Finantsplaneerimise eksami kordamisküsimused ja märksõnad (0)

1

Finantsplaneerimise eksami 2016 kordamisküsimused ja märksõnad

Finantsaruannete ( bilanss , kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine
Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid , kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel)
Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil ( marginal )
Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis
Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine
Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. ( Reaalne hetkel olemasolev raha)
Eelarvestamise meetodite tundmine
Mõistete finantsturg , rahaturg ja kapitaliturg tundmine
Finantsturud -on institutsioonid, mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine.
Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid)
Kapitaliturul - kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (tähtaeg pikem kui 12 kuud) (näiteks aktsiad )
Kulude liigitamise kriteeriumite tundmine
Otsekulud – jooksvad vahendid mida sa ei müü, kontoritarbed, koristusvahendid .. asjad mis ära kasutatakse
Otsekulud on kulud, millel on vahetu seos kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toode, toiming, protsess, füüsiline ühik, osakond vms.
Kaudkulud – (halduskulud) üürid, küte, tee hooldus , koristus – mis vaja teha, et ettevõtte toimiks
Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. Aga isegi, kui kulu ei saa seostada toote või teenusega, ei tähenda see seda, et kulu oleks mittevajalik või tähtsusetu.
Mida väljendavad või iseloomustavad ja kuidas arvutatakse järgmised mõisted:

• Varude välde näitab – firmal võib olla reserv fond, mida saab kasutada kui müügi tulu jääb ootamatult vähemaks
  
• Varude käibevälde näitab, millise perioodi jooksu varud täielikult vahetuvad, ehk kui mitu päeva kulub aega kauba ostmise ja müümise vahel.
  
• Keskmine varude käibevälde näitab varude ringlemise kiirust ehk mitme päeva jooksul ettevõte keskmiselt oma varud müüb.
  
• Liitintress ja lihtintress –
  
  • Liitintressi -puhul arvutatakse intressi peale algsumma ka igal aastal lisandunud intressidelt (Makse muutub iga aasta vastavalt jäägile, eurobor)
    

Liitintress arvutatakse igal intressiperioodil uuest summast, mis koosneb põhisummast ja sellele lisandunud intressidest.
St, et hoiustades 1000 eurot intressimääraga 10%, saab esimesel aastal 1000 x 10% = 100. Teisel aastal (1000+100) x 10% = 110 jne

• Lihtintressi puhul arvutatakse kogu investeerimisperioodi jooksul intressi ainult algsummalt ( Iga aasta kindel makse)
  

Lihtintressi arvutamisel lähtutakse kogu investeerimisperioodi jooksul ühest ja samast põhisummast. Lihtintressi avutusvalem on järgmine:
Intress = põhisumma x preioodi intressimäär x intressiperioodide arv

• Maksevõime tase – Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks
  
• Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat:
  

1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast.
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused
Hea näitaja on 1,6
2. Likviidsuskordaja K näitab, mitu korda on likviidsete varade (käibevarad – varud) kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast.
Likviidsuskordaja = Käibevarad – Varud / Lühiajalised kohustused
Kui K on suurem kui 0,9, on maksevõime hea
Kui K on 0,6-0,89, siis rahuldav
Kui K on 0,3-0,59, siis nõrk
Kui K on väiksem, kui 0,3, siis mitterahuldav

• Likviidsuskordaja – näitab ettevõtte maksevõimet (Likviidsuskordaja = käibel olev raha / lõhiajalised kohustused) – pank tihti vaatab seda, et kas anda laenu või mitte.
  

• Omakapitali rentaablus - näiteks, kui ettevõtte ostab hoone ja hiljem müüb siis kas peale müüki jäädi plussi või mitte.
  

Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital 

• Brutorentaablus – ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000!
  

Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive
Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, sest püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum.Suurem osa tootmiskuludest kuulub muutuvkuludesse, enamik teisi tegevuskulusid on püsikulud. Seega võib öelda, et antud kordaja näitab, milline osa müügitulust on kättesaadav püsikulude maksmiseks ja kasumilisaks. Eestis on antud kordaja keskmiseks väärtuseks keskmiselt 13,15 %.

