Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes (2)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Ettevõtlus

5 VÄGA HEA

TIITELLEHT
Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes
Siia kõik see enda ja õppejõu info
Kärdla 2008
SISUKORD

Sissejuhatus

Turunduse mõiste ja tänapäeva määratlus antud töö kontekstis
2.1. Mõiste muutumine läbi ajaloo

Eduka ettevõtte käitumismallide suunad nn turundusgurude ja arvamusliidrite soovitusel
3.1. Mark Earlsi karja- turundus meetod (Herd-like marketing )
3.2. Seth Godini hõimude kaudu ja aevastajate abil toimiv turundus ( tribes and spreading ideas)
3.3. Aune Pasti imagoühiskond

Uuenenud turundusvõtete rakendamise väljundid ettevõtetele
4.1. Ühisturundus
4.2. Internetiturunduse laiaulatuslikud võimalused (sotsiaalsed võrgustikud)
4.3. Üritusturundus

Turunduse roll ja võimalused käesoleval säästuajal

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus
SISSEJUHATUS
Tänapäevane ettevõtja, toote või teenuse müüja seisab silmitsi kiiremate muutustega kui kunagi varem. Tarbijani on üha raskem jõuda kuna infomüra kasvab ja valikute hulk on aetud ebanormaalselt kõrgeks.Samas väheneb aeg selles kõiges orienteerumiseks . Juba kolmkümmend aastat tagasi ütles Peter Drucker , et ettevõtte kaheks peamiseks funktsiooniks on innovatsioon ja turundus (artikkel 8). Kuldsed sõnad, mida ei saa eirata ka praegusel hetkel. Kuid ühiskonna tormilise arengu juures võib nüüd rääkida olulistest muutusest turunduses . 90-ndate aastate keskel hakkas aset leidma põhimõtteline muutus turunduse fundamentaalsete aspektide käsitlemisel. Oluline on endale teadvustada, et kuigi turunduskompleksi mõistmine ja selle aluseks võtmine turundustegevuses on vajalik, tuleb samaaegselt olla kursis uute paradigmadega ja turunduse suundadadega, millest üheks on suhteturunduse kontseptsioon . Siinkohal tasub ära märkida, et ka suhteturunduse kontseptsiooni alustalad on võrreldes 90ndate alguse seisukohtadega tänaseks muutunud. („Turunduskompleksist suhteturunduseni: paradigma muutuseni turunduses“, Hirvoja, M., 2003) Käesolevas referaadis tehakse ülevaade turunduse senisest arengust (paljud ettevõtted rakendavad senini aastatetaguseid võtteid) ning käsitletakse uusi teooriaid ning reaalseid võtteid turunduses, mida võib asetada üldnimetaja suhteturundus alla. Vaatluse all on käesolev ajahetk kõigi oma võimaluste ja kitsendustega.
2. Turunduse mõiste ja selle rolli kujunemine ettevõtluses läbi lähiajaloo
Turundust saab defineerida kui juhtimisprotsessi, mille eesmärgiks on kliendi vajaduste kindlaksmääramine ja nende vajaduste rahuldamine ettevõttele kõige tulutoovamal viisil.
Turunduse roll võib olla ettevõtetes erinev, kuid üha enam ettevõtteid pööravad tähelepanu kliendi spetsiifiliste vajaduste rahuldamisele ja kliendisuhete juhtimisele, mistõttu klient etendab ettevõtte jaoks aina rohkem kontrollivat funktsiooni. Seejuures on turundus ettevõtte ülejäänud funktsioone integreeriv.( viide 6)
Turundus ehk marketing (inglise keeles marketing) on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid reklaami või müügitegevust. Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.
Turunduse kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine. Klassikalise turundusmeetmestiku (ing. Marketing Mix, vahel ka 4 P's ehk 4 P-d) vahendid on:

hind ( Price )
müügitoetus ( Promotion )
toode (Product)
turustus (Placement)

Tänapäeval on klassikalist 4P turundusmeetmestikku täiendatud:

7 P kontseptsioon, milles lisaks eelnevale loetakse meetmestiku olulisteks vahenditeks ka: personal (Personnel), protsesside juhtimine ( Process Management ) ja füüsiline keskkond ( Physical Facilities)

Väites, et 4P meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast. Selles vastandatakse hind tarbija kulutusele ( Cost to the customer), müügitoetus turundussuhtlusele (Communication), toode vajaduse lahendusele (Customer solution ) ja turustus kättesaadavusele (Convenience).
Konkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused erinevate vahendite kasutusviiside osas. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendigruppidele millist turundusmeetmestikku rakendada (viide 9)
Tänapäeva all võib mõista küllaltki laia ajajärku. Et rohkes materjalivalikus ja suunamuutustes orienteeruda on antud töös tänapäevana käsitletud 21. sajandi algust, sealjuures tänapäeva (käesolev kokkuhoiuaasta) ning kindlasti lähitulevikku (eduka ettevõtte turundus ei toimi ilma tulevikuvisioonideta).
2.1.Muutused turunduses läbi aastate.
Turunduskompleksi algus:4 P-d sisaldavat turunduskompleksi (koosneb tootest, hinnast, jaotusest ja edustusest) hakati erialakirjanduses tutvustama 1960-ndatel aastatel. See kontseptsioon omandas kiiresti suure tähtsuse ning tema paikapidavuses ei kaheldud. Siiski kujutab turunduskompleks endast turunduslike muutujate kategooriate nimekirja ning sellisel viisil mingi nähtuse või fenomini kirjeldamist ei tohiks liiga tõsiselt võtta. Nimekirjas ei sisaldu kunagi kõiki olulisis elemente, ta ei sobi igasse situatsiooni ja ta vananeb aja jooksul. Turundusakadeemikud aeg-ajalt tõepoolest pakkusid välja täiendavaid elemente (P-sid), kuna leidsid senise 4 P mudeli liiga piiratud olevat. Turunduskompleksi on juhtida suhteliselt lihtne. Turundus on firma muudest tegevusvaldkondadest eraldatud ja delegeeritud spetsialistidele, kes hoolitsevad erinevate turundustööde planeerimise, täideviimise ja analüüsimise eest. Sellise eraldiseisva turundusosakonna psühholoogiline mõjuefekt turule või klientidele orieneteeritud firma arengule on pikas perspektiivis hävitav. Organisatsioon võõrandub kergesti turundusest ja turundust ei ole võimalik muuta integreeritud funktsiooniks, mis varustaks teisi osakondi turuga seotud infoga. Viimane on aga vajalik muutmaks organisatsiooni tervikuna turule orienteerituks. Turunduskompleksi juhtimise puhul on suures osas tegemist massturundusega, mille puhul kliente vaadeldakse kõigest numbritena firma tegevusaruannetes.
Järelikult tekkis vajadus alternatiivsete teooriate järele, mis võimaldaksid organisatsiooonil saada tõeliselt turule orienteerituks.
Interaktsiooniline ja “võrgustiku” lähenemine tööstuslikule turundusele
1960ndatel hakkas välja arenema interaktsiooniline ja võrgustiku lähenemine (interaction and network approach) tööstuslikule turundusele. Müüja, kes võib samal ajal olla ka ostja (Gummesson: part-time marketer), võib värvata turundusspetsialiste – n.ö täistööajaga turundajaid ( full -time marketers). Gummesson aga arvab , et sellised täistööajaga marketerid suudavad tegeleda vaid piiratud hulga turundustegevustega, sest nad ei suuda olla alati õigel ajal õiges kohas, omades õigeid kliendikontakte
Teenuste turundus
1970ndate aastate algul hakkas eraldiseisva turunduse suunana arenema teenuste turundus (marketing of services). 1982. aastal tutvustas Grönroos teenuste tajutud kvaliteedi kontseptsiooni ehk mudelit ning interaktiivse turunduse funktsiooni – kujutab endast teenuse tarbimise protsessi, mille jooksul klient tavaliselt suhtleb (interacts) teenuse pakkuja süsteemide, füüsiliste ressurssidega ja palgatöötajatega (klienti ei tohi vaadelda passiivse poolena nagu tehakse 4P puhul).
Huvi “kliendisuhete majanduse” vastu
Pikaajalised suhted, mille puhul mõlemad osapooled aja jooksul õpivad üksteisega kõige paremal viisil ja efektiivsemalt suhtlema, viivad suhtlemiskulude vähenemisele nii kliendi kui varustaja või teenuse pakkuja jaoks. Ei piisa vaid kliendirahulolust, vaja on kliendisuhete kasumlikkuse analüüsi baasil segmenteerida.
Suhete arendamine turunduse nurgakivina
Üksikutele tehingutele orienteerumise asemel tuleb keskenduda pikaajaliste suhete loomisele. Oluline on eksisteerivate klientide “kinni hoidmine”, sest uute värbamine on tunduvalt kulukam.
Teenuste konkurents
Suhteturunduse strateegiat kasutavate ettevõtete puhul (erinevalt üksikutele tehingutele orienteerituse strateegiat kasutavatest ettevõtetest) on toodete kõrval väga olulised ka erinevad teenused, mis käivad toodetega kaasas. Firmad peavad õppima, kuidas tulla toime uue konkurentsiga teenuste majanduses.
Suhteturunduse nurgakiviks peetakse tänapäeval eelkõige kliendi väärtusahela tundmist ning suhteturundust vaadeldakse kui tegevust, kus erineva lojaalsusastmega kliendirühmadele suunatakse vastava rühma puhul kõige paremat tulemust andev turundusmeetmete kogum.
Kuigi ettevõtte võib ka tänapäeval olla edukas kui ta oma turunduses kõik P-d paika saab, toob Seth Godin oma raamatus „Lilla lehm “ välja veel ühe P – Purple Cow ehk miski, mis oleks tootes või teenuses erakordne, üllatav, ehmatav. Vana reegel oli: mõtle välja turvaline, tavaline toode ja lisa sellele suurepärane turundus. Uus reegel on: mõtle välja erakordne toode, mille õiged inimesed ise üles otsivad.(Godin, S. 2002/2005 lk. 32)
3. Eduka ettevõtte käitumismallide suunad nn turundusgurude ja arvamusliidrite soovitusel
Antud peatükis on on välja toodud vaid mõned tänapäeva turundus- ja suhtekorraldusspetsialistide nõuanded uuenenud maailmas edukalt hakkama saamiseks. Eduka ettevõtte juht, kes Godini sõnul peabki tänapäeval olema pigem turundaja ( Godin, S. 2002/2005, lk 123) , saab sellest kindlasti kokku just endale sobiva käitumismudeli.
3.1 Seth Godin
Lisaks varem kirjutatule (erakordsusele ja riskidele minek) on Godin kasutusele võtnud hõimu ( tribes) mõiste. Just nö hõimu enda sees toimub kõige efektiivsemalt ideede levik (idea spreading), töötavad aevastajad, kes oma lähemate suhtegruppide kaudu levitavad viiruslikult (viral marketing) värskeid teenuseid ja tooteid. Samas on tähtis see viirus just tootesse sisse panna juba enne turule jõudmist, mitte paisata müüki midagi, millele hiljem hinnaalanduste või uuendustega turuosa võita. Ettevõtja jaoks tähendab see oskust tähtsustada väikseid samme , leida oma vähene tõeliste esmakasutajate rühm, kes hiljem ise toote tööle panevad, ning mitte joosta kiiruga liidrite järgi. (viide 5)
3.2. Mark Earls
Sarnaselt Godini hõimu mõistele on Earls kasutanud karja metafoori (herd-like marketing). Ideeded levivad karjasise kopeerimise teel. Kopeerimine on turavalisim valikumeetod, kusjuures tavalised meediakanalid enam ei tööta (vähemalt mitte endises mahus), ning kliendid ei lase ennast enam lükata-tõugata. Inimvõrgustikke ( blogid, sõpruskonnad, suhtlusportaalid) ei saa kasutada nagu varasemaid ühesuunalisi meediakanaleid (TV, paberkandjad). (viide 5) Ettevõtted peavad muutuma avatumaks- läbipaistvamaks, kliendi- teenusepakkuja suhted peamavad muutuma ja üldse aitab standaritele järgi valmis vorbitud ettevõtte struktuuridest ja mõttetute lisaväärtuste pakkumisest. Kes vajab banaanikujulisse plastmasspakendisse pakendatud banaani , kus peal on kirjas, et tegemist on värske banaaniga! Äri ei pea enam olema võimalikult-kiiresti-ühest-kroonist-viie-krooni-tegemine, ka tunnustatud strateegide meelest.
3.3. Aune Past
Masinate asemele tuli domineeriva kaubana info. Täna koputab pedjestaali kõige kõrgemal astmel seisjale õlale sümbolkommunikatsioon, mis loob tundeid. Tunnete turg suureneb, lood ja narratiivid tulevad tagasi ühiskonda. Tarbija nõuab, et vahelesekkuva manipulatsiooni asemele tuleks info kanalites, mida kasutab tarbija ja sel ajal kui tarbija selle järele vaatab. Info õigupoolest muutub üha enam meelelahutuslikumaks. Meelelehutuslikumaks muutuva info nimi on lugu ja kallite kadunukeste- turunduse ja suhtekorralduse- asemele on tulnud organisatsiooni integreeritud kommunikatsioon, mis on tegevus juhtimise ja otsustamise tasemel. Eks ole lihtsam õpetada teie kassi haukuma kui turundada midagi teismelistele läbi traditsiooniliste kanalite ja traditsioonilises keeles.
4. Uuenenud turundusvõtete rakendamise väljundid ettevõtetele
4.1. Ühisturundus
Ühisturunduse sisu seisneb selles,
et sarnases valdkonnas tegutsevad
ja omavahel otseselt mittekonkureerivad
firmad tulevad kokku
ning jagavad kulusid ekspordi
alustamisel . Tavaliselt on koostöö
sisuks see, et konsortsiumi liikmed
palkavad endale tipptasemel
välismaise müügimehe, kes tunneb
konkreetset välisturgu läbi ja
lõhki, omab aastatepikkust kogemust
müügivaldkonnas ja head
turutunnetust ning tal on suurepärased
kontaktid. Mitmekesi on lihtsam turgu võita.
Ühisturundus võimaldab ettevõtjatel
jagada müügi- ja turunduskulusid,
mis eksporti alustades
või uuele sihtturule laienedes
võivad kujuneda küllaltki suureks.
Lisaks annavad ühisturunduse
projektid uusi kogemusi: pidev infovahetus
annab ideid ning nende
ühine rakendamine tekitab sünergiaefekti. (viide 4)
4.2. Internetiturunduse laiaulatuslikud võimalused (sotsiaalsed võrgustikud)
Kolmandas peatükis mainitud hõimu-, karja- ning sümbolmaailmaturundus avaldub kõige otsesemalt just interneti avarates võimalustes. Eriti uuenenud sotsiaalsetes võrgustikes. Enam ei müü vilkuvad bännerid, spämm ja karjuvad hüüdlaused. Turundajatel ja ettevõttejuhtidel soovitatakse luua blogisid, uurida põhjalikult oma veebi lehekülje külastatavust ja sealtehtavaid liigutusi: astuda tihedasse dialoogi olemasolevate klientidega. Keegi ei kahtle Google`i, You Tube `i või Facebooki erakordsuses, kuid oma edu on saavutanud just vaikselt karja (herd) „kasvatades“. Nende taga on samuti ettevõtted, kus tööl lihtsalt innovatiivsemad juhid ning turundajad.
4.3. Üritusturundus
«Tänapäevast üritusturundust
iseloomustavad uskumatu
tasemeni arenenud tehnilised
võimalused, säravad ideed,
turunduslik lähenemine ning
oskusteave selle kvaliteetseks
elluviimiseks,» tõdeb Royal Service’i
produtsent Priit Mikk .
Kõige eelmainitu kohal troonib
siiski vahetu, silmast silma
suhtlemise vajadus klientide
ja töötajatega, üritused loovad
selleks aga ideaalsed võimalused.
Broadline.events’i juhatuse
liige Janek Reimal leiab, et
hea kliendisuhtluse aluseks on
personaalne ning isiklik lähenemine.
Väiksemate kliendiürituste
puhul saab kokku kutsuda
kliendigrupid, kellel on sarnased
huvid või eriala. «Mis võiks
olla suurem üllatus kui see, et
klient kutsutakse tegelema oma
lemmikharrastusega, näiteks
fotograafia või ralliga,» ütleb
Reimal. Selliste ürituste märksõnadena
toob ta välja võimaluse
edastada kliendile konkreetne
sõnum, arvestada tema
spetsiifiliste vajadustega ning
ürituse kaudu ennetada võimalikke probleeme. (viide 4)

