Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltöö 111.1 vastused (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta ette lõhe sulgemiseks?
4
Makroökonoomika Nimi Õpperühm
Kontrolltest 211. 1
ÕIGE – VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p.
  • Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ
  • SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi
  • Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga . õ
  • Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega
  • Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ
  • Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat . õ
  • Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ
  • Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus – ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ
  • Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ
  • Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ

    TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p.


  • Kasutatav tulu võrdub
    isiklik tulu miinus netomaksud……………..
    tarbimiskulutused pluss sääst……….
  • Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem………………kui kasutatava tulu muutus
  • Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon…………………………
  • Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis………………………
  • Rahanõudluse motiiv , mis on seotud sooviga hoida raha ettenägematuks autoremondiks, on ettevaatuse………………………………………………………..motiiv
  • Diskontomäär……….on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest
  • Ajaperioodi selle hetke vahel, kui poliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke, kui nad aset leiavad, nimetatakse sisemiseks viitajaks……………………..
  • Härra Kask loobus tööst kirjastuses, kuna ta arvas , et reklaamialane töö sobib talle paremini. Antud juhul on tegemist friktsionaalse…………töötusega. Tema poeg lõpetas ülikooli ja on juba kuu aega otsinud endale elu esimest töökohta. Antud juhul on tegemist friktsionaalse…………………………….töötusega
  • Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks tarbija ja tootja……….hinnaindeksit ja SKP deflaatorit…………………….
  • Kui riigis A on fikseeritud vahetuskurss ning antud riigis on inflatsioonimäär kõrgem kui tema peamiste kaubanduspartneritel, siis riigi A eksport suureneb…………………….ja import väheneb…………..

    TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, Iga õige vastus annab ühe p., kokku 10 p.


  • Netoinvesteeringud võrduvad :
  • sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon
  • koguinvesteeringud miinus amortisatsioon
  • rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon
  • tarbimine miinus säästud
  • Kapitali tarbimiskulu mõõdab:
  • ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil
  • kõiki kulutusi, mis tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil
  • kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil
  • seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad
  • Milline alljärgnevast väitest ei ole õige :
  • tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust
  • investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks
  • sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks
  • säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse
  • Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse :
  • kodumajapidamiste ja ettevõtete kulutustega
  • säästujoone ja 45-kraadi joone lõikepunktiga
  • keskmise tarbimiskalduvuse ja säästukalduvuse summaga
  • säästujoone ja tarbimiskulutustejoone lõikepunktiga
  • Kogukulutustejoon muutub järsemaks, kui :
  • multiplikaatori väärtus väheneb
  • multiplikaatoti väärtus suureneb
  • MPC suureneb
  • MPS suureneb
  • Multiplikaatorieffekt tähendab, et :
  • tarbimiskulutused võrduvad säästuga
  • väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes
  • väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus
  • muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused maksutuludes
  • Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis ta :
  • suurendab avaliku sektori kulutusi
  • vähendab avaliku sektori kulutusi
  • emiteerib raha
  • alandab maksumäära
  • Mis alljärgnevast ei ole automaatne stabilisaator :
  • progressiivne tulumaks
  • töötu abiraha
  • proportsionaalne tulumaks
  • mitte ükski neist
  • Raha hoidmise alternatiivkulu :
  • on null, kuna raha on spetsiifiline hüvis
  • on kaotatud intressitulu
  • võrdub keskmise säästmiskalduvusega
  • võrdub keskmise tarbimiskalduvusega
  • Kui kroonihoiuste intressimäär tõuseb, siis :
  • rahanõudlus suureneb
  • rahanõudlus väheneb
  • raha nõutav kogus suureneb
  • raha nõutav kogus väheneb

    ÜLESANDED 31 -35. Iga õige vastus annab 2 p. Kokku 20 p.


  • Oletame, et meil on tegemist väikese riigiga, kus toodetakse ainult leiba. Antud riigi kohta on teada järgmised andmede:
    • valitsus kulutab 10000 rahaühikut selleks, et osta leiba sõjaväe toitlustamiseks
    • tarbijad kulutavad leiva ostmiseks 57000 RÜ
    • leivatööstuse omanik akumuleerib täiendavaid leivavarusid 3000 RÜ eest, maksab töölistele netopalka 50000 RÜ, tasub otseseid makse 11000 RÜ ning aktsiaomanikele dividende 2000 RÜ
    • küpsetusahi põles maha ja tema taastamine maksis 4000 RÜ

  • Leida: a) SKP ja SPP – 70000 (57000+10000 + 3000) , 66000 (70000 – 4000)
    b) kogu - ja netoinvesteeringud – 3000 , -1000 (3000 – 4000)
    c) käsutatav tulu – 52000 (50000 + 2000)
  • kasum, mis jääb järele pärast maksude ja dividendide tasumist -3000 (70000 – 4000 – 50000 – 11000 - 2000)
  • On antud järgmised andmed:
    Käsutatav tulu
    0
    50
    100
    150
    200
    Sääst
    -10
    0
    10
    20
    30
    Leida:
  • MPC-0,8 (50-10)/50
  • APC kasutatava tulu tasemel 100 – 0,9 (90/100)
  • Säästujoone tõus – 0,2 (1 – 0,8)
  • Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbuimisfunktsiooni kohta
    Käsutatav tulu Y
    900
    1000
    1100
    1200
    1300
    1400
    Tarbimiskulutused C
    750
    800
    850
    900
    950
    1000
    Oletame, et plaanitud investeerimiskulutused on 200 ja avaliku sektori kulutused on 100 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga
  • joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon
  • arvuta tasakaalutulu – 1200 (Y = C + I + G = 300 +0,5Y +200 +100 ; Y = 600/0,5 = 1200)
    Oletame, et täishõive taseme SKP on 1400
  • kas sellisel juhul on inflatsiooni- või languslõhe? languslõhe
  • Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta ette lõhe sulgemiseks? Valitsus peab suurendama avaliku sektori kulutusi või vähendama makse
    On antud järgmised andmed:
    Tarbimiskulutused
    Investeerimiskulutused
    Avaliku sektori kulutused
    Maksud
    C = 1000 + 0,9 (Y – T)
    I = 390
    G = 600
    T = 400
    Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000.
    Arvuta:
  • Inflatsioonilõhe – 1300 (Y = 1000 + 0,9(Y – 400) + 990; Y = 16300; 16300 –1500 = 1300)
  • sääst täishõive kogutulu tasemel – 460 (-1000 + 0,1(15000-400))
  • Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel , et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? 130 (G = 15000 –1000-0,9(15000-400)) = 470; G = 600-470 =130)
  • Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine:
    VARAD
    Reservid 20
    Laenud 80
    Väärtpaberid 30
    KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
    Nõudeteposiidid 100
    Omakapital 30
  • täida tabel
  • arvuta kohustusliku reservinõude %, 20%
  • Oletame, et kohustuslik reservinõue on 10% ja pangasüsteemis ei ole lisareserve. Samuti on teada, et täishõivetaseme SKP on 1200. Rahapakkumist ja nõudlust iseloomustavad andmed on esitatud alljärgnevas tabelis:
    Raha
    pakkumine
    Raha
    nõudlus
    Intressi-
    määr
    Investee-
    ringud
    sääst
    SKP
    400
    400
    400
    400
    400
    600
    500
    400
    300
    200
    2%
    3%
    4%
    5%
    6%
    700
    600
    500
    300
    200
    100
    200
    300
    400
    500
    600
    900
    1200
    1500
    1800
    Arvuta:
  • tasakaalu intressimäär , 4%
  • MPS 0,33 (200 – 100)/(900-600)
  • tasakaalutaseme SKP 1800 ( Y = 100 + 0,67Y + 500; Y = 600/0,33, kusjuures Ca = 100, sest Sa = -100 )
  • rahamultiplikaator mM = 10 (1/0,1)
  • kulumultiplikaator mE = 3 (1/0,33)
    37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 100000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10%, kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist?
    100000 * 1/0,1 = 1000000, kus 1/0,1 - rahamultiplikaator
  • Kontrolltöö 111 1 vastused #1 Kontrolltöö 111 1 vastused #2 Kontrolltöö 111 1 vastused #3 Kontrolltöö 111 1 vastused #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 787 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annu008 Õppematerjali autor
    kontrolltöö vastused Toomas Karmo loengus

