Küsimus 1 Amortisatsioon mõõdab b. seda osa tootmiskuludest, mille võrra masinad ja seadmed vananedes oma väärtust kaotavad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid Vali üks: Väär Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Netoinvesteeringud võrduvad Vali üks: b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus SKP mõõdab Vali üks: a
Majanduse KT Vajadused mida peab majanduses rahuldama ettevõte · Füsioloogilised õhk, toit, vesi, seks, uni, seedimine. Dormeo, aktiivia · Turvalisus kaitse keha, tervist, perekonda,töö,vahendid,moraal. Aktimel, suitsuandur. · Armastus ja lähedus, seksuaalne läh., perekond, kuulumine, sõprus. Nissan BMW, durex plesuremax · Lugupidamine enesearmastus, enesekindlus, saavutamine, teiste austamine, teiste austus minu vastu. Riided, kosmeetika · Eneseteadvus moraalsus, loovus, prob. Lahendamine, eelarvamuste puudumine, faktidega leppimine. Kampaania " Sõida kaine peaga!" Ressursid majanduslikud vahendid, varud Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk ...
· Kuivatuskulu · Remondi- (korrashoid) kulud · Erimasinate hoolduskulu 3. Millest sõltub tootmisomahind? Tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii muutuvaid kui ka püsivaid kulusid ehk koguomahind. Sõltub sellest kui palju kulutusi tehakse toodangu kohta. 4. Kuidas leitakse põhitoodangu tootmiseomahind kui toodanguliini tootmisel saadakse samaaegselt ka kaasnevat- ja kõrvaltoodangut? Leitakse kaasneva- ja kõrvaltoodangu väärtus, mis lahutatakse tootmiskuludest maha. 5. Milliseid tasuvusnäitajaid mõjutavad järgmised olukorrad: tootmiskulude optimeerimine ja tootlikkuse kasv (samade sisendite ratsionaalsem kasutamine, mida on põhjustanud ettevõtja teadmiste kasv)? 6. Miks on tootmiskulude kalkuleerimisel vaja arvestada amortisatsiooniga? Amortisatsiooniga kantakse põhivahendite järkjärguline väärtuse kulumine toodangu väärtusesse. 7
Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majandus avanes läände ning majanduse ühinemine Euroopaga oli pöördumatu. Mindi üle turumajandusele. Turumajandusele üleminekul mängisid rolli ka erastamine, panganduse areng, omandireform ja kolhooside likvideerimine. Eesti majanduse areng on toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tuleneb kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas on Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses on toimunud tootmise ja ekspordi kiire kasv. Ekspordi kiire kasv on seotud eelkõige struktuuriliste muudatustega. See tähendab seda, et loodi uusi ettevõtteid ja kujundati ümber vanu, mis hakkasid tootma kõrge kvaliteediga kaupu. Nende ettevõtete loomine aitas kaasa kaupade ja teenuste turustamisele hoolimata sellest, et kohalikud tootmiskulud olid tõusnud. Mõne kuuga majandus siiski stabiliseerus ja
põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. 1992. aasta juunis kehtestatud fikseeritud vahetuskurss 1 Saksa mark = 8 Eesti krooni oli samasugune ka 2001. aasta juunis. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majanduse areng oli toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tulenes kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses toimus tootmise ja ekspordi kiire kasv. Kõnealune kasv oli seotud eelkõige institutsionaalsete ja struktuuriliste muutustega. Institutsionaalsete muutuste (vabakaubanduskokkulepped teiste riikidega, suhted uute väliskaubanduspartneritega, tõhusamaks muutunud kvaliteedikontroll, mille tõttu on kaubad
Töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel. Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge. Välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. "tärkava tööstusharu kaitse vajadus" - kodumaise tootmise edendamine ekspordi arendamiseks, kodumaise tootmise edendamine impordi asendamiseks. Dumpinguga on tegu, kui kaupu müüakse välismaal odavamalt tootmiskuludest (pro: omahinnast). Dumping on kaupade müük välisturul hinnaga, mis on oluliselt madalam siseturu hinnast. Dumpinguvastased kaitsemeetmed lubatud kui need kaks tingimust: Tõestatud müük "odavamalt kui õiglase hinna eest". Tõestatud, et kodustele tootjatele on tekkinud materiaalne kahju. Dumpinguvastaste meetmete puhul võib tavaliselt oodata teiste riikide vastumeetmeid, milleks on kõige sagedamini: ekspordi subsideerimine; antud riigi suhtes erimeetmete
antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevates kohtades selleks on vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba hinnast, kui seda toodetaks täieliku konkurentsi tingimustes antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües erinevat ühiku hinda. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest:
Paczek, 1990) . Hüperinflatsioon oli näiteks 1989.a. Jugoslaavias, kus jaehindade indeks ulatus 135%-ni ning Poolas 1989.a. augustist kuni 1990.a. veebruarini jaehinnad olid 1990.a. veebruaris keskmiselt 9,3 korda kõrgemad kui 1989.a. juulis. (Alari Purju 1991). Palgainflatsioon Kuluinflatsiooni üksikutest alaliikidest märgime kõigepealt palgasurvest tingitud inflatsioon ehk palgainflatsiooni. Turumajanduses moodustavad palgakulud paljudes ettevõtetes kuni kolmveerand kõigist tootmiskuludest (Dolan, Lindsey, 1988). Samal ajal on tööjõud eriline kaup, mille hinda kujundavad ka mitmesugused majandusvälised tegurid. Palgatõus on üheks üldise heaolu tõusu allikaks juhul kui see toimub muutumatu hinnataseme juures või kui palgakasv ületab hinnakasvu. See on suureks sotsiaalpoliitiliseks ahvatluseks eriti üleminekumajanduses. Sageli tuuakse seal taotletava palgatõusu õigustuseks asjaolu, et plaanimajandusel oli palga osa
tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, sest püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum.Suurem osa tootmiskuludest kuulub muutuvkuludesse, enamik teisi tegevuskulusid on püsikulud. Seega võib öelda, et antud kordaja näitab, milline osa müügitulust on kättesaadav püsikulude maksmiseks ja kasumilisaks. Eestis on antud kordaja keskmiseks väärtuseks keskmiselt 13,15 %. · Müügikäibe puhasrentaablus -ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis puhasrent. On 1000! · Võlakordaja Kui ettevõttel raha pole, võtad laenu. Siis võid ka oma ettevõtte aktsiaid tagasi
b) koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c) rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon d) tarbimine miinus säästud 22. Kapitali tarbimiskulu mõõdab: a) ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil b) kõiki kulutusi, mis tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil c) kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil d) seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad 23. Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 211. 1 a) tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b) investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c) sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks
kattearvestus; kuluarvestustehnika, mille kasutamisel jaotatakse tooteühikule ainult muutuvkulud, saades jääktulu e müügikatte, Püsikulusid vaadeldakse kogusummas perioodikuludena ning need võetakse arvesse kasumi arvestusel. Sobib lühiajaliste otsuste tegemiseks. Toob välja kulude käitumise erinevatel tegevusmahtudel. Täiskuluarvestuse eelised- 1) Kaudsed kulud on kaasaegsed äritegevuses kasvav kululiik ning nad moodustavad suure osa tootmiskuludest ja on olulised varude hindamisel. 2) Kui tootmine on püsiv aga müük kõigub, on ärikasumi kõikumised täiskuluarvestuses väiksemad kui osakuluarvestuse puhul. 3) Laovarude hindamisel on püsivkulude arvestamine laovaru maksumuse vajalik. 4) Täiskuluarvestus on hinnakujundusel hädavajalik, et kõik tootmise ja mittetootmise kulud saaksid kaetud. Vastavalt Eesti Vabariigi seadusele võetakse valmis-ja lõpetamata toodang arvele
/1, lk 41/ David Ricardot peetakse oma aja suurimaks majandusteadlaseks ning uue koolkonna rajajaks poliitilises ökonoomias. Ta oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed. /1, lk 42/ David Ricardo panuseks on mitmete siiani põhjapanevate teooriate väljatöötamine, millest olulisemad on väärtusteooria ja suhtelise eelise teooria. Ta töötas välja ka esimese jaotusteooria. Ta nägi majandussüsteemi, kus suhtelised hinnad kujunesid põhiliselt tootmiskuludest ning kus nõudlus ja kasulikkus ei omanud suurt rolli. /1, lk 43/ 8 Kokkuvõte Majandust on uuritud ja käsitletud erinevatel ajastutel mitut moodi. Teadus on arenendu tihedalt filosoofide ja kirjanike koostööna. Tähtsamad ideed on tulnud Aristoteleselt, Platonilt, Adam Smithilt, Aquino Thomaselt ning David Ricardolt.
tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Nõudlusinflatsioon väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Pakkumis- (kulu-) inflatsiooni iseloomustab tootmiskulude kasv, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. Hinnainflatsioon - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. Siirdeinflatsioon - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad
kaubale oleks rakendatud tolle, oleks ikkagi olnud võimalik impordi suurenemine ja maksebilansi halvenemine. Kvoodid annavad valitsusele suurema võimu ja paindlikkuse. GATT-i voorude kokkulepped on piiranud valitsuste võimalusi tollimaksude tõstmiseks, kuid kvootide kehtestamiseks olid kuni 1996. aastani suhteliselt vabad käed 9. Dumpingu mõiste ja dumpingu kehtestamisega seotud probleemid. Dumpinguga on tegu, kui kaupu müüakse välismaal odavamalt tootmiskuludest (pro: omahinnast). Dumping on kaupade müük välisturul hinnaga, mis on oluliselt madalam siseturu hinnast. GATT'i reeglitega olid dumpinguvastased kaitsemeetmed lubatud Article 6 järgi, kuid nende rakendamiseks pidid olema täidetud kaks tingimust: · Tõestatud müük "odavamalt kui õiglase hinna eest"[1]. · Tõestatud, et kodustele tootjatele on tekkinud materiaalne kahju. · GATT defineeris dumpingut ka kui toote pakkumist eksportturul müügiks
rakendatud tolle, oleks ikkagi olnud võimalik impordi suurenemine ja maksebilansi halvenemine. Kvoodid annavad valitsusele suurema võimu ja paindlikkuse. GATT-i voorude kokkulepped on piiranud valitsuste võimalusi tollimaksude tõstmiseks, kuid kvootide kehtestamiseks olid kuni 1996. aastani suhteliselt vabad käed 9. Dumpingu mõiste ja dumpingu kehtestamisega seotud probleemid. Dumpinguga on tegu, kui kaupu müüakse välismaal odavamalt tootmiskuludest (pro: omahinnast). Dumping on kaupade müük välisturul hinnaga, mis on oluliselt madalam siseturu hinnast. GATT’i reeglitega olid dumpinguvastased kaitsemeetmed lubatud Article 6 järgi, kuid nende rakendamiseks pidid olema täidetud kaks tingimust: • Tõestatud müük “odavamalt kui õiglase hinna eest”[1]. • Tõestatud, et kodustele tootjatele on tekkinud materiaalne kahju.
tarbimisomadused alandavad reaalset tarbimist. Tekib kaubadefitsiit. Nõudlusinflatsioon väljendab liignõudlust st nõudlus ületab pakkumise. Kui majanduses on tarbijate käes liigset raha, siis see iseenesest tekitab liignõudluse. Pakkumis- (kulu-) inflatsiooni iseloomustab tootmiskulude kasv, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Näiteks võib kallineda tooraine. Palgainflatsioon - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. Hinnainflatsioon - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. Siirdeinflatsioon - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad
a) Isiklik tulu netomaksud b) Tarbimis kulutused + säästud Kogus,mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks SKP mõõdab b)toodete lõpphüviste turuväärtust Tulude ringkäiku mudel kirjeldab a)tulude vogu ettevõteltkogumajapidamistele ja kogumajapidamistelt ettevõttetele Netoinvesteeringud võrduvad b)koguinvesteerigud - amortisatsioon Amortisatsioon mõõdab d)seda osa tootmiskuludest,mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Tarmiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel · Vale,tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulude ja säästude vahel Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9 kulutavad tarbijad alati 90% oma tuludest tarbimiseks · Vale,MPC näitab seda,kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele
müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. (3, 185) Bilansi kirjed: VARUD Tooraine ja materjal Tooraine Materjal Kütus Lõpetamata toodang 4 Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest (8) Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukophta ja seisundisse. (7) Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid tootega seotud kulutusi (materjali kulud, tööliste palgad jne), kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon , tootmisega seotud juhtkonna plgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele, lähtudes normaalsest tootmiskaost. Juhul kui
juhuslikult põhitoote tootmisel ning millel on põhitoodetega võrreldes väike väärtus. Kõrvaltooted on näiteks kondid, rasv ja teatud siseorganid lihatööstuses, saaepuru, puidutööstuses. Alati ei ole võimalik teha vahet ühis ja kõrvaltootel, teatud artikli täpne klassifikatsioon on otsustamise asi, mis sõltub kindlast olukorrast. Kõrvaltoote kuluarvestuses kasutatakse järgnevaid variante: · Puhasrealiseerimisväärtus lahutatakse tootmiskuludest · Kogukulud lahutatakse kogukäibe väärtusest · Müügitulusse suhtutakse kui juhuslikku tulusse ja kantakse kasumisse · Käsitletakse kui ühistooteid(1, lk15) 1.6. Teenuse, funktsiooni kuluarvestus Teenuse, funktsiooni kuluarvestus on meetod teatavate teenuste või funktsioonide (sööklad, hooldustööd, personalitöö) kuluarvestuse teostamiseks. Teenuste kuluarvestust kasutavad ettevõttes,
ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia-100%: Rooja energia-35% Seeduv energia-65%: Uriini energia-4% Seedegaaside energia-8% Metaboliseeruv energia-53%: soojusejuurdekasv-12% Netoenergia-41%: Elatuse energia-22% Toodangu energia-19%: Piim-15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50...55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks talve- e laudaperioodil on: hein, põhk, silo, pere- ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Praegu pakutakse võrdlemisi soodsa hinnaga ka õlle- ja piiritusetööstuse jäätmeid (linnaseeod, praak, õlleraba), kindlasti jõusööt ja mineraalsöödad. Suvel haljassööt (peamiselt karjamaarohu näol), jõusööt ja mineraalsöödad. Talveperiood
· Kulude võrdsustamise argument- Niisiis, kui kulude ja hindade võrdsustumist pidada soovitavaks eesmärgiks, võib rahvusvaheline kaubandus olla just tööriist selle saavutamiseks. Näiteks kui mingis riigis on palgad kujunenud liialt kõrgeks, tuleks soodustada tööjõu sissevoolu madala palgaga riikidest. · Dumpingu vastu võitlemise argument- Dumpinguga on tegu, kui kaupu müüakse välismaal odavamalt tootmiskuludest (pro: omahinnast). Dumping on kaupade müük välisturul hinnaga, mis on oluliselt madalam siseturu hinnast. · Riigieelarve tulude argument- · Ratsionaalse tarbimise struktuuri argument- · Riigikaitse ja ohutuse argument- riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 22
Olukorras, kus inflatsioon võib alguse saada liignõudlusest, võib majandussidemete kaudu üle minna kuluinflatsiooniks. Inflatsiooni ülekandumist defineeritakse kui inflatsioonispiraaliks, kus eritakse mitmeid tüüpliike. Hind - palk - hind. Efekti alguseks on madala hinnatõusus, kus kindale määrale tõustes hakkavad ettevõtted kompenseerima töötajale suurenevaid kulutusi palga tõusuga. Keskmiselt moodustavad palgakulud kuni kolmveerandi kogu tootmiskuludest. Et tootjate kasum ei väheneks tuleb toodangu hindu tõsta. Hind - intress - hind. Intressimäära tõusmisega kaasneb hoiuseintressi tõus, mis omakorda stimuleerib raha hoiustamist, millega suurenevad säästud ja väheneb nõudlus. Kuid sellega kaasneb ka laenuintresside tõus, mis kasvatab tootmiskulusid, mille tõttu võib omakorda toodanguhind tõusta. Hind – hind. Tooraine hinna tõus mõjutab ettevõtete tootmiskulusid, mis
-Reguleerimisfunktsioon – hind tasakaalustab nõudluse ja pakkumise -Stabilisteerimisfunktsioon – hinnad stimuleerivad kasutama efektiivseid töömeetodeid ja efektiivselt ning kokkuhoidlikult kasutama ressursse. -Jaotusfunktsioon – hinna alusel saab ressursi jaotada erinevatesse kategooriatesse -Nõudmise ja pakkumise tasakaalustamise funktsioon Hinnad määratakse vastavalt nendele funktsioonidele lähtudes: - Tootmiskuludest (omahinnast) - Nõudlusest ja pakkumisest - Konkurentsist - Kasumi olemasolust Eristatakse kolme hinnakujunduse meetodit: -Tootmiskuludel -Ostjate nõudlusel -Konkurentide hindadel Hinnakujunduse etapid: -Hinnakujunduse objekti valik -Nõudluse ja pakkumise valik 5 -Kulude analüüs -Konkurentide hindade analüüs -Hinnakujunduse meetodi valik -Lõplik hinna kindlaksmääramine
MC = VC + FC · Kasum = tulu kulu · Esimest toodet saab müüa kõige kallimalt. Edasi peab müüma odavamalt, sest nii head ostjat enam pole ja sama ostja pole nõus enam teist samasugust toodet nii kallilt ostma, sest see pole talle enam nii kasulik. MR · R = MR · MR = R´ · MC = MR Selle reegliga saab ettevõte määrata kasumit maksimeeriva tootmise. Sellele reeglile pole keegi suutnud vastu vaielda. · Tootmist tuleb jätkata ka kahjumiga seni, kuni kahjum on tootmiskuludest väiksem. C MC = MR MC = VC + FC VC FC q0 Q · AC keskmine kulu. AC= C / q · Ühiskond on huvitatud, et keskmine kulu oleks minimaalne. ACmin. · Turg ei tee kunagi parimat ühiskonna jaoks. C MC MR AC
majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte . Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses oli toimunud tootmise ja ekspordi kiire kasv, mis oli seotud eelkõige institutsionaalsete ja struktuuriliste muutustega. Institutsionaalsete muutuste (vabakaubanduskokkulepped teiste riikidega, suhted uute väliskaubanduspartneritega, tõhusamaks muutunud kvaliteedikontroll, mille tõttu on kaubad vastuvõetavad ka välisturgudel jne) tulemusena tekkis juurdepääs uutele turgudele
kasutada. Tootmine väheneb ja turul tekib kaupade puudus. PAKKUMIS- (KULU-) INFLATSIOONI iseloomustab tootmiskulude kasv, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Näiteks võib kallineda tooraine, tööandjad võivad ametiühingute survel tõsta majanduslikult põhjendamatult palka, mis omakorda sunnib ettevõtteid toodangu hinda tõstma. Kuluinflatsioonil on mitmeid alaliike. PALGAINFLATSIOON - Paljudes ettevõtetes moodustavad palgakulud suurema osa tootmiskuludest. Palgataseme põhjendamatule suurendamisele järgneb üldine kulude kasv. HINNAINFLATSIOON - Monopoolses seisundis olevad ettevõtted võivad hindu tõsta, kuigi selleks puuduvad majanduslikud tingimused. Näiteks Eestis tõstetakse märgatavalt kütte, telefoni ja elektri hindu vaatamata sellele, et tarbija tulude kasv on piiratud. SIIRDEINFLATSIOON - Üldine hindade tõus järgneb ka siis, kui neis riikides, kellega on tihe majanduslik koostöö, hinnad märkimisväärselt tõusevad
51 Seaduslik määratlus · Vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadusele võetakse valmis- ja lõpetamata toodang arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. 52 Täiskuluarvestuse eelised · Kaudsed kulud on kaasaegses äritegevuses kasvav kululiik ning nad moodustavad suure osa tootmiskuludest ja on olulised varude hindamisel. · Kui tootmine on püsiv, aga müük kõigub, on ärikasumi kõikumised täiskuluarvestuses väiksemad kui osakuluarvestuse puhul · Laovarude hindamisel on püsivkulude arvestamine laovaru maksumusse vajalik · Täiskuluarvestus on hinnakujundusel hädavajalik, et kõik tootmise ja mittetootmise kulud saaksid kaetud 53 Osakuluarvestuse eelised · Lihtne kasutada
Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: Alandama hinda ja suurendama tootmismahtu Monopoli: Piirtulu saab võrdseks nulliga koguse korral, mille kogutulu on maksimaalne Kui monopol müüb oma 100 - nda tooteühiku 35 krooni eest, siis tema piirtulu: Võib olla nii suurem kui väiksem kui 35 krooni; Hinnadiskriminatsiooni all mõeldakse seda, et: Antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest Kas monopol lõpetab tegevuse, kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud? Ilmselt tuleb sellele vähemalt mõtlema hakata Monopoli toodangu nõudluskõver on alati: Negatiivse tõusuga Kui monopol toodab kogus, mis on suurem sellest kogusest, mille MR = MC, siis: Võib toodangu mahu vähendamine vastata küll firma huvidele, paraku mitte ühiskonna huvidele Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust:
See tähendab rahuldust lisaväärtusest kui tarbija maksab soovitud toote eest madalamat hinda kui ta oleks nõuks olnud maksma, et mitte sellest kaubast ilma jääda. Marshalli on muidugi kritiseeritud sellepärast, et tarbija lisaväärtust ei ole kunagi võimalik täpselt mõõta, sest see on individuaalne. Lisaks nõudmishindadele on Marshalli käsitluses ka pakkumishinnad e müüjate hinnad. Kaupade pakkumine sõltub nende tootmiskuludest, mis on omakorda seotud ühiskonna põhiklasside tuludega. Ostja arvestab piirkasulikkust, müüja lähtub tootmiskuludest. Kapitali puhul eristas tarbimiskapitali, mis koosneb vahetult tarbeid rahuldavatest kaupadest (toit, riietus, eluase jms). Abi- e vahendav kapital (tööriistad, masinad, vabrikud, raudteed, laevad ning ka tooraine, materjalid jne) ühineb tootmises tööga. Eristab ka käibe- ja põhikapitali (J. Milli järgi). Palgatase määratakse nõudmise ja pakkumise vahekorraga
analüüs enamasti ühest vastust, mida avalik sektor peaks tegema. 25 177. Millised on avaliku sektori sekkumise alternatiivsed variandid? Avalik sektor võib ühiskonna tegevusse sekkuda mitmeti. Näiteks võib võib avalik sektor pakkuda tasuta hüvesid vastavalt vajadusele, piiratud kontingendile, samuti võib teatud hüvesid pakkuda vastavalt vajadusele tootmiskuludest madalama või sõltumatu regulaatori poolt määratud hinnaga. Veel võib pakkuda hüvesid doteeritud hinnaga, maksusoodustusega, lisaks pakutakse teenuseid regulatsioonidest tulenevalt või tehakse tarbijatele maksusoodustusi. 178. Milliseid vigu tehakse abisaajate kontingendi määratlemisel ja kuidas need sõltuvad kriteeriumite rangusest? Abisaajate kontingendi määratlemisel võib juhtuda,
müüjal peab olema teatavmonopolivõim tegu peab olema teenusega Jah, see nõue ei pea olema täidetud! müüja peab suutma turgu segmenteerida Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Hinnadiskrimineerimise all mõistetakse seda, et Vali üks või enam: kauba hind peab olema kõrgem kui keskmine kulu tooteühiku kohta antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest selleks on vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba hinnast, kui seda toodetaks täieliku konkurentsi tingimustes antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevates kohtades Tagasiside Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües erinevat ühiku hinda. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest:
ostetud kaubad“. Varude esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. RTJ 4 ütleb, et: Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üle antud mitte rahaline tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes. Soetusmaksumus koosneb ostukuludest tootmiskuludest muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk
toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum. Suurem osa tootmiskuludest kuulub muutuvkuludesse, enamik teisi tegevuskulusid on püsikulud. Seega võib öelda, et antud kordaja näitab, milline osa müügitulust on kättesaadav püsikulude maksmiseks ja kasumilisaks. Eestis on antud kordaja keskmiseks vääruseks keskmiselt 13,15 %. Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum / müügi netokäive Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus ning
võimalikku ärakasutamist. Ülemäärane ümberjaotamine mõjub arengule pärssivalt. Turutõrgete ja sotsiaalse efektiivsuse analüüs ei anna ühest lahendust sekkumise lahenduse ja vormide kohapealt. 177. Millised on avaliku sektori sekkumise alternatiivsed variandid? ● Tasuta jaotamine vastavalt vajadusele (maanteed, alg- ja põhiharidus jne); ● tasuta pakkumine piiratud kontingendile (kutse- ja kõrgharidus); ● tootmiskuludest madala hinnaga pakkumine vastavalt vajadusele (muuseumipiletid, rongipiletid); ● pakkumine sõltumatu regulaatori poolt määratud hinnaga (elekter kuni 2013, raudtee infra); ● doteeritud turuhinnaga pakkumine eraettevõtetes (teatripiletid); ● maksusoodustusega pakkumine eraettevõtetes (raamatud, ravimid jne käibemaksualandus ja muu soodustus); ● pakkumise regulatsioonid eraettevõtetes (töötervishoid);
Kogu ehk brutoenergia100%: Rooja energia35% Seeduv energia65%: Uriini energia4% Seedegaaside energia8% Metaboliseeruv energia53%: soojusejuurdekasv12% Netoenergia41%: Elatuse energia22% Toodangu energia19%: Piim15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50…55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks talve- e laudaperioodil on: hein, põhk, silo, pere ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Praegu pakutakse võrdlemisi soodsa hinnaga ka õlle ja piiritusetööstuse jäätmeid (linnaseeod, praak, õlleraba), kindlasti jõusööt ja mineraalsöödad.
8.5. Konkurentsipoliitika Hinnates erinevaid turustruktuure selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas toota ja kellele jagada. Ideaalsetes tingimustes jõuab turg parima lahenduseni. Sellise ideaalse turu toimimiseks peavad kõik tootjad olema täielikult konkureerivad. Inimestel peab olema täielik informatsioon hindadest, tootmiskuludest ja maitseeelistustest ning hinnad peavad väljendama kõiki kulusid. Tegelikkuses tuleb sellist ideaalset olukorda harva ette. Turgudel valitseb mittetäielik konkurents, kus üksikud domineerivad ettevõtted mõjutavad hüviste pakkumist ja dikteerivad hindasid. Tulemusena väheneb efektiivsus ja pööratakse vähem tähelepanu teadus ja arendustööle. Sellisel juhul ei toimi turg täielikult ja tegemist on mittetäielikust konkurentsist tuleneva tururikkega.
2. Omahinna arvutamine masintöödel Põllumajandussaaduste tootmisel tuleb teha mitmesuguseid kindlaid töid taimedele ja loomadele kõige soodsamal ajal. Kuna põllukultuure viljeldakse tänapäeval peamiselt mehhaniseeritult, moodustavad kulud masinapargile olulise osa taimekasvatustoodangu omahinnast. Näiteks rohusööda tootmisel moodustavad masinkulud (ilma töötasuta) 26-35%, kartuli kasvatamisel 26-30% ja teravilja kasvatamisel 36-41% kõikidest tootmiskuludest. Masintööde kulude arvutamiseks on iga masina kohta vajalik teada järgmisi andmeid: · soetusmaksumus; · asendushind - inflatsiooni ja konstruktsiooni täienemise tõttu masinate hinnad pidevalt tõusevad, seetõttu on tänapäeval sama võimsusega või tootlikkusega masina hind juba kõrgem kui vanal mitu aastat tagasi soetatud masinal. Kui kulunud masina asemele soetatakse uus sama võimsusega või
vaiksem), jaotamata kasum, kasumlikkus, naitab kapitali strukuuri (mida rohkem omakapitali , seda vaiksem tõenaosus sattuda pankroti). 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige enam on levinud kasvumaar, parameetriline, valemid ja finantsotsused. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 lihtsam ja arusaadavam. Koostamiseks jagatakse infot tulude ja kulude kontodelt. Ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mitte tootmiskuludest. Skeemis 1 on esitatud tööjõukulud, skeemis 2 seda eraldi ei ole. 20. Muugikaibe planeerimine. Prognoos, mis tehakse esimesena, sest sellega seonduvad paljud teised prognoosiread. Kasutatakse kasvumaara meetodit, kasvumaara valikul tuleb arvestada ettevõtte siseseid ja valiseid tegureid. Nt. valine tergur inflatsioon , sisene tegur hinnakujundus 21. Mille jargi planeeritakse kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesugused tegevuskulud?