• Müügikäibe puhasrentaablus -ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis puhasrent. On 1000!
  
• Võlakordaja – Kui ettevõttel raha pole, võtad laenu. Siis võid ka oma ettevõtte aktsiaid tagasi osta. (võtad lisa võla!)
  
• Puhas käibekapital – Käibevara-lühiajalised kohustused (Mida teha seisva rahaga ? näiteks kas kogub intressi pangas või investeerida – mõte on mitte laste rahal seista!)
  
• Tasuvuspunkt - Tegevuse maht, kus tulud müügist katavad täpselt ära kulud( see hetk kui jõuad omadega nulli)
  
• Piirkasum – hetk millest hakkad teenima kasumit. Näiteks kui palju pead müüma, et hakata teenima tulu.
  
• Raha tulevikuväärtus – Algsumma arvutuslik väärtus tulevikus kui summa kasvab perioodis kindla intressimäära võrra arvestatakse (mingi %), et raha tuleviku väärtus on alati väiksem (inflatsioon)
  
• Raha nüüdisväärtus – tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnu kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. (mis on tulevikus saadava raha väärtus täna, mis ei lange kokku raha numbriga..)
  
• WACC - Kapitali erinevate komponentide individuaalhindade põhjal arvutatakse välja kapitali kaalutud keskmine hind WACC (Weighted Average Cost of Capital)[Kapitali ostu hinnast sõltub hilisem kasu, mida odavamalt said seda parem.. ]
  
• IRR - Sisemine rentaablus ehk sisemine tasuvusmäär on intressimäär, mis võrdsustab projekti esialgsed väljaminekud sissetulekute nüüdisväärtusega ( näitab kui palju saab ettevõte kasu, kui palju teenib) Odavamalt tootma ja võimalikult kallimalt müüma – ning selle vahe.
  

Muutuv- ja püsikulude (absoluutsummas ja ühiku kohta) käitumine tegevusmahu muutumisel
(kui tegevus maht muutub siis ei pruugi muutuda kasum)
Efektiivse ja nominaalse intressimäära vaheline erinevus
( Effektiivne intress- ettevõttele soodsam , nominaalne intress on maksimum millest rohke ei saa maksta – ei suuda enam ära majandada, laen ei tasu ära)
Mõistete tegevusvõimendus ja finantsvõimendus sisu :
Tegevusvõimendus – Tegevusvõimendus on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes üks osa kuludest – püsikulud – jäävad samale tasemele ning seetõttu muutub kasum kiiremini kui müügikäive. Kasumi ennakmuutumist uuribki tegevusvõimendus. Kasumi varieerumises väljendub ettevõtte äririsk. Järelikult on tegevusvõimendus üheks äririski mõjutavaks teguriks. ( toota/teenida väiksema käibega suuremat kasumit)
Finantsvõimendus- lisakapitali kaasamine, laenud, lisaraha..
Jätkusuutliku kasvumäära sisu – Kui ettevõte on selle kasvumäära ületanud, peab ta kasvu jätkumiseks kaasama välist kapitali (lisa laen, suurenda omakapitali, lõpeta või vähenda dividendimakseid….)
Liht- ja eelisaktsiad: arvestamine omakapitalina või võõrkapitalina – Ei ole vahet kas on oma või võõrkapital on vaja vaadata aktsia tootlikust , et ta oleks tõusus mitte languses.
Järgmiste näitajate arvutamine
2

• Finantskulu
  
• Piirkasum
  
• Brutorentaablus
  
• Tasuvuspunkt (väljendatuna müügimahus ehk tükkides)
  
• Puhaskasum – ( teenitud puhas kasum, ahk teenitud tulust on maha arvutatud tootmiseks kulunud kulud) Puhaskasum (- kahjum ) – aruandeaasta kõigi tulu- ja kulusummade vahe.
  
• Ärikasum (teenitud tulu ilma kulusi maha arvutamata) Ärikasum (-kahjum) – kogukasum (müügitulu miinus kulud) + muud äritulud miinus muud ärikulud
  
• Brutokasum müügitulu - realiseeritud toodete kulud