INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE (0)

TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Merilyn Ohtla
INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE
Referaat
Juhendaja: Nadežda Ivanova
Tartu 2015
Gh
SISUKORD
Sd 2
SISSEJUHATUS 2
1. INFLATSIOON 4
1.1.Põhjused 4
1.2.Liigid 6
1.3 Tagajärjed 8
1.3.1 Negatiivsed tagajärjed 8
1.3.2 Positiivsed tagajärjed 10
1.4 Inflatsiooni juhtimine 11
EUROTSOONI INFLATSIOON 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD ALLIKAD 16
SISSEJUHATUS 3
1.INFLATSIOON 4
1.1.Põhjused 4
1.2.Liigid 6
1.3 Tagajärjed 8
1.3.1 Negatiivsed tagajärjed 8
1.3.2 Positiivsed tagajärjed 10
1.4 Inflatsiooni juhtimine 11
EUROTSOONI INFLATSIOON 13
KOKKUVÕTE 15
KASUTATUD ALLIKAD 16

Sd

SISSEJUHATUS

Autor on valinud referaadi teemaks „Inflatsiooni liigid, põhjused, tagajärjed ja juhtimine“. Inflatsioon on alati olnud tuline teema poliitikute ja majandusteadlaste seas, sõltuvalt sellest kui suur peaks inflatsioon olema ja selle tagajärjed ühiskonnas. Käesolev referaat käsitleb üldiselt inflatsiooni ühiskonnas ning ei ole eraldi väljatoonud kindlate riikide andmeid. Küll referaadi lõpus on analüüs Eurotsooni inflatsiooni kohta.
Referaat koosneb ühest peatükist, mis on jagatud nelja alapeatükki: liigid, põhjused, tagajärjed ja juhtimine.
Tihti tekitab sõna „inflatsioon“ kodanike seas hirmu ja kartust. Arvatakse, et inflatsioon ainult halvendab ühiskonna tingimusi ja selle on põhjustanud riigijuhid oma halva juhtimisega. Käes olevas referaadis just proovitakse läheneda inflatsioonile mitmest aspektist . Alustades erinevate inflatsiooni põhjustega, mille eest ei vastuda ainult riigijuhid kuni välja tuua positiivsed küljed inflatsiooni olemasolul , ükskõik kui lühiajalise mõjuga need võivad olla.
Sd

1.INFLATSIOON

Majandusteaduses puudub kindel üldlevinud inflatsiooni definitsioon, kuna mõiste alla on koondatud erinevaid hindu tõstvaid tekkepõhjusega protsesse. Selle tõttu defineeritakse inflatsiooni kui üldise hinnataseme muutust, kus raha nominaalühiku ostujõu langemisega kaasneb hindade tõus ning ressursside ebaühtlane ümberjaotus. ( Eamets , et al. 2005, :196) Ressursside ebaefektiivne jaotuse toimub nii majandussektorite kui ka ajaperioodide vahel ja põhjustab heaolu kaotust nii indiviidi kui ka majanduses terviku seisukohalt. (Paas 2000, :102)

1.1.Põhjused

Inflatsioon on üks tõsisem probleem ühiskonnas, millega kaasneb enamikus riikides tööpuudus ja majandusliku kasvu vähenemine.
Üheks enimaks äramärgitud tekkepõhjuseks on raha ülemäärane emissioon . Ühiskonnas, kus riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada ning on märgatav defitsiit, proovitakse tasakaalu luua raha juurde trükkimisega. Sellega kaasneb hüppeline rahamasside kasv ning raha väärtuse kahanemine. Tulemuseks on inimeste soov koheselt ja hulgaliselt oste sooritada ja oma tarbimist suurendada, et vältida suuremat raha väärtuse vähenemist ja säästude muutumist väärtusetuks. (Pettinger, Why Printing Money Causes Inflatsion 2008)
Inflatsiooni tekkeks on samuti olukord majanduses, kus kaubamass väheneb, kuid rahamass jääb samaks. Selle tõttu kaob tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel. Kui aga kahe teguri vahe kasvab liiga suureks, suurenevad hüppeliselt kaupade ja teenuste hinnad, millega kaasneb inflatsioon. Sellist olukorda nimetatakse nõuldusinflatsiooni, kus liiga suur rahamass ajab taga liig vähe turul pakutavaid tooteid. ( Investopedia , LLC kuupäev puudub)
Samas võib inflatsiooni põhjuseks olla raha ringluskiiruse kasv. Raha ringluskiirus viitab sellele, kui kiiresti vahetab raha omaniku kindla ajaühiku jooksul ehk mitu korda kasutatakse ühte raha ühikut ostude sooritamiseks. Raha ringluskiirust saab suurendada, kui pangad vähendavad intressimäära, millega kaasneb laenude väljastamise kasv või kui indiviidid suurendavad oma kulutusi. Raha ringlusekiiruse kasv ei tekkida alati inflatsiooni, kuid kui kasv on ühiskonnas liiga suur, hüppeliselt suureneva nõudluse arvelt, on tagajärjeks inflatsioon. (Pettinger, Velocity of circulation and inflation 2013)
Samuti on inflatsiooni tekkeks psühholoogiline tegur, kus indiviidid hakkavad ennustama tuleviku inflatsiooni määra. Eeldades kindlat hinnatõusu toodete ja teenuste puhul, proovivad isikud koheselt vajaminevaid tooteid tarbida,et hinnatõusu vältida. Selline käitumine suurendab nõudlust ja hinnatõusu turul, kus majandusringlusele kaasneb infltsioon, mis oleks kui „isetäituv ennustus“, kuid mille täpsemad mõõtmed on ettearvamatud ja ebastabiilsed. (Piana 2001)
Samuti sotsiaalsete rühmade vaheline võistlus oma majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest võib anda tõuke inflatsiooni tekkele. Palkade tõstmisega kaasneb ettevõttel suuremad tootmiskulutused, mille tõttu tuleb tõsta kaupade ja teenuste hindu, et ettevõte kasum ei väheneks. Sellega võib ühiskonnas kaasneda kuluinflatsiooni. Samas ei suuda kõik juhid oma töötajate palku tõsta ja hoida oma kasumit ilma kindla segmendi koondamisega, millega suureneks töötusmäär riigis. (Miner 2013)
Samas ei ole riigile kasulik ka liigne välisraha juurdevool. Väliskapitalis sissevoolu käigus suureneb riigi välisvaluutareserv. Kuna neid reserve kasutatakse kohaliku valuuta ostmisel siis kodumaine baasraha kasvab ilma vastava toodangu suurenemiseta. Sellega kaasneb olukord, kus liiga palju raha hakkab jälitama liiga vähe turul pakutavaid tooteid. ( Jang -Yung 1997)

1.2.Liigid

Kuna inflatsiooni põhjustab erinevad tegurid ja selle ulatus võib varieeruda, saab inflatsiooni liigidata erinevate kategooria alustel.
Majandusteoreetikud jagavad inflatsiooni puhtaks ja tavaliseks. Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutusteta. Tavalise inflatsiooni korral tõusevad kaupade ja teenuste hinnad erinevalt ja seetõttu muutuvad ka kaupade ja teenuste relatiivsed hinnad. Reaalses maailmas on puhta inflatsiooni esinemine võimatu, kuna hinnad ei muutu iialgi võrdses ulatuses. (Org kuupäev puudub, :20)
Inflatsiooni saab liigidata ka tema tekkepõhjuste alusel: nõudlusinflatsioon, pakkumisinflatsioon, struktuurne inflatsioon ja majandusootuste inflatsioon. Nõudlusinflatsiooni korral on kogunõudluse mingi elemendi (tarbimise, investeeringu, valitsuse kulutuse) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsiooni korral toimub kogupakkumise järsu vähenemise (nn. pakkumisšoki) tulemusel tekkinud hinnatõusuga. See on tavaliselt tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. ( Sepp 1990, :35) Struktuurne inflatsioon tekib majanduse struktuurimuutuste tõttu. Selline olukord tekib ühiskonnas siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise. Majandusootuste inflatsioon on ootuste toimel kujunenud erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist. Käitumisvormid sunnivad isikuid nõudma kõrgemaid palku, mis saavadki inflatsiooni mootoriks . (Org kuupäev puudub, :31)
Inflatsiooni intensiivsuse ja ulatuse järgi eristatakse kolme tüüpi: roomav ehk hiiliv, jooksev ehk hüppeline ehk galopeeriv ja hüperinflatsioon . (Eamets, et al. 2005, :196) Roomava inflatsiooni (creeping inflation) korral ühiskonnas toimub vaevumärgatav hinnatõus (kuni 3% aastas), mis soodustab majanduse aktiivset arengut. Galopeeriva inflatsiooni (galloping inflation) korral on hinnatõusu kahekohaliste arvudega (10 ja enam protsenti aastas), mis mõjub riigi majandusele laastavalt. Raha kaotab väärtuse kiiresti, et äride ja indiviidide sissetulek ei suuda järel püsida turul olevate hindade ja kulutustega. Hüperinflatsioon (hyperinflation) on väga kiire hinnataseme tõus ja raha väärtuse vähenemine, mis viib rahvusliku raha alternatiivsete vahendite (bartertehingude või välisvaluuta) kasutamisele, hävitades riigi rahandussüsteemi. Sageli määratletaksegi hüperinflatsiooni kui hinnatõusu, mis on rohkem kui 50 protsenti kuus. ( Amadeo 2013)
Samuti võib inflatsiooni jagada kui indiviidide oskust ette hinnata raha väärtuse alanemist. Selle tulemusena eristatakse äraarvatud ja ootamatut inflatsiooni. Äraarvatud inflatsiooni korral on indiviidid suutnud õigel ajal ja täies ulatuses prognoosita ning seetõttu ka tehingutes kajastada hinnatõus. (Eamets, et al. 2005, :197) Enamikel juhtudel ei suudeta inflatsiooni tulekut ära määrata. Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsiooni korral majandussubjektid ei oska või ei jõua ennast kaitsta. ( Mankiw 2008, :378)
Samuti võib avaldumise viiside abil kategoriseerida inflatsiooni kui avalikku, varjatud ja tõkestatud. Avaliku inflatsiooniga on tegemist normaalse majandusliku olukorraga, mis kaasneb majanduskasvuga. See on turumajandusele iseloomulik nähtus, mis väljendub üldises hinnatõusus ilma et raha vääring alaneks. Selle asemel on hinnatõus tingitud reaalse väärtuse tõusust tootest ja teenusest kliendile. Varjatud inflatsiooni korral on turul püsivad hinnad, kuid selle juures halveneb müüdavate toodete ja teenuste kvaliteet ja/või aheneb sortiment. (Parts 2005, :2) „Tõkestatud inflatsioon on iseloomulik käsumajandusega riikidele, kus riiklikult fikseeritud hindade tõttu ei lahene nõudluse ja pakkumise mittevastavus mitte hinnataseme tõusuga turul, vaid muutus olukorraks, kus kaubakatteta raha otsib pidevalt defitsiitset kaupa.“ (Org kuupäev puudub, :27)
Reaalselt esineb harva puhtal kujul inflatsioone. Olukorras, kus inflatsioon võib alguse saada liignõudlusest, võib majandussidemete kaudu üle minna kuluinflatsiooniks. Inflatsiooni ülekandumist defineeritakse kui inflatsioonispiraaliks, kus eritakse mitmeid tüüpliike.

• Hind - palk - hind. Efekti alguseks on madala hinnatõusus, kus kindale määrale tõustes hakkavad ettevõtted kompenseerima töötajale suurenevaid kulutusi palga tõusuga. Keskmiselt moodustavad palgakulud kuni kolmveerandi kogu tootmiskuludest. Et tootjate kasum ei väheneks tuleb toodangu hindu tõsta.
  
• Hind - intress - hind. Intressimäära tõusmisega kaasneb hoiuseintressi tõus, mis omakorda stimuleerib raha hoiustamist, millega suurenevad säästud ja väheneb nõudlus . Kuid sellega kaasneb ka laenuintresside tõus, mis kasvatab tootmiskulusid, mille tõttu võib omakorda toodanguhind tõusta.
  

• Hind – hind. Tooraine hinna tõus mõjutab ettevõtete tootmiskulusid, mis omakorda tõstab ka toodangu lõpphinda tarbijale.
  
• Hind - valuutakurss – hind. Esineb riigisiseselt juhul, kui hindade tõus piirkonnas on olnud tunduvalt kiirem kui mujal, millele järgneb rahvusliku valuuta devalveerimine . See tekitab omakorda imporditavate kaupade kallinemise. (Parts 2005, :2-3)
  

1.3 Tagajärjed

1.3.1 Negatiivsed tagajärjed

Majanduse seisukohalt on oluline hinnasüsteemi võime tagada ressursside efektiivse paigutuse. Inflatsioon soodustab ressursside väärtpaigutamist ja toob kokkuvõttes kaasa üldise makromajandusliku suutlikkuse vähenemise. (Eamets, et al. 2005, :198)
Inflatsioon mõjutab tugevalt reaalse majandusaktiivsuse vähenemist. Järsk ja märkimisväärselt suur raha vääringu alanemine peletab eemale välisinvestorid, kes kardavad suuremat rahavääringu alanemist ning tõmbavad rahad riigist välja. Enamiku investeerimisprojektide peamiseks tunnuseks on nende pöördumatu iseloom, ehk halveneva turutingimuse korral, ei ole võimalik suurt osa oma esialgsetest investeerimiskuludest tagasi saada. (Investopedia, LLC kuupäev puudub)
Inflatsiooni korral kalduvad nii majapidamised kui ka ettevõtted kulutama rohkem aega ja ressursse, proovides kaitsta oma vara inflatsiooni eest, selle asemel, et tegeleda tootlikuma tegevusega. Majapidamiste ja ettevõtete aja- ja ressursside optimaalse paigutamise moonutuse tulemusena halveneb paratamatult makromajanduslik suutlikkus tervikuna. (Gerdesmeier 2011, :28)
Inflatsioon kui „maks“ indiviididele. Inflatsiooni maks on termin, mis viitab raha väärtuse alanemisel tulenev kahju raha omanikele. Kõrgemad hinnad suurendavad indiviididel maks. Nominaalne sissetulek tõuseb koos inflatsiooniga, mille tõttu isiku maksumäär tõuseb. Kuigi inimese ostujõud ei suurene, maksab isik suurema osa oma sisetulekust riigile. Samuti tõusevad ka kinnisvara maksud nagu maa ja maja pealt. Maksustamisjärgse reaalpalga ja säästudelt teenitud tulu vähenemine inflatsiooni tõttu võib viia tööjõu ja kapitali pakkumise vähenemiseni, mis omakorda kärbib majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. (Euroopa Keskpank 2008, :53)
Inflatsiooniga kaasneb ka spekulatiivsete tehingute kasv, kus alusvaraks on kaubahinnad, valuutakursid, intressimäärad. Spekulatiivne tehing on finantsiline tehing, mis sisaldab spekulatiivset riski, kus puhaskasum või lõplik kulu ei ole teada isikule. Selliste tehingute eesmärk on kasu saada turul olevate alusvara hinna kõikumistest, selle asemel, et kasu saada finantsiliselt alusvaradest nagu näiteks kapitalikasu, intress ja dividendid . Spekulatsioon tehingud võivad põhimõtteliselt hõlmata mis tahes tarbekaupa või finantsinstrumenti nagu aktsiad, võlakirjad , kaubafutuurid, valuuta, kunst ja kinnisvara. (Wikimedia Foundation, Inc 2015)
Samas põhjustab inflatsioon sotsiaalsete probleemide teravnemist. Raha väärtuse vähenemine ja hindade tõusmine raskendab ühiskonnas madala sissetulekuga perede toimetulekut. Samas suureneb töötus , kuna ettevõtted ei suuda kõigile palka maksta ja väheneb majanduse kasv. ( Riley 2014)

1.3.2 Positiivsed tagajärjed

Inflatsioonil on harva positiivsed tagajärgi ja tihti on need lühiajalised ja vähese mõjuvõimuga. Esiteks võib madal inflatsioon (2%) soodustada majanduslikku aktiivsust. Majanduslikkus olukorras, kus raha kaotab iga päev teatud osa oma väärtusest, üritavad isikud maksimaalselt kasutada käes olevat raha. Selline olukord paneb inimesi rohkem tarbima, sest kindla rahamassi korral oleks tulevikus toodete kogused väiksemad. See omakorda suurendab ettevõtete tootmiskasvu. Majanduslik olukord, kus ressursside potentsiaali kasutatakse osaliselt, kuid suureneb nõudlusmaht, toob ettevõtetele suuremat kasu. Sealjuures ajendab inflatsioon tootja optimismi nõudluse mahu kasvu suhtes tootmist laiendama. (Pettinger, Inflation: Advantages and disadvantages 2014)
Teiseks võib inflatsioon avaldada positiivset mõju kapitali akumulatsioonile ja investeerimist. Inflatsiooni korral palgad ja rendid hilinevad hinna tõusu suhtes, mistõttu kasvavad kasum ja hoiustatavad summad, mis omakorda stimuleerib investeerimist. Raha väärtuse alanemise korral soovivad isikud oma raha paigaldata teistesse vahenditesse, mille on inflatsiooni mõju väiksem ning millel on inflatsiooni üleminekul võimalus esialgne raha väärtus tagasi saada. Tavaliselt sellistes olukordades inimesed investeerivad uutesse ettevõtetesse, väärismetalli, kunstitöödesse või kinnisvarasse. (Pettinger, Policies To Reduce Inflation 2007, Pettinger, Why Printing Money Causes Inflatsion 2008)
Kolmandaks võib inflatsioon kaasa tuua indiviidide aktiviseerimise. Inflatsioon mõjutab üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. Selleks peavad üksikisikud rohkem töötama. Isikud otsivad oma päevatööle ka lisaks täiendava töökoha. Samuti võib see kaasa tuua mitteaktiivse tööealise rahvastiku aktiveerimise näiteks üliõpilased ja koduperenaised. (Sepp 1990, :40)
Neljandaks teguriks on inflatsiooni võime panna inimesi ökonoomilisemalt tarbimine. Kogedes pikaajalist inflatsiooni, peab isik tahes tahtmata oma kulutusi vähendama. Kokku hoitakse just meelelahutuste ja mugavuste (bussi asemel kasutatakse ühistransporti) pealt. Selle tulemusena muutub inimeste tarbimiskäitumine kokkuhoidlikumaks ning keskkonnasõbralikuks. On võimalus, et indiviid jääb oma käitumismustrile kindlaks ka peale kõrget ja pikaajalist inflatsiooni. (Investopedia, LLC 2015)

1.4 Inflatsiooni juhtimine

Lihtne on inflatsiooni juhtimist sõnastada, kuid raske seda reaalses elus rakendada efektiivselt. Üheks võimaluseks oleks fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika karmistamine. Fiskaalpoliitika on valitsuse eelarvepoliitika , mis lähtub riigile antud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika karmistamisega tõkestatakse majanduse kasvu, mis omakorda aitab aeglustada inflatsiooni kasvu. Seda on võimalik saavutada kogunõudluse vähenemise korral juhul kui riik otsustab vähendada kulutusi avalikus sektoris, kulutada vähem raha toodete ja kaupade peale või tõsta otseseid makse. Tänu sellele on võimalik vähendada riigieelarve defitsiiti või suurendada eelarve sufitsiiti. (Forsythe 2012)
Võimalus on ka võta kasutusele muudatused monetaarpoliitikas ehk rahapoliitikas. Selle all mõeldakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. (Eesti Pank 1996, :3-5) Selleks, et inflatsiooniga võidelda tuleb monetaarpoliitikat karmistada. Peamised tegurid on intressimäära tõstmine, reservi nõuete karmistamine ja vähendada ringluses olevat raha. Monetaarpoliitika karmistamine võimaldab vähendada tarbijate ja investeeringute kulutusi ning ringluses olevat raha. Intressimäärade tõstmisega on indiviidil kulukam laene võtta, reservinõuete karmistamisega peab pank suuremaid reserve hoida ning keskpangad võivad hakkata raha laenama võlakirjadega, millega väheneb raha mass ringluses. (Investopedia, LLC kuupäev puudub)
Indekseerimine on erinevate majandusnäitajate muutuste sidumine inflatsiooni tegeliku määraga. Majandusnäitajad , millega saab inflatsiooni siduda on palgad, riigivõlg , maksumäär ja valuuta. Indekseerimise käigus korrigeeruvad hinnad ja maksed vastavalt inflatsiooni määrale. Seda kasutatakse pikka ajaliste laenulepingute puhul, kus laenuandja saab samas väärtuses raha tagasi, kui palju on andnud, sõltumata hetkel olevast inflatsioonist. (Lefort ja Schmidt -Hebbel 2002, :1-4)
Inflatsiooni tõttu langenud väärtust on võimalik taastada kasutades devalvatsiooni ehk valuuta väärtuse vähendamine teise rahaühiku suhtes. Rakendades seda meetodit lisab see stiimulit juurde riigi ekspordile ja kodusele majandusele. Riigi eksporditavad kaubad on odavamad ja rohkem konkurendi võimelised. Samuti toob see riiki juurde välisinvestoreid, juhul kui hinnad ei tõuse. Devalveerimine peaks aitama vähendada riigi eelarve defitsiiti ning vältima edasist välisvaluutareservi tühjenemist. (Jang Group 2008)
Kui mõõdukas inflatsioon on üle läinud hüperinflatsiooniks on tavaliselt ainuke viis sellest välja tulemiseks annulleerimine ehk praegu käibel olev raha kuulutakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem . (Sepp 1990, :39)

EUROTSOONI INFLATSIOON

Eurotsoon on inflatsioon olnud viimase paariaasta jooksul stabiilne ning viimased andmed, mis oktoobi kuus mõõdeti, näitasid inflatsiooni tasemeks 0,00%. Kusjuures septembris oli inflatsioon -0,10%.
(Eurozone Inflation Rate 2015)
Eurotsooni alal on peale majanduskriisi olnud pidevalt püsiv madal inflatsioon. Tegurid, mis on mõjutanud sellise majandusliku olukorra on mitmeid.

• Aeglane majanduskasv . Majanduskasv Euroopa Liidus on olnud madal juba suure majanduslanguse alguses (2007). Nõrk majanduskasv on pannud surve palkade ja hindadele.
  
• Madalad energia- ja toiduainetehinnad. Kütusehinna langus on üks kõige tugevam faktor hindade langemisel. Tänavu toimunud kütuselangus viis inflatsiooni negatiivi, mis omakorda aga seiskas majandusekasvu.
  
• Töötus. Eurotsooni töötus on olnud üle 10% juba 2009. a. keskel. Püsivalt kõrge töötusemäär tekitab sugevat survet palkadele.
  
• Inflatsiooniootused. Vaatamata käimasolevale majanduslangusele on EKP ja Euroopa ametnikud pannud suurt rõhku madala inflatsiooni hoidmisele.
  
• Soovimatus elavdada majandust. Eurotsoonis on suur kaubanduse tasakaalustamatus. Saksamaa on riik, kus import on kordades väiksem kui eksport . Saksamaal oleks ruumi suurendada sisetarbimist, mis aitaks Lõuna-Euroopas taastada konkurentsivõimet ja suurendada eksporti. Saksamaa aga ei soovi riskida suurema inflatsiooni tekkega nii et nad hoiavad tagasi sisetarbimist ja sellega koos ka Eurotsooni SKP kasvu.
  

Loomulikult on madal inflatsioon omad probleemid. Mõnes mõttes on madal inflatsioon hea uudis tarbijatele, kes naudivad madalate toiduainete hindu. Kuid probleem on selles, et see madal inflatsioon on juurdunud ühiskonda, mille tõttu on palga püsivad ja märgatavat palgakasvu ei ole tõenäoliselt juhtumas. Suurim probleem madala inflatsiooniga Euroopas on kasvav võlakoormus. Mõõdukas inflatsioon aitaks vähendada nominaalset võlga SKP suhtes. Aga peaaegu null inflatsioon raskendab võlakoormuse vähendamist. Väga madala inflatsiooni korral tõenäoliselt ka pidurduksid kulutused ja investeeringud. Tarbijad eelistavad oodata enne kulutusi tehes lootuses, et hinnad jätkavad langemist. Ettevõtted aga ei soovi investeerida kehva majanduskasvu korral. (Pettinger, EU inflation and deflation 2014)
Sd

KOKKUVÕTE

Antud referaadis on põhjalikult käsitletud inflatsiooni olemust. Kuigi kasutades erinevaid allikaid , saab väita, et inflatsiooni teema ei ole majandusteadlastel veel lõplikult läbi uuritud. Ikka avastatakse järjest rohkem mõjusid inflatsioonile ja selle mõju teiste ühiskonna teguritele.
Kuigi sõna „inflatsioon“ on veel hirmutav indiviidile, ei tohi ära unustada, et riigil on soovituslik omada 2% inflatsiooni, mis suurendaks majandusaktiivsust. Samas ei tohi olla liiga rutakad ja süüdistada majandusprobleemides ettevõtteid ja juhtisid, kui on avastatud, et indiviidid võivad oma käitumisega põhjustada täpselt sama moodi inflatsiooni.
Sd

KASUTATUD ALLIKAD

Amadeo, Kimberly. Types of Inflation: 4 Different Types Plus More. 6. mai 2013. a. http://useconomy.about.com/od/inflationfaq/tp/Types-of-Inflation.ht m (kasutatud 24. september 2015. a.).
Eamets, Raul , Anneli Kaasa, Helje Kaldaru, Eve Parts, ja Viktor Trasberg . Sissejuhatus majandusteooriasse . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
Eesti Pank. Rahapoliitikast ja inflatsioonist. Tallinn: Eesti Pank, 1996.
Euroopa Keskpank. „Hinnastabiilsus ja majanduskasv.“ 2008.
„Eurozone Inflation Rate.“ YCHARTS. 30. oktoober 2015. a. https://ycharts.com/indicators/eurozone_inflation_rate (kasutatud 10. november 2015. a.).
Forsythe, Aaron . Fiscal Policy | Macroeconomics. 2012. http://economics.fundamentalfinance.com/fiscal-policy.php (kasutatud 12. oktoober 2015. a.).
Gerdesmeier, Dieter. Miks on hinnastabiilsus oluline? Frankfurt am Main: Euroopa Keskpank, 2011.
Investopedia, LLC. Contractionary Policy. kuupäev puudub. http://www.investopedia.com/terms/c/contractionary-policy.asp (kasutatud 30. oktoober 2015. a.).
—. Currency Depreciation. kuupäev puudub. http://www.investopedia.com/terms/c/currency-depreciation.asp (kasutatud 2. november 2015. a.).
—. „Demand- Pull Inflatsion.“ Investopedia. kuupäev puudub. http://www.investopedia.com/terms/d/demandpullinflation.asp (kasutatud 7. november 2015. a.).
—. The 3 Steps to Preparing for Rising Interest Rates. 21. oktoober 2015. a. http://www.investopedia.com/partner/blackrock/articles/investing/102115/3-steps-preparing-rising-interest-rates.asp (kasutatud 1. november 2015. a.).
Jang Group. Currency devaluation and its impact on the economy . 21. aprill 2008. a. http://jang.com.pk/thenews/apr2008-weekly/busrev-21-04-2008/p3.ht m (kasutatud 28. oktoober 2015. a.).
Jang-Yung, Lee. „Sterilizing Capital Inflows.“ International Monetary Fund. märts 1997. a. https://www.imf.org/EXTERNAL/PUBS/FT/ISSUES7/INDEX.HTM (kasutatud 7. november 2015. a.).
Lefort, Fernando , ja Klaus Schmidt-Hebbel. „Indexation, Inflation and Monetary Policy: An Overview .“ rmt: Central Banking, Analysis , and Economic Policies Book Series , 1-18. Central Bank of Chile , 2002.
Mankiw, N. Gregory. Principles of Macroeconomics. 5. Boston : Cengage Learning , 2008.
Miner, Jason. Raise Minimum Wage Trigger Inflation. 3. märts 2013. a. http://inflationdata.com/articles/2013/03/03/raise-minimum-wage-trigger-inflation/ (kasutatud 28. september 2015. a.).
Org, Avo. Inflatsiooni liigid: nõudlusinflatsioon ja pakkumisinflatsioon. kuupäev puudub. http://jaanikarookmann.weebly.com/uploads/2/8/9/8/28980325/ttus_ja_inflatsioon.pdf (kasutatud 6. oktoober 2015. a.).
Paas, Tiiu . Riskid Eesti majanduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
Parts, Eve. „Inflatsioon.“ Andrus Planet . 2005. http://www.andrus.planet.ee/ar/Makro%C3%B6konoomika%202012/MA%20Loeng%20-%2011_1%20-%20Inflatsioon.pdf (kasutatud 28. september 2015. a.).
Pettinger, Tejvan. „EU inflation and deflation.“ Economics Help. 12. september 2014. a. http://www.economicshelp.org/blog/11448/stats/eu-inflation-and-deflation/ (kasutatud 8. november 2015. a.).
—. Inflation: Advantages and disadvantages. 2. juuni 2014. a. http://www.economicshelp.org/blog/315/inflation/inflation-advantages-and-disadvantages/ (kasutatud 13. oktoober 2015. a.).
—. Policies To Reduce Inflation. 12. november 2007. a. http://www.economicshelp.org/blog/42/inflation/economic-policies-to-reduce-inflation/ (kasutatud 29. september 2015. a.).
—. „Velocity of circulation and inflation.“ Economics Help. 8. november 2013. a. http://www.economicshelp.org/blog/9373/inflation/velocity-circulation-inflation/ (kasutatud 6. november 2015. a.).
—. „Why Printing Money Causes Inflatsion.“ Economics Help. 21. oktoober 2008. a. http://www.economicshelp.org/blog/797/economics/why-printing-money-causes-inflation/ (kasutatud 10. oktoober 2015. a.).
Piana, Valentino. Inflatsioon. 2001. http://www.economicswebinstitute.org/glossary/inflat.ht m (kasutatud 22. oktoober 2015. a.).
Riley, Geoff. „Inflation - Consequences of Inflation.“ Tutor2u. 9. november 2014. a. http://www.tutor2u.net/economics/reference/inflation-consequences-of-inflation (kasutatud 7. november 2015. a.).
Sepp, Urmas. Reaaltulu ja inflatsiooni hindamise teoreetilised põhimõtted. Monteerinud: V Vensel. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1990.
Wikimedia Foundation, Inc. „Speculation.“ Wikipedia. 5. september 2015. a. https://en.wikipedia.org/wiki/Speculation (kasutatud 7. november 2015. a.).
0