    Sarnased õppematerjalid

    Makromajanduse ülesanne
    32
    xlsx

    Makromajanduse ülesanne

    Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitum Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 % ba. Antud riigi selleks, et osta leiba sõjaväe RÜ RÜ eest, maksab tseseid makse 11000 180 240 20 30 1200 1300 1400 900 950 1000 ja avaliku sektori lu võrdub kasutatava tuluga he sulgemiseks? 0.9 (Y-T) Makroökonoomika Nimi

    Makroökonoomia
    Makrokonoomika Kontrolltöö 2-Variandid 2-1-4 Lahendused
    34
    xlsx

    Makrokonoomika.Kontrolltö ö 2. Variandid 2. 1-4.Lahendused

    Ülesanne 2.2.6 Punkte 2 Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 130000 ühiku eest. Missugune on selle tehingu mõju rahapakkumisele, kui me eeldame, et kohustuslik reservinõue on 10% , kommertspankadel ei ole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda oma säästukäitumist? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 isfunktsioon onoomsed investeeringud usiirded kodumajapidamistele TR= 30 võrra, kui suur on uus kogutulu ja avaliku sektori he sulgemiseks? Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 0000 ühiku eest. Kokku Teg % punkte 34 0 0 Ülesanne 2.2.1 Punkte 8

    Majandus
    Kontrolltöö 111 2 vastused
    4
    doc

    Kontrolltöö 111.2 vastused

    Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 111.2 ÕIGE ­ VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohke

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    Mikro- ja makroökonoomika konspekt
    89
    docx

    Mikro- ja makroökonoomika konspekt

    Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ­ ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive

    Mikro- ja makroökonoomika
    Mikro-makro eksam 2012 moodles
    9
    odt

    Mikro-makro eksam 2012 moodles

    Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    Mikro-makro eksam
    6
    doc

    Mikro-makro eksam

    miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d

    Mikro ja makroökonoomika
    Majandusteooria eksam Moodles
    56
    docx

    Majandusteooria eksam Moodles

    neljas töötaja d. teine töötaja Küsimus 14 3 Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: Vali üks: a. õppemaks b. õpikud c. tasud d. saamata töötasu e. elamiskulud Küsimus 15 3 Firma palkab täiendava ressursiühiku kui Vali üks: a. MRC < MRP b. MP >0 c. MRC > W d. MRP >MP Küsimus 16 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. kõik vastused valed b. varjatud töötuse kasvu c. struktuurse töötuse suurenemise d. tsüklilise töötuse e. siirdetöötuse Küsimus 17 3 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: Vali üks: a. 341 b. 341 c. 354 d. 367 Küsimus 18 3 Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: Vali üks: a

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    Makro 2 KT- EKSAM
    53
    docx

    Makro 2 KT- EKSAM

    puuduvad on a) kapitali hulk töötaja kohta konstantne b) investeeringud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga ühe töötaja kohta c) säästmine töötaja kohta võrdub amortisatsiooniga ühe töötaja kohta 13. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k*gold. olevas riigis saavutatakse majanduse püsiseisundis kõrgeim tarbimise tase töötaja kohta 14. Kontrolltöö nr 2 – Testid Teema 6 1. Töö(jõu) efektiivsuskordaja on mõiste, mis ei kajasta: maksimeeritud toodangut, mis tuleb tööjõu koostööst suure koguse kapitaliga 2. Kui töötajate tegelik arv (n) kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja (g) kasv on 2 protsenti, siis töötajate efektiivne hulk (tööjõu efektiivsus) kasvab määraga: n+g= 5 3

    Makroökonoomika




    Kommentaarid (6)

    sinaaa profiilipilt
    sinaaa: aitas mõned ül ära lahendada
    13:04 30-11-2014
    stinaadermaa profiilipilt
    Stina Adermaa: Aitas küll
    19:29 07-06-2012
    tthom profiilipilt
    tthom: kena küll
    17:22 03-02-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun