50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keivin K
Õppematerjali autor
Eesti Pank ja kroon Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus_____________________________________________________________3 Eesti Pank______________________________________________________________ 4 Eesti kroon_____________________________________________________________ 5 Eesti rahasüsteem________________________________________________________ 6 Eest rahareform (1992)____________________________________________________7 Pildid__________________________________________________________________8 Kokkuvõte______________________________________________________________9 Kasutatud kirjandus_____________________________________________________ 10 2 Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes teostab riigi rahapoliitikat. Eesti panga
ettevalmistusplaani ning kehtestas ajutised valuutareeglid. Rahareformi Komitee volitused lõppesid 29. juunil 1995 (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007). 1.3 Ettevalmistused oma rahale üleminekuks Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes ,,Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ,,Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu (Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 2009). 1992 alguses hoogustub arutelu oma rahale üleminekuks ja selle sidumisest erinevate valuutadega. Sama aasta kevadeks on selge, et rahareform tuleb teha kardinaalne. Pika kaalumise peale langes vaekauss Saksa margle, kuna see oli Euroopa üks stabiilsemiad ja tugevamaid. Märtsis moodustatud rahareformi komitee rolli on rakse üle tähtsustada. Tartu kommertspangaga koostööd teinud Svenska Handelsbankeni analüüsiosakonna
1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte. Et Eesti majandusreformi üksikasju on paljudes artiklites ulatuslikult käsitletud, piirdun siin vaid paari üldisema aspektiga. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal
tööstus- ja põllumajandustoodangu ning väljaveo kasvu, jõuda positiivse väliskaubandusbilansi ja tasakaalus riigieelarveni, kuid pikemas plaanis vajas majandus kriisist lõplikuks väljumiseks radikaalsemaid samme. Seetõttu otsustati läbi viia nii keskpanga kui ka rahareform. Abi saamiseks pöörduti Rahvasteliidu poole, kelle rahanduskomisjon andis 1925. a. Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks. Koostöö Rahvasteliiduga oli ühtlasi alguseks Eesti majandus- ja rahapoliitika tihedamale integreerumisele Euroopa majandusruumi. 1926. a. novembris kinnitati Eesti Panga presidendiks Jüri Jaakson, kes töötas sellel ametikohal kuni 1940. aasta juulini. [4] 4
............................................................. RAHAREFORM....................................................................................................................................... Rahareformi olemus.............................................................................................................................. EESTI RAHAREFORMIDEST................................................................................................................ Esimene rahareform Eestis.................................................................................................................... Teine rahareform Eestis......................................................................................................................... Kolmas rahareform Eestis..................................................................................................................... Neljas rahareform Eestis.........................................................
hinnangu järgi 25 miljardit rubla), millest osa on moodustatud nendesamade hoiuste arvel. Vara tagasimüümine rahvale annabki vajaliku raha selleks, er riigivõlga vähendada ja hoiused inimestele uues rahas välja maksta." Hoiused nullinud rahareformi kavale mõeldes tundub eriti küüniline aga see, et mõned aastad hiljem moodustas E. Savisaar just Keskerakonna ja hakkas võitlema nende inimeste õiguste eest, kelle Rahvarinde poolt toetatud rahareform oli säästudest ilma jäetud. Hoiukassasse pandud sääste ründasid kaks venelast valituse rahareformi kava ja inflatsioon. 1991. a detsembris kardeti, et plahvatuslik inflatsioon muudab järgneva kolme kuuga olematuks kõik vaevaga kogutud hoiused. Ülemnõukogu liige Tõnis Mets (Rahva Hääl, 25.12.1991): ,,Kui asi jätkub, võib Eesti krooni käibele tulles tekkida olukord, kus hoiustatud autoraha eest saame osta suvemütsi."
Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd ........................................
kaotasid peatselt kehtivuse, siis Vene rubla jäi siiski veel tükiks ajaks käibele. Oma osa selles oli nii 6 pikaajalisel harjumusel kui ka Eesti marga väärtuse kiirel langusel. Vene raha väärtus siiski langes samuti pidevalt ja see minetas oma tähtsuse 1921. aasta jooksul.5 2.2. Kuldkroon 1924-1928 1920. aastate esimesel poolel oli Eesti marga väärtus tunduvalt langenud. Eesti panga valuutatagavarad olid väikesed. Vajalik oli kiiresti läbi viia rahareform, kuna Eesti mark kujunes kindlaks rahaks siseriigis, ent rahvusvaheliselt seda maksevahendina ei tunnustatudki. 20. juunil 1924.a. kehtestati seadus, mille kohaselt Eesti vääring seati kulla alusele. Kuldraha ühikuks kinnitati kroon. Krooni nimetus tulenes sellest, et 100 Eesti marka vastasid enam-vähem ühele Rootsi kroonile, see pidi sisaldama 0,403226 grammi puhast väärismetalli ehk kulda. Kuldkroon kehtis kuni 1928
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid