   Liiduga   liitumisest   saadik   on   Eestis   koostatud
raamdokumente,   milles   määratakse   kindlaks   peamised   põhimõtted,
millest   lähtudes   valitsus   oma   tegevuseesmärke   EL-is   täide   viib.
Raamdokumendis   on   ka   selgitatud   valitsuse   peamisi   eesmärke   eri
poliitikavaldkondades. Eesti praeguse Euroopa  Liidu  poliitika  põhisuunad
on   kokku   võetud   eelnevalt   Riigikogus   arutatud   raamdokumendis   „Eesti
Euroopa Liidu poliitika 2015–2019", mille Vabariigi Valitsus on kinnitanud.
Nii nagu ka kõikidel eelkäijatel on selle  peamine eesmärk rajada ühtsel
valitsemisel   ja   ühistel   eesmärkidel   põhinev   alus   Eesti   tegutsemisele
Euroopa   Liidu   liikmena.   Arvestatud   on   Euroopa   Liidu   institutsioonide
eesmärke   ja   tööplaane.   Riigikantselei   näeb   Euroopa   Liitu   vastusena
võimalike   probleemidega   toimetulekuks   ning   soovib   olla   ELi   arengu
eestvedajate hulgas. Valdkondlikult paneb Eesti eesistumisel rõhku ühtse
turu   ja   digitaalse   siseturu   arengule,   energiapoliitikale   ning   naabrus-   ja
välispoliitikale.  (Riigikantselei, Euroopa Liit) 11


12


Eesti ja EL suhete tulevik. Miks Eestil on vaja 
olla/ei peaks olema ELs? Euroopa  Liit on suureks toeks Eesti majandusarengule  põllumajanduses,
teedeehituses, kultuuris, regionaalses arengus jne. EL võimaldab paljusid
töökohti ning õppimisvõimalusi Euroopas. Eestile on oluline kuuluda ELi ka
kasvava julgeoleku ning kinnituse kuuluda Lääne-Euroopasse nimel. Euroopa Liidus olemine annab Eestile võimaluse riigile kasutada eurot, mis
on   kasutuses   ka   paljudes   teistes   EL   riikides   ning   see   muudab
riikidevahelise kaubanduse lihtsamaks ja mugavamaks.  Euroopa Liitu kuulumisega kaasnevad ka mõned negatiivsed küljed, nagu
näiteks   vastuole   põhiseadusega,   mille   tõttu   tuleb   läbi   arutada   osa
küsimusi   liikmesriikidega   ning   Eesti   peab   sellel   tulemusel   tegema
järeleandmisi.   ELiga   liitumine   tõi   kaasa   palju   küsimusi   põhiseaduse
muutmise ja täiendamise kohta.  Lisaks peab eesti avama kinnisvaraturgu välismaale, kasvab bürokraatia ja
ettevõtjad   peavad   leppima   kõrgete   euronõuetega..   Tänu   kõrgemale
palgale   välisriikides   ja   vabale   liikumisele   EL   riikides   lahkuvad   kõrgelt
haritud töötajad Eestist. Kuid siiski omavad Eesti riigi ELi osaks olemise positiivsed küljed rohkem
mõju, kui negatiivsed. Tulevik Järgmisel   eelarveperioodil   väheneb   Brüsseli   toetus   Eestile   40%
Suurbritannia   EList  lahkumise   tõttu.  Eesti  kasu  ühtekuuluvusvahenditest
väheneb   kolmandiku   võrra   nüüdsest   digivolinik   Andrus   Ansipi   sõnul.
Langeda   võib   ka   Eesti   põllumajandus   otsetoetus.   Kui   EL   suurendab
jätkuvalt kulutusi ühisele piirile ning teadusele ja haridusele, on priorieedid
paigas. Kuid rohkem tähelepanu tuleb pöörata emigratsioonile Kesk- ja Ida-
Euroopa   riikidest   ning   tööjõu   väljavoolule.   Eestil   ei   ole   probleeme
toimetulekuks järgmisel eelarveperioodil. (Kesknädal, Meie tulevik Euroopa Liidus 2018) 13


Kasutatud materjalide allikad http://kesknadal.ee/2018/05/13/meie-tulevik-euroopa-liidus/ https://europa.eu/european-union/index_et https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht https://vm.ee/et 14

Document Outline

• Sissejuhatus
• Euroopa Liidu loomine
  • ELi aluslepingud
• Poliitikad
  • Euroopa Liidu transpordipoliitika
  • Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika
  • Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus
  • (Europa, Kaubandus)
  • Inimõiguste edendamine ja kaitsmine
  • Elujõulised maapiirkonnad ja kvaliteetsed põllumajandustooted
• Eesmärgid
  • Väärtused
• Eesti ja EL – lühiajalugu
• Kuidas toimib EL ja kuidas Eesti mõjutab otsustusprotsesse?
  • Eesti roll Euroopa Liidus
• Eesti ja EL suhete tulevik. Miks Eestil on vaja olla/ei peaks olema ELs?
  • Tulevik
• Kasutatud materjalide allikad