Kauba kasulikkus, nt. suur ärihoone väikeses külas ei ole kasulik tehing Nõudlus ja nõudluse elastsus, nt. kas inimesed soovivad valmivaid kortereid Konkurents, nt. ehituse tellija soosib madalamat hinda, konkurents avaldab survet Riigi mõju nt. riik tellib hooneid; kehtestab piiranguid, seab limiite 6. Kuidas määratakse hinnad sõltuvalt nende funktsioonidest Hinnad määratakse vastavalt nendele funktsioonidele lähtudes: 1. tootmiskuludest (omahinnast), 2. nõudlusest ja pakkumisest, 3. konkurentsist, 4. kasumi olemasolust. 7. Milliseid hinnakujundamise meetodeid kasutatakse ehituses Eristatakse kolme hinnakujundamise meetodid: põhineb tootmiskuludel, ostjate nõudlusel, konkurentide hindadel. 8. Milliseid hinnakujundamise kontseptsioone kasutatakse ehituses Esimene kontseptsioon: kulupõhine hinnakujundamine aluseks on firma tegelikud kulud tootmisele ja turustamisele
kaubad“. Varude esmane arvele võtmine Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. RTJ 4 ütleb, et: Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üle antud mitte rahaline tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes. Soetusmaksumus koosneb · ostukuludest · tootmiskuludest · muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk
ühe ühiku võrra. Keskmine kogukulu (average total costs, ATC) saadakse sel moel, kui jagatakse TC toodangumahuga. Nii nagu TC jaguneb püsi ja muutuvkuludeks, jaguneb ka ATC keskmiseks muutuvkuluks (average variable costs, AVC) ja keskmiseks püsikuluks (average fixed costs, AFC). AFC langeb toodangumahu kasvades seetõttu, et FC on toodangumahu kasvades konstantsed ning seetõttu iga järgmise toodanguühiku tootmiskuludest moodustavad püsikulud üha väiksema osa. MC, ATC ja AVC kõverad on U-kujulised täpselt samal põhjusel, miks TC ja TVC kõverad alguses muutuvad laugemaks ja seejärel järsemaks. Esialgne MC, ATC ja AVC väärtuse langus on seega põhjustatud suuremast tootmisressursi spetsialiseerumisest (iga täiendava toodanguühiku tootmiseks on vaja teha vähem kulusid ning seetõttu ka keskmised kulud ühe toodanguühiku kohta alanevad).
o Rahvamajanduse puhastulu miinus amortisatsioon o Tarbimine miinus säästud · Amortisatsioon mõõdab: o Ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil o Kõiki kulutusi, mis on tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil o Kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil o Seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. Lahenda! Nominaalne SKP deflaator Reaalne SKP SKP 2000 7000 =(nSKP/rSKP*1 7000 00%)=100 2003 7850 110 =(nSKP/SKP
toodete maksumusse. Seda kulu arvestatakse samadel põhimõtetel ja samade kogustega, nagu on arvestatud müügitulu. (RTJ 2, lisa 2) Sander Karu (2008, lk 4) on samuti kirjutanud, et tootmiskuludeks on kulud, mida tehakse põhitegevuse protsessides (toodete valmistamine, teenuste osutamine, projektide elluviimine) seoses ettevõtte väljundite (toodete, teenuste ja projektide) valmistamisega. Eesti teadlane Jüri Rünkla (1997, lk 12) on andnud ülevaate tootmiskuludest finantsarvestuses. Tootmiskulud hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid ja need kirjendatakse algdokumentide alusel tootmiskulude konto deebetis. Otsestesse materjalikuludesse kuulub valmistoodangus sisalduv materjal, mida kasutatakse kindla toote valmistamiseks. Otsene tööjõukulu on kindla toote valmistamiseks kulutatud tööjõukulu koos maksudega ning muud tootmise otsekulud on kõik ülejäänud
leida aasta püsivate tootmise lisakulude summa (1 000 000 eurot kvartalis ehk 4 000 000 eurot aastas) ja aasta toodangumahu (tootmisplaanist) jagatisena ehk 4000000/300000=13,33 eurot; valmistoodangu omamaksumuse saame leida lõppjäägi ja ühe ühiku kulu korrutisena. 8. MÜÜDUD KAUPADE OMAMAKSUMUSE ARUANNE Kommentaar: aluseks on tootmiskulud: kulu põhimaterjali soetuseks, põhitööjõukulud ning tootmise lisakulud; lahutades tootmiskuludest lõppjäägi omamaksumuse, saame leida müüdud toodangu omamaksumuse. 37 EELARVESTATUD KASSAPLAAN (2020) Andmed ülesande tekstist: 2019. aasta IV kvartali müük on 55 000 tükki. Kavandatav müük aastaks 2020 on järgmine (tk): I kvartal 60 000; II kvartal 65 000; III kvartal 75 000; IV kvartal 90 000. Ühiku müügihind on 400 EUR. Kogu müük on võlgumüük
Impordikvoot mittetolliline kaubandustõke, mille puhul piiratakse importi või eksporti koguseliselt. Kaubanduse piiramiseks kasutatakse peamiselt impordikvoote. Rakendamise eesmärgiks on kodumaise tööstuse kaitsmine välismaise konkurentsi eest. Vabatahtlik ekspordipiirang - iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas Dumping eksporditakse kaupa tootmiskuludest odavama hinnaga või müüakse kaupa välismaal odavamalt kui kodumaal. Eristatakse: Püsiv dumping, röövellik dumping, sporaadiline dumping. 35 Vabakaubanduspiirkond - koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega
AVC) ja keskmiseks püsikuluks (average fixed costs, AFC). Kõik nimetatud kulud on graafiliselt kujutatud joonisel 17. Esimesena torkab silma see, et kõik kõverad, v.a. AFC kõver on U-kujulised. Sellel on oma kindel põhjus. Alustades AFC kõverast, mis on ainukesena langev, siis AFC langeb toodangumahu kasvades seetõttu, et FC on toodangumahu kasvades konstantsed ning seetõttu iga järgmise toodanguühiku tootmiskuludest moodustavad püsikulud üha väiksema osa. MC, ATC ja AVC kõverad on U-kujulised täpselt samal põhjusel, miks TC ja TVC kõverad alguses muutuvad laugemaks ja seejärel järsemaks. Esialgne MC, ATC ja AVC väärtuse langus on seega põhjustatud suuremast tootmisressursi spetsialiseerumisest (iga täiendava toodanguühiku tootmiseks on vaja teha vähem kulusid ning seetõttu ka 3
-Reguleerimisfunktsioon – hind tasakaalustab nõudluse ja pakkumise -Stabilisteerimisfunktsioon – hinnad stimuleerivad kasutama efektiivseid töömeetodeid ja efektiivselt ning kokkuhoidlikult kasutama ressursse. -Jaotusfunktsioon – hinna alusel saab ressursi jaotada erinevatesse kategooriatesse -Nõudmise ja pakkumise tasakaalustamise funktsioon Hinnad määratakse vastavalt nendele funktsioonidele lähtudes: - Tootmiskuludest (omahinnast) - Nõudlusest ja pakkumisest - Konkurentsist - Kasumi olemasolust Eristatakse kolme hinnakujunduse meetodit: -Tootmiskuludel -Ostjate nõudlusel -Konkurentide hindadel Hinnakujunduse etapid: -Hinnakujunduse objekti valik -Nõudluse ja pakkumise valik 5 -Kulude analüüs -Konkurentide hindade analüüs -Hinnakujunduse meetodi valik -Lõplik hinna kindlaksmääramine
9.6. Konkurentsipoliitika Hinnates erinevaid turustruktuure selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida toota, kuidas toota ja kellele jagada. Ideaalsetes tingimustes jõuab turg parima lahenduseni. Sellise ideaalse turu toimimiseks peavad kõik tootjad olema täielikult konkureerivad. Inimestel peab olema täielik informatsioon hindadest, tootmiskuludest ja maitseeelistustest ning hinnad peavad väljendama kõiki kulusid. Tegelikkuses tuleb sellist ideaalset olukorda harva ette. Turgudel valitseb mittetäielik konkurents, kus üksikud domineerivad ettevõtted mõjutavad hüviste pakkumist ja dikteerivad hindasid. Tulemusena väheneb efektiivsus ja pööratakse vähem tähelepanu teadus ja arendustööle. Sellisel juhul ei toimi turg täielikult ja tegemist on mittetäielikust konkurentsist tuleneva tururikkega.
Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskriminatsiooni: a) ostjal ei tohi olla võimalust kaupa edasi müüa; b) tegu peab olema teenusega; c) müüjal peab olema teatav monopolivõim; d) müüja peab suutma turgu segmenteerida. 45. Hinnadiskriminatsiooni all mõeldakse seda, et: a) antud kaupa müüakse erineva hinnaga erinevas kohas; b) kauba hind peab olema kõrgem kui ATC; c) antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest; d) selleks on see vahe, mille võrra monopoli toodangu hind on kõrgem sama kauba hinnast, kui seda toodaks TKF. 46. Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral nõuab monopol igalt ostjalt: a) erinevat hinda selleks, et kompenseerida erinevusi kauba omadustes; b) üht ja sama hinda aga ainult siis kui tootmiskulud on konstantsed; c) seda hinda mis võrdub piirkuluga; d) seda maksimaalset hinda, mida iga ostja on valmis maksma. 47
Turuhinna sõltuvust nõudmise ja pakkumise vahekorrast ning selle mõju pakkumisele ja nõudmisele on turumajanduse teooria isa Adam Smith nimetanud nähtamatuks käeks, mis reguleerib majandust. Joonis 3.5. Tasakaaluhind HT - tasakaaluhind, Qt - tasakaaluhulk Nõudmise ja pakkumise ning turuhinna isereguleerumiseks on vaja, et kauba pakkujate vahel valitseks konkurents ehk püüe pakkuda nõutavat kaupa võimalikult madala hinnaga, muidu jääb pakkujale kaup kätte või tuleb müüa tootmiskuludest madalama hinnaga. Selleks, et hindade isereguleerumine tõeliselt toimuks, on vaja, et nii kauba pakkujatel kui nõudjatel oleks piisavalt täielik ja kiire informatsioon hindade ja nende muutumiste kohta neid huvitavatel turgudel. Täiel määral isereguleeruvat turuhinda kohtame tänapäeval ülemaailmastuvas majandussüsteemis suhteliselt harva. Ühelt poolt mõjutavad kaupade hindu kohalikud tootmiskulud, teisalt võimalus hankida kaupu soodsalt paljudest
annaabi.ee 
