Autorikaitse seadused Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes
Autoriõiguse seadus Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõiguse seadus sätestab: · kirjalike teoste spetsiifilise õiguse kaitse oma loometöö tulemustele · isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjalikele teostele ning nede õigustele. · õigused teoste esitajatele, fonogrammtootkale ning raadio- ja
Autoriõigus Autoriõigus on ainuõigus oma teost igal moel ise kasutada, lubada ja keelata teistel isikutel oma teose samaviisilist kasutamist ning saada sellest tulu. Teisisõnu on autoriõigus õigus, mis on ainult sellel inimesel, kes on loonud omapärase teose. Seetõttu ei või teised isikud autori teost kasutada ilma autori nõusolekuta. Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Välismõju Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandale isikule. Teisisõnu on välismõju mõne teise isiku
Kuidas Eestis töötust vähendada? Maie Pihlamägi arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. Viimastel aastatel on Eestis töötus küll vähenenud, aga minu arvates on statistika veidi petlik. Numbriliselt jääb töötuid küll vähemaks, samal ajal kasvab välismaale elama ja töötama asuvate eestlaste arv päris jõudsalt. Eks kala otsib ikka, kus sügavam, inimene
b. vertikaalliit c. konglomeraatliit d. ettevõtte ülevõtmine laenukapitali abil. __d_ 13. Ladustamine, transport ja kaupade kindlustamine on osad a. toote või teenuse müügitoetustegevusest. b. konkurentsiprotsessist. 2 Junior Achievementi Arengufond c. horisontaalliidust. d. ettevõtte turundusfunktsioonidest. __d_ 14. Tähtsate tootmisharude reguleerimine on arenenud turumajandusriikides tavaline, kuna paljud inimesed arvasid, et a. sellised tegevusharusid nagu kaupade vedu, televisioon või avalikud hüvised tuleb reguleerida. b. reguleerimine hoiab ära katastroofid. c. reguleerimine kindlustab paljudele inimestele turvalisema ja usaldusväärsema teenuse. d. kõik ülaltoodu on õige. 3
3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatuur-ametikohad mis täideti partei soovitusel. Nomenklatuurnekoht-mida kõrgem seda rohkem hüvesid Sotsialismi plussid: 1.Sundkollektiviseerimine-tööjõud linna -küüditati sinna kus vajati tööjõudu -kolhoosikord 2
B 12. Kui AS Rahvusvaheline Arvutitootja osataks Minimikrokiipide AS-i, mis toodab arvutikiipe, oleks see A. horisontaalliit; B. vertikaalliit; C. konglomeraatliit; D. ettevõtte ülevõtmine laenukapitali abil. D 13. Toote eristamine on A. hea reklaamikampaania tegemine; B. tähtis täiskonkurentsi tingimustes; C. vajalik ettevõtete liitumisel.; D. toodete ainulaadseks muutmise protsess. D 14. Tähtsate tootmisharude reguleerimine on arenenud turumajandusriikides tavaline, kuna üldlevinud seisukoht on, et A. inimeste eluks olulisi tegevusharusid nagu kaupade vedu, avalikud hüvised, objektiivse informatsiooni edastamine tuleb reguleerida; B. reguleerida tuleb siis, kui see hoiab ära katastroofid; C. reguleerimine kindlustab paljudele inimestele turvalisema ja usaldusväärsema teenuse. D. Kõik ülaltoodu on õige. C 15
Kuna It hõlmab ka side siis on välja antud elektroonilise side seadus mis soodustab elektroonilise side arengut ja kaitsta kasutajate huve. Seal on kirjutatud üles kõiksugused mõisted ja seaduse etteandlused. Põhiseaduses on sammuti kirjas IT ala hõlmavat seadusandlust. Näiteks autorikaitsesadus: § 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded (1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. (2) Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele;
Maksebilanss näitab: jooksvate operatsioonide seisu, kapitali juurdevoolu ja äravoolu antud riigis, välisvaluutareservide muutumise põhjuseid, riigi välismajanduslikku positsiooni Fikseeritud valuutakursside süsteem- kujuneb kas antud maa oma raha hinna ühepoolse sidumisena mingi maa valuutaga või vastastikuste kursilepingute sõlmimise teel. Majanduskasvu tegurid: looduslikud ressursid, inimressursid, kapital, tehnoloogia mõju, ressursside ümberpaigutamise efekt tootmisharude vahel, majandusvälised tegurid-kultuur ja poliitiline korraldus
4 Loetlege ostuprotsessi etapid ja kirjeldage, millistes ning kuidas teid oli võimalik mõjutada. Mida tehti ja mida tegemata jäeti? Kuidas oleksite klienti ise mõjutanud, kui oleksite olnud turundusspetsialist? Kuidas langetasite ostuotsuse? Kuidas mõjutavad järgmised demograafilised muutused erinevate tootmisharude tegevust (täitke tabel): Tootmis- Elanikkonna Suureneb töötavate Perekonna suurus haru keskmine vanus naiste arv väheneb kasvab Valmis- + + + riided Kosmeetika- - + + kaubad Köögi- + - + masinad
tootjate omadega 2. hindade võrdlemine (nii kohe välja kui ka järelmaksuga ostmise lõppsumma) 3. ostmine Mida tehti/jäeti tegemata: alternatiivide pakkumine Kuidas ise turundusspets. oleksin klienti mõjutand: pakkunud välja erinevaid sama võimsaid ja kaameraga telefone Ostuotsuse langetamine: toimus kiirelt kuna otsingute tulemusena sobis vastav mudel Kuidas mõjutavad järgmised demograafilised muutused erinevate tootmisharude tegevust (täitke tabel): Tootmis- Elanikkonna Suureneb töötavate Perekonna suurus haru keskmine vanus naiste arv väheneb kasvab Valmis- soojemad, suuremad rohkem moeteadlik ja lasteriiete valik riided mudelid valik suureneb väheneb Kosmeetika keskkonnateadlikkus, tarbijate arv suureneb rohkem
poolt registreerimisele ja kaitsmisele nii nagu ta on. 6 KOKKUVÕTE Intellektuaalomand on laialdane valdkond, kus õigussuhted on keerulised tulenedes just sellest, et subjektiks on immateriaalsed väärtused, millel puuduvad kindlad füüsikalised parameetrid. Ometigi muutub see valdkond üha tähtsamaks, kuna eesmärgiks on tagada intellektuaalomandil põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, leiutajatele, teadlastele, loojatele soodsad tingimused loominguks ja oma loomingu kasutamiseks ja õiguste kaitseks. Seoses kiire majanduse ja tööstuse arenguga ning arvutiseerumisega on üha raskem toimivat õiguskaitset tagada, seda enam on vajalik konkreetse ja toimiva õigusnormistiku olemasolu. On tunda, et Eestis on autorikaitsega suuri probleeme.
nanotehnoloogia on vaid üksikud märksõnad, mis muudavad makrokeskkonda ja mõjutavad peaaegu iga ettevõtet. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: vähendab kulusid, tõstab toodangu kvaliteeti ja töö efektiivsust, kiirendab ettevõtetes kulgevaid protsesse. Teisest küljest nõuavad tehnoloogilised muudatused ettevõtetelt järjest suuremaid kulutusi konkurentsis püsimiseks. Tehnoloogia areng toob endaga kaasa uute tootmisharude tekke, mis sunnib ettevõtteid kas muutustega kaasa minema või loobuma. Looduslik keskkond. Loodusliku keskkonna moodustavad kõik maakeral leiduvad ressursid. Looduskeskkonna probleemid seostuvad eelkõige ressursside kasutamise ja majandustegevuse tagajärjel tekkiva saastatusega.. Keskkonda säästva arengu saavutamisel mängivad rolli tootjate ja tarbijate teadlikkus ja seda tagava info levik. Sellega kaasnevad rangemad keskkonnakaitsenõuded erinevate tegevusalade ettevõtetele
Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: või, sealiha, kanamunad, kartul, metsamaterjal, tselluloos, paber, tekstiilikaubad, lina, tuletikud, klaas. Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust. 1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja. Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad: kivisüsi, kunstväetised, petrooleum, raud, teras, tekstiilikaubad, masinad, autod, teravili, puuvill, kemikaalid. 9 Eksport tootmisharude seisund muutus eriti raskeks pärast Inglise naela devalveerimist 1931. Aasta sügisel. Et eestlased inglaste eeskuju ei järginud, vaid hoidsin krooni kurssi kõrgel, vähenes Eesti kaupade konkurentsivõime peamise ekspordipartneri turul. Impordihinnad langesid 1931. Aastal eelmise aastaga võrreldes 20% ja ekspordihinnad 25%. Hinnalangus kestis 1933. Aasta teise pooleni. Ülemaailmse majanduskriisi aastail, kui rahvusvaheline
Nüüdseks on riik loobunud liigsest sekkumisest majandusse. Riigiettevõtteid erastatakse ja soodustatakse eraettevõtlust. Tunduvalt on vähendatud otseseid makse. Selle tagajärjel õnnestus tõsta investeeringute mahtu, mis on eelduseks majanduse tugevnemisele. Põhiliseks majandusharuks on tööstus. Kuna Iisraelis ei ole küllaldaselt toorainet ja samal ajal on külluses kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, on võetud suund teadusmahukate tootmisharude laiendamisele. Esmajoones arendatakse elektroonika, arvutustehnika, keemia ja meditsiiniga seotud tööstust. Neil aladel on Iisrael saavutamas maailma tipptaset. Juveelitööstuses on riik juba praegu esimesel kohal ja Iisraelis toodetakse ka maailmamainega relvi. Ehitustegevuses on Iisrealis teiste riikidega võrreldes olulised erinevused. Kõige tähtsam on elamuehitus, moodustades ligi 85% ehituse üldmahust. Ehitusel töötab 10% kõigist töötajatest.
Majanduse ümberkorraldamine, et asuda eelisarendama oma varudel põhinevat tööstuslikku tootmist, mis võimaldaks vähendada importi ja sõltuvust välisturgudest, ei õnnestunud loodetud määral.Peale sisseveo piiramise pärssis majanduse arengut ka riigi ja ametiühingute väga suur sekkumine selle tegevusse.See viis Argentina mitu korda hüperinflatsiooniga kaasnenud kaosesse.Raha pideva devalveerumise(*devalvatsioon) olukorras on püütud ergutada põllumajanduse kõrval rohkem muude tootmisharude toodangu väljavedu, siiski on Argentina jäänud eelkõige põllumajandussaaduste müüjaks.Tööstustoodang ei suuda välisturgudel eriti konkureerida.Peeso sidumine dollariga 1992 (nn Cavallo plaan) tõi Argentina hüperinflatsioonist (1989. a-l 3080% ja 1990. a-l 2314%) välja ja rajas aluse majanduse kiirele kasvule.Kuid lõtv eelarvepoliitika ja majanduse suutmatus kohaneda Lõuna-Ameerika
81)AS Hekta tõstis hiljuti hinda 10 % . Teised selle tööstusharu firmad järgisid kohe eeskuju. Tegu on Oligopoliga. 82)Asenduskaupade toote ainutootjal on suurim vabadus oma hindu määrata. 83)Patent on näide sisenemistõkkest,mis kaitseb monopoli. 84)Kui Rahvusvaheline Arvutitootja ostaks Minimikrokiipide AS-i,mis toodab arvutikiipe,oleks see vertikaalliit. 85)Ladustamine,transport ja kaupade kindlustamine on osad ettevõtte turundusfunktsioonidest. 86)Tähtsate tootmisharude reguleerimine on arenenud turumajandusriikides tavaline, kuna paljud inimesed arvasid,et sellised tegevusharusid nagu kaupade vedu,televisioon või avalikud hüvised tuleb reguleerida.Et reguleerimine hoiab ära katastroofid.Ja et reguleerimine kindlustab paljudele inimestele turvalisema ja usalusväärsema teenuse. 87)Majandustsükli mõju toodangule,töötusele ja hindade tasemele on mõõdetav ja osaliselt kontrollitav.
kuid see ei käi kõikide ettevõtete kohta. Michael Porteri uurimus tõi välja 5 konkureerivat jõudu, mida tuleb arvestada: · potensiaalsete uute sisenejate poolt tekitatav oht. · informeeritud ostjate võim firma üle, eriti juhul, kui kogu toodangu ostab ära üks või kaks suurt ostjat. · hankijafirmade positsioon hinnaläbirääkimistes ( mõjukaks võib kujuneda mingi materjali ainutarnija, kui selle materjali järele on palju tahtjaid) · teiste tootmisharude poolt väljaantavad asendustooted, · ettevõtete rivaalitsemine tootmisharu sees. Tuleb arvestada ka tegevusharu elutsükliga mis on sarnane toote elutsükliga: tutvustusfaas, kasvufaas, küpsusele lähenev faas, küpsusfaas, langusfaas. Tegevusharu analüüsiks vajalikud infoallikad on näiteks kliendid, tarnijad, pangad, konsultandid ja ajakirjandus. Konkurentsieelise leidmine Et olla edukas peab ettevõttel olema konkurentsieelis. Selle võib saada kui alandada
tootmisharudest rivaalitsemine Tarnijafirmad Arvestada tuleb: 1. potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatavat ohtu 1. informeeritud ostjate võimu firma üle, eriti juhul, kui kogu toodangu ostab ära üks või kaks suurt ostjat. 1. tarnjafirmade positsioon hinnaläbirääkimistel; mõjukaks võib kujuneda mingi materjali ainutarnija, kui sellele materjalile on palju nõudjaid. 1. teiste tootmisharude poolt väljaantavaid asendustooteid. 1. firmade omavahelist rivaalitsemist tootmisharude sees, kus püütakss üksteist reklaamiga üle trumbata. KORDAMISKÜSIMUSED 6 28. aprill 2010. a. 19:16 1. Millised on peamised teoreetilised lähtekohad organisatsioonide ülesehituse seletamiseks? Millised domineerivad tänapäeval? 1. keskkond - keskkonna muutlikus, keskkonna komplekssus, keskkonna vaenulikkus. 2
saavutusi. Taimekasvatustoodangut saab suurendada kasvupinna laiendamise või saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa laiendada lõpmatuseni ja see nõuab suuri kapitaalmahutusi. Saagikuse suurendamine on võimalik siis, kui kasutatakse suure produktiivsusega taimevorme, tuntakse hästi nende nõudeid kasvutingimuste suhtes ja leitakse võimalusi nende nõuete paremaks rahuldamiseks. Et taimekasvatustoodang vastaks rahvamajanduse nõudmistele, on oluline agraartööstuskompleksi tootmisharude ühtne planeerimine, tasakaalustatud areng, materjal tehnilise baasi tugevdamine, nende harude täpne ja sujuv koostöö põllumajandustoodangu suurendamisel, paremal säilitamisel, vedamisel, töötlemisel ja tarbija kätte toimetamisel. Taimseid produkte kasutatakse inimtoiduna, põllumajandusloomade söödana ja toorainena paljudele kergetööstusharudele. Taimekasvatus põhineb ....taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude
Äritasandi strateegiaid mõjutavad Porteri arvates: · Potensiaalsete uute sisenejate poolt tekitatud oht. Lidl sisenemine eesti turule. · Ostjate võim firma üle (kogu toodangu ostab ära üks kaks suurt ostjat). Elcoteq kui alltöövõtja erikssonile. · Tariafirmade positsioon hinnaläbirääkimistel (materjali ainutarnija ui materjalile on rohke nõudlus) euroopas valitsev suhkrutootja danisco · Teiste tootmisharude asendustooted. Elektri asendustoode soojuse toottmisel on gaas. · Firmade omavaheline konkurents haru ees, kus püütakse üksteist üle trumbata. Pepsi ja koka omavaheline konkurents. 20. Millised on peamised otsustamismudelid? Bürokraatlik iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted
· Tartu Ülikooli Seadus; · Sihtasutuste Seadus. Teadus- ja arendussüsteemi põhikomponendid on suuremad ülikoolid, Teaduste Akadeemia ja firmade arendusüksused. Innovatsioonisüsteemi kuuluvad: * firmade uurimis- ja arendusüksused; * firmade vahelised sidemed ja struktuurid; * avalik sektor; * finantssektor; * uurimis- ja arendusorganisatsioonid; 9 * haridus- ja koolitussüsteem. Erinevate tootmisharude ettevõtete konkurentsivõime tõstmisega seotud tegevust võib jaotada tooteinnovatsiooniks; tehnoloogiliseks innovatsiooniks; organisatsiooniliseks (tootmiskorralduse ja juhtimisega seotud) innovatsiooniks. 10 Eesti Vabariigi innovatsioonipoliitika arengusuundumused ,,Täna kulutatakse Eestis innovatsioonile vaid veidi üle ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust. See ei vasta enam aja nõudele. Eesmärk on ehitada sild nendesse
Kui nõudlus on suurem kasvab import -Sisemaise säästmise ja investeeringute vahe Kui säästmine väiksem kasvab väliskapitali kasutamine Abinõud jooksevkonto defitsiidi leevendamiseks - Kaubanduspartneritega ühiste standardite loomine - Ekspordile suunatud tootmisharudele soodsa keskkonna loomine (innovatsiooni, teaduste, hariduse toetamine, infrastruktuuri arendamine) - Kaitsetollide kehtestamine teoreetiline võimalus (WTO reeglite erand) - Eksportivate tootmisharude abistamine otsetoetustega - Kõikvõimaliku informatsiooni täpsus ja kättesaadavus välisinvestoritele 9 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eesti jooksevkonto defitsiit (% SKP-st) aastate lõikes. 10 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Välismajandussektor. Välismajandussuhteid loetakse Eesti majanduse arengu mootoriks. 90 a
teadus- ja tehnikainformatsiooni organ - Vabariiklik Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja. 60ndate lõpus kasvas välja Eesti Informatsiooni Instituut, mille loomisega rajati ka allasutuse süsteem: 1) Vabariiklik Teaduslik Tehnikaraamatukogu, 2) Eesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste Näitus, 3) eksperimentaalkombinaat BIT. Teadus- ja tehnikainformatsioonisüsteemi edasine täiustamine toimus aastatel 1971-1975. Sel perioodil arendati ministeeriumide ja keskasutuste alluvuses välja tootmisharude teadus- ja tehnikainformatsioonisüsteemid. Enamikes tööstusharudes ja ka paljudes teistes süsteemides: kaubandus, põllumajandus jne. Loodi spetsiaalsed infokeskused. Infotöö probleemidega hakati tegelema Tehnilise Informatsiooni Keskbüroos alates 1961.aastast. 1963 alustati sälkkaartide tootmist, 1965.aastal loodi mehhaniseerimise osakond, mis töötas lepingute alusel välja mehhaniseeritud otsisüteeme perfokaartidel ja andis metoodilist abi vastavates küsimustes.
klientidega vahetumaks suhtlemiseks ningenda ja oma ettevõtte väga selgeks eristamiseks (viide 8). Me liiguks juskui ajas tagasi. Väljendil väga hea on halb ja iganenud maik, me ei taha enam massiga löömist ja parim reklaam on just vana hea kuulujutt meie isiklikus hõimus. Just nagu enne tele- ja trükimeediat. Uues majanduses, mida on nimetatud ka "võrgumajanduseks" mängivad ettevõtete-vahelised ja samuti tootmisharude-sisesed suhtlemisprotsessid järjest olulisemat rolli. Põhimõtteks on, et "kõik suhtlevad kõigiga" ning edukas tegevus baseerub osapoolte vahelistel pikaajalistel suhetel ning ettevõtete soovil "ulatuda" iga üksiku kliendirühma või isegi kliendini. Eesti ettevõtetel on selles osas veel arenguruumi, kuid järejest pingelisem konkurentsivõitlus ajendab igaühte suhteliselt kiiresti arenema ning edumaa saavutamiseks vajalike suundadega kaasa minema. (viide 7) Kasutatud kirjandus
Kattetulu peab katma püsikulud kohustuslike maksete tasumise, amortisatsiooni. Mida suurem on tootmise kattetulu, seda rohkem raha jääb püsikulude maksmiseks ja kasumiks. Kuna püsikulud on enamasti kindel suurus, siis ettevqtte kasum kujuneb seda suuremaks, mida suurem on kattetulu Püsikulud on teatud tasemeni kindla suurusega, vaatamata toodangu mahu või liigi muutumisele. Üldjuhul on neid raske erinevate tootmisharude vahel jagada. Püsikulude alla kuuluvad palgatöötajate palk, masinate ja seadmete hooldekulu, kindlustusmaksed, posti- ja sidekulu, maksmisele kuuluvad laenuprotsendid jne. Kattetulu arvutatakse: ühelt hektarilt saadud teravilja kohta aastas, ühe lüpsilehma kohta aastas,ühe nuumveise kohta aastas, vasikast kuni tapaküpse loomani, ühe sea kohta aastas, põrsast kuni peekonseani jne. Kattetulu arvestus taimekasvatuses
POP-id lahustuvad rasvas ja õlides, on lipofiilsed ja bioakumuleeruvad organismide rasvkoes, maksas, ajus, rinnapiimas ja munarebus. POP'idele on iseloomulik biomagnifikatsioon: kontsentratsiooni kasv toiduahelas. Esialgu madala kontsentratsiooniga, POP-id muutuvad toitumisahela tipus toksiliseks ja inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme. POP-id pärinevad: - tootmisharude toodangust nagu elektroonika- ja tuleohutuse seadmed, elektri-isolatsioon, ehitusmaterjalide segud (softener); - keemia-, tselluloosi- ja paberitööstusest; - söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest; - sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides. 8. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused
mitte kunagi enda teada, olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Vastuseisust hoolimata jätkus tema ülespürgimine karjääriredelil, ning 1971 aastal edutati ta keemia ja metallurgia osakonnajuhiks. 3.4 Tee suuremasse mängu Osakonnajuhina olid Jack’il esimest korda vabamad käed ning välja hakkas kujunema tema oma juhtimisstiil. Esimese asjana vaatas ta üle kogu oma meeskonna, alustades erinevate tootmisharude juhtidega. Tema jaoks oli parima meeskonna komplekteerimine esimene pioriteet. Leides mõne andeka ning motiveeritud inimese, siis ta proovis teda kohe ka edutada ning ei lasknud neil mingi hinna eest ettevõttest lahkuda. Samas viletsamad ja motivatsioonita töötajad eemaldati. Vallandamisest anti aegsasti märku, et inimestel oleks aega otsida endale teisi variante. Vähemtähtsamatele kohtadele sai ta suhteliselt kergelt panna enda poolt valitud
püsivad kemikaalid. POP-id lahustuvad rasvas ja õlides, on lipofiilsed ja bioakumuleeruvad organismide rasvkoes, maksas, ajus, rinnapiimas ja munarebus. POP'idele on iseloomulik biomagnifikatsioon: kontsentratsiooni kasv toiduahelas. Esialgu madala kontsentratsiooniga, POP-id muutuvad toitumisahela tipus toksiliseks ja inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme. POP-id pärinevad: - tootmisharude toodangust nagu elektroonika- ja tuleohutuse seadmed, elektri-isolatsioon, ehitusmaterjalide segud (softener); - keemia-, tselluloosi- ja paberitööstusest; - söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest; - sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides. 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning
Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20. sajandi alguseni lähtus enamik riike ideoloogiast, et nii majandus kui ka tööturg suudavad end ise reguleerida. Inglismaa algatust järgisid järk-järgult teised riigid. 1919. aastal oli maailmas tööpuuduse vastu kohustuslikult kindlustatud 4,5 miljonit töölist -
Euroopa Nõukogu Council of Europe. 1948 paralleelselt arenes ka kaitsekoostöö : 11 riiki mood Brüsseli sõjalise lepingu. Kommunismioht hirmutas ja veelgi enam liitis Lääne-Euroopa riike. Prantsusmaa kujundas välja uue strateegia oma rahvusliku majanduse arendamisel: esimene Monnet´i plaan oli abinõu Prants sõjajärgsest kriisist väljatulekuks. Esimene Monnet´i plaan: 1945-47: 1945 algus: Prantsuse Valitsus natsionaliseeris mõned olulisemad tootmisharude suurettevõtted sh Renault´ kontserni, kokku umbes 1/5 kogu tootmisvõimsusest /enamus rasketööstuses ja kogu sõjatööstuse, kaevand-d. 1945 dets Monnet es plaan pres de Gaulle`ile Plan de Modernisation et d`Èquipement. 1946 jaan moodust plaanikomitee , tööle pandi mitmete tööstuhar moderniseer komisj. 1947 Prantsuse valitsuskabinet võttis vastu esimese riikliku plaani, mis teg hädaabinõu Pr sõjajärgsest kriisiseisundist ülesaamiseks. Plaani sünnitaja poliitiline
19941995, täna kuulub 89,5% registreeritud ettevõtetest eraomanikele. Riigi omanduses on veel vaid suured infrastruktuuri ettevõtted, nende ettevõtete restruktureerimine ja erastamiseks ettevalmistamine käib ja erastamine on plaanis lõpule viia 1999. aasta jooksul. Eesti suhteliselt odav tööjõud, energia ja tooraine on seni peamised konkurentsivõimelisust toetavad faktorid. Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata tehnoloogilise ja juhtimisprotsessi kaasajastamisele. Tootmisharude lõikes saavutasid kasvuaastatel paremaid tulemusi tööstus ja kaubandus, kõige nõrgemad tulemused olid põllumajanduses. Sündmused, mis leidsid aset maailma aktsiaturgudel 1997. a sügisel mõjutasid ka Eestit, kuid tänu aktsiaturu noorusele ja väikesele mahule toimus põhiline osa tehingutest pangandussektori aktsiatega ja seetõttu piirdus negatiivne mõju finantssektori negatiivse 0,7%-lise kasvuga neljandas kvartalis. 1998. aastal seevastu aeglustusid kasvutempod oluliselt, pinged
kohta teatud perioodil: Tootmine Tarbimine Realiseeritud turul tootmisprotse ssis Põllumajandus Tööstus Muud Põllumajandus 10 5 25 60 Tööstus 20 20 10 50 Muud - 20 10 20 Kuidas (mitme % võrra) tuleb muuta tootmisharude kogutoodangut, kui lõpptoodangut suurendada vastavalt 80, 60 ja 50 ühikuni.
2. Toodud tabel sisaldab andmeid (tingühikutes) kolme tootmisharu bilansi kohta teatud perioodil: Tootmine Tarbimine tootmisprotsessis Realiseeritu Põllumajandus Tööstus Muud d turul Põllumajandus 10 5 25 60 Tööstus 20 20 10 50 Muud - 20 10 20 Kuidas (mitme % võrra) tuleb muuta tootmisharude kogutoodangut, kui lõpptoodangut suurendada vastavalt 80, 60 ja 50 ühikuni.
Konjunktuuri hinnatakse kahel põhimõttel: Selgitatakse tootmisharu eelised teiste harude või ettevõtetega võrreldes. Selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga. 16 Majanduspraktikas hinnatakse eri toodanguliikide ja tootmisharude tasuvust tavaliselt võrdlusmeetodil, aluseks on kaubatoodangu rentaablus. Võrreldava ja suhtelise tasuvuse printsiip: uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega. Seejuures määratakse konkreetse toodanguliigi võrreldav tasuvus, kõrvutades seda teiste majandite sama liiki toodanguga, suhteline tasuvus määratakse teiste harude suhtes samas majandis
1.Statistilisel näitajal on olemas nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne külg (mistahes näitaja omab arvulist väärtust ja vastavat mõõtühikut), 2.Statistiline näitaja on oma olemuselt üldistav näitaja, 3.On ajalooliselt konkreetne (näitajal on olemas nii aja kui koha koordinaadid), 4.On oma olemuselt olulised karakteristikud (tunnused). Süstematiseerimine 1.tootmisharude järgi: 1)taimekasv.iseloom. näita- jad;a)terav.kasvatus.isel.näitajad;b)kartulikasv.;c)heina-kasv.;d)linakasv.isel. näita-jad jne; 2)loomakasv.ise-loom.näitajad; a) veisekasvatus; b) seakasvatus.; c) linnukasvatust iseloomustavad näitajad. 2.osavõtu järgi tootmisprotsessis- 1)Toot- misressursside olemasolu ja nende kasutust isel. näitajad: a) pm-liku maa olemasolu, maa kvaliteeti ja maa kasut. isel
arvutid, biotehnoloogia, nanotehnoloogia on vaid üksikud märksõnad, mis muudavad makrokeskkonda ja mõjutavad peaaegu iga ettevõtet. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: vähendab kulusid, tõstab toodangu kvaliteeti ja töö efektiivsust, kiirendab ettevõtetes kulgevaid protsesse. Teisest küljest nõuavad tehnoloogilised muudatused ettevõtetelt järjest suuremaid kulutusi konkurentsis püsimiseks. Tehnoloogia areng toob endaga kaasa uute tootmisharude tekke, mis sunnib ettevõtteid kas muutustega kaasa minema või loobuma. Looduslik keskkond. Loodusliku keskkonna moodustavad kõik maakeral leiduvad ressursid. Looduskeskkonna probleemid seostuvad eelkõige ressursside kasutamise ja majandustegevuse tagajärjel tekkiva saastatusega.. Keskkonda säästva arengu saavutamisel mängivad rolli tootjate ja tarbijate teadlikkus ja seda tagava info levik. Sellega kaasnevad rangemad keskkonnakaitsenõuded erinevate tegevusalade ettevõtetele
Äritasandi strateegiaid mõjutavad Porteri arvates: Potensiaalsete uute sisenejate poolt tekitatud oht. Lidl sisenemine eesti turule. Ostjate võim firma üle (kogu toodangu ostab ära üks kaks suurt ostjat). Elcoteq kui alltöövõtja erikssonile. Tariafirmade positsioon hinnaläbirääkimistel (materjali ainutarnija ui materjalile on rohke nõudlus) euroopas valitsev suhkrutootja danisco Teiste tootmisharude asendustooted. Elektri asendustoode soojuse toottmisel on gaas. Firmade omavaheline konkurents haru ees, kus püütakse üksteist üle trumbata. Pepsi ja koka omavaheline konkurents. IV ORGANISEERIMINE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas on planeerimine ja organiseerimine omavahel seotud? Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed.Strateegiaga pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha
Kurss, mille aluseks oli seadus tööstuse taastamise kohta. See võeti vastu 1933. aasta mais. Selle elluviimiseks loodi Tööstuse Taastamise Rahvuslik Administratsioon. See organisatsioon teostas riiklikku kontrolli tootmise ja kaubanduse üle, samuti reguleeris tööliste ja ettevõtjate vahelisi suhteid. Selle organisatsiooni eesotsas seisisid majandusteadlased ja suurte monopolide esindajad. Ettevõtjaid hakati sunniviisil kartellidesse koondama, mille eesmärgiks oli luua tootmisharude liite, mis pidid töötama nõndanimetatud ausa konkurentsi koodeksite alusel. Koodeksid kehtestasid kindlad hinnad, tootmismäärad, krediiditingimused, tooraineturud, palgamiinimumi, tööpäeva pikkuse ja nii edasi. 1934. aasta juuniks oli 453 ausa konkurentsi koodeksit ja nende tegevus haaras 95% tööstusharudest. Kuigi riigivõim edaspidi sundkartellimist ei teostanud, jäi suurem osa loodud tööstusühendustest püsima. (Krinal 1988:15)
Äritasandi strateegiaid mõjutavad Porteri arvates: Potensiaalsete uute sisenejate poolt tekitatud oht. Lidl sisenemine eesti turule. Ostjate võim firma üle (kogu toodangu ostab ära üks kaks suurt ostjat). Elcoteq kui alltöövõtja erikssonile. Tariafirmade positsioon hinnaläbirääkimistel (materjali ainutarnija ui materjalile on rohke nõudlus) euroopas valitsev suhkrutootja danisco Teiste tootmisharude asendustooted. Elektri asendustoode soojuse toottmisel on gaas. Firmade omavaheline konkurents haru ees, kus püütakse üksteist üle trumbata. Pepsi ja koka omavaheline konkurents. 20. Millised on peamised otsustamismudelid? Bürokraatlik – iseloomulik lähenemine otsustamisele organisatsioonis, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamise aluseks formaliseeritud protseduurid, eesmärgid jm kokkulepitud põhmõtted
2. kaubalised erikultuurid (köögivili, viljapuud, marjapõõsad) 3. söödakultuurid (heinkultuurid, söödajuurviljad, mais) 220) Põllukultuuride tasuvuse hindamine: 1. realiseerimistulemuste alusel kaubalistel kultuuridel 2. väärindushinna alusel söödakultuuridel 221) 222) 8. Tootmise efektiivsus loomakasvatuses 223) Kasumit kujundavad tegurid; Loomakasvatuse struktuur; Üksikute tootmisharude majanduslik hindamine 224) Põllumajandustoodang 225) Põllumajandustoodang = taimekasvatustoodang + loomakasvatustoodang 226) 2010. aastal oli 8074 põllumajandustootjat (väh 2 ha maad ja tegeleb tootmisega turustuseesmärgil) 227) - taimekasvatus 2583 228) - loomakasvatus 1894 229) Veisekasvatuse ökonoomika 230) Veisekasvatus = piimakarjakasvatus ja veiseliha tootmine.
küsimused. Eksperdid ei suhtle omavahel otseselt, pigem läbi administraatori vastuste näol. Delfi meetodi kaudu on võimalik saada optimaalselt usaldusväärset ekspertide üksmeelset arvamust. 9. Valige tegevusharu (sektor) ja esitage soovitused selle strateegiliseks analüüsiks. Tegevusharu saab analüüsida Porteri viie konkurentsijõu mudeli abil. Seega analüüsitakse potensiaalsete uute sisenejate, ostjate, tarnijate, asenduskaupade (teiste tootmisharude) ja konkurentide poolt tulenevaid ohte. Tegevusharu analüüs. Starbucks'i näide x Rivalry among existing competitors is high within the industry Starbucks operates in with major competitors like McDonald's, Dunkin Donuts and thousands of small local coffee shops and cafes. x Starbucks customers possess large amount of bargaining power because there is no and minimal switching cost for customers, and there is an abundance of offers available for them.
Statistikaameti poolt kogutakse ainult olulised näitajad. Statistiliste näitajate süsteem Statistikaameti poolt hangitakse põllumajanduse kohta suur hulk arvandmeid ehk statistilisi näitajaid. Selleks et omada ülevaadet ja orienteeruda selles suures näitajate hulgas on need näitajad vaja teatud põhimõtete kohaselt süstematiseerida. Süstematiseerimine võib toimuda erinevate tunnuste alusel. Esimeseks võimaluseks on näitajate süstematiseerimine tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajad; a) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajad; b) kartulikasvatust iseloomustavad näitajad; c) heinakasvatust iseloomustavad näitajad; d) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne. 2. Loomakasvatust iseloomustavad näitajad; a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad; b) seakasvatust iseloomustavad näitajad; c) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne.
2) tootmisvälised (mittetootmislikud) põhivarad elamud, haldusasutuste hooned. Põhivarade üksikute rühmade vahelist suhet nimetatakse nende struktuuriks, jaguneb: 1.Tootmise põhivarad a)põllumajanduslikud (tootmishooned, masinad ja seadmed); 54 b)põllumajandusvälised (tööstuse, ehituse jm); c)üldmajanduslikud s.o kogu ev kõigi tootmisharude tootmis- ja muid vajadusi rahuldavad vahendid, nagu transpordivahendid, materjalilaod jne. 2.Tootmisvälised põhivarad ei ole seotud vahetu tootmisega. Siia kuuluvad elamud, haldusasutuste hooned, haiglate, koolide hooned ja inventar, mittetootmislikuks otstarbeks püstitatud rajatised, staadionid jms. Ettevõtte põhikapitali moodustavad põhivarad väärtuselises väljenduses. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised e materiaalsed käibevahendid ja
tulemused, tõrksad panustama tulevikku suunatud erilistesse strateegiatesse. 40. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) Arvestada tuleb: 1.potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatavat kahju 2.informeeritud ostjate võimu firma üle, eriti juhul, kui kogu toodangu ostab ära üks või kaks suurt ostjat. 3.tarnijafirmade positsiooni hinnaläbirääkimistel. Mõjukaks võib kujuneda mingi materjali ainutarnija, kui sellele materjalile on palju nõuandjaid. 4. Teiste tootmisharude poolt väljaantavad asendustooteid. 5.Firmade omavahelisi rivaalistsemisi tootmisharu ees, kus püütakse üksteisest reklaamiga üle trumbata, ( seda mõjutavad kõik 4 eelmist) 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimise lähtekohaks on organisatsioonide vajadus olla edukas oma (strateegiliste) eesmärkide saavutamise tähenduses, st: • kuidas seada olulisi, piisavalt nõudlikke eesmärke? • kuidas nende saavutamist mõõta, hinnata?
vahend kui kvantitatiivsed piirangud. Neljandaks: Tollimaksu (või mõne muu vahendi) kasutamine peab tooma kaasa muutuse sissetulekute jaotuses (on nii kaotajaid kui ka võitjaid). Viiendaks: Kes kaotavad ja kes võidavad ning missuguse aja jooksul, sõltub tootmistegurite liikumise kiirusest. Kuuendaks: Muutused kaubanduspoliitikas mõjutavad rohkem neid valdkondi (tegurite kasutamist nendes valdkondades), kus on tegemist tootmisharude vahelise kaubandusega ja vähem seal kus on tegemist tootmisharu sisese kaubandusega. Miks siiski valitsused, kelle ülesandeks on heaolu suurendamine, kasutavad protektsionistlikke vahendeid? Nõudlus protektsionistlike vahendite kasutamiseks tuleb eeldatavasti ühiskonnalt. Kas siis üksikindiviididelt (tarbijad) või organiseeritud gruppidelt (ettevõtted, ametiühingud, aktsionärid), kes võivad sellest kasu saada. Pakkumine tuleb aga valitud seadusetegijatelt
tegevus aitas kujundada terve Eesti rahvusliku krediidiasutuste võrgu. KRÜ kõrgperiood oli aastatel 1907-1914. 1919. a moodustatud Eesti Pank oli 1921. a-ks omandanud mõjuvaima koha, talle järgnesid aktsiapangad. KRÜ-de arv hakkas vähenema. Praegune Eesti Pank on 1919. a loodud panga õigusjärglane. Pärast II maailmasõda tekkis Eestis riigi monopolil põhinev pangasüsteem. Peale keskpanga olid tootmisharude (tööstus, ehitus, põllumajandus jne) pangad, mis teenindasid juriidilisi isikuid. Füüsiliste isikute vaba raha koondamiseks asutati hoiukassad. Esimene kommertspank NSVL panganduses oli Tartu Kommertspank, mis asutati 1988. 1990. taasasutati keskpangana Eesti Pank. KESKPANK Majandusteoorias ja praktikas mõistetakse pangasüsteemi all riigi krediidiasutuste tegevuse korraldust. Pangasüsteemi saab vaadelda ka rahapoliitika organiseerituse ja korralduse aspektist,
uus kurss, mille aluseks oli seadus tööstuse taastamise kohta. See võeti vastu 1933. aasta mais. Roosevelti valitsus kergendas ka töötute olukorda. Sel eesmärgil loodi Erakordse Abi Föderaalne Administratsioon. Tööstuse taastamiseks loodi Tööstuse Taastamise Rahvuslik 6 Administratsioon. Viimane teostas riiklikku kontrolli tootmise ja kaubanduse üle, samuti reguleeris tööliste ja ettevõtjate vahelisi suhteid. Ettevõtjaid hakati ka kartellidesse koondama. Eesmärk oli luua tootmisharude liite, mis pidid töötama ausa konkurentsi koodeksi alusel, mille järgimine oli ettevõtjale kohustsulik. Koodeksid kehtestasid kindlad hinnad, tootmismäärad, palgamiinimumi, tööpäeva pikkuse jne. Põllumajandustoodangu realiseerimiseks loodi Põllumajanduse Reguleerimise Administratsioon, mille peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid põllupinda ja karja arvu. Nii tugevdas Roosevelti
vastavalt üksikute transpordiliikide arengutasemele. Transpordikulud ja kapitalimahutused eri riikides moodustavad ca 10–15% rahvamajanduse kuludest. Transpordikulud olenevad suurel määral riigi territooriumi ulatusest ja tootmise ratsionaalsest paiknemisest. Transpordi oluliseks erinevuseks teiste majandusharudega võrreldes on see, et töö objektiks transpordis on teiste tootmisharude toodang. Tootmine ja tarbimine toimuvad transpordiprotsessis üheaegselt, s.t nad langevad ajaliselt ja ruumiliselt kokku. Transpordi toodangul ei ole esemelist kuju ning seda ei saa ladudes hoida. Transpordi toodanguks on ümberpaigutus, mida mõõdetakse kaubaveol tonnkilomeetrites (tkm) ja reisijateveol reisijakilomeetrites (rkm). Transpordi toodang ei ole kaup, vaid ümberpaigutus, siis on ka käibevahendite ringlus transpordis märksa kiirem kui kaubatootmisel
Metsad ja põõsastikud katavad 67% territooriumist. Esineb palju endeemseid liike. Maavarade poolest on Jaapan vaene, kõige rohkem leidub kivisütt, vähesel määral ka pruunsütt, naftat, maagaasi, kulda, hõbedat, raua-, mangaani-, vase-, tsingi-, plii-, kroomi-, nikli-, volframi- ja uraanimaaki ning barüüti, grafiiti ja väävlit. Jaapan on kõrgelt arenenud majandusega riik. 1970. ndatel hakati seniste tooraine- ja energiamahukate tootmisharude asemel eelisarendama teadussaavutusel põhinevaid harusid. Hankiv tööstus annab vaid 0,1% Riigi kogutoodangust. Elektrienergiast annavad soojuselektrijaamad 52%, tuumajaamad 38% ja hüdroenergiajaamad 8%. Kogu kasutatav tuumakütus imporditakse. Töötleva tööstuse peamised harud on must metallurgia, nafta töötlemine, masinaehitus, keemia- ja elektroonikatööstus. Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus
annaabi.ee 