Turunduse roll ja võimalused käesoleval säästuajal
Turundus muutub loomingulisemaks - Aegade jooksul on kogemus näidanud, et kui firma tahab olla jätkusuutlik, siis ajutine kokkuhoid turunduskulude pealt võib tulevikus kurjalt kätte maksta. Kui on hea kaubamärk, siis maine säilimise huvides tuleb sellesse ka investeerida, hoides seda pidevalt nii-öelda kliendile nähtaval. Leida rohkelt võimalusi kaubamärgi eksponeerimiseks ajakirjanduses, avalikel üritustel, teeninduskohtades ja kindlasti ka oma töötajate kaudu. Turundustegevus on pidev protsess, mis aitab kaupmehe ja kliendi vahel hoida vastastikku kasulikku sidet. Toote või teenuse sõnumit tuleb kliendi alateadvuses ostuotsuste tegemiseks aeg-ajalt äratada. (viide 3) Just sellistel juhtudel sobiks telereklaami asemel mõni leidlik üritus, kontaktibaasi uuendused veebis jne.
Tark organisatsioon võimaldab investeeringuid vahenditesse, teenustesse ja analüütikasse, mõistmaks, kuidas optimeerida turunduseelarveid läbi digitaalsete kliendihankekanalite – näiteks bännerreklaam, otsimootoriturundus, e-posti turundus ning online PR. Nad mõistavad, mil määral antud kanalid võivad (või vastavalt, ei saa) koos töötada ning millised kanalid tagavad parima tulemuse.
Nad saavad aru ka sellest, et kliendihanke ja müügi kulutusi saab vähendada läbi parema sihituse erinevates väljundites, samuti potentsiaalse ostuhuvi korrektse kanaliseerimisega.
Et seda teha, tuleb ettevõttel üle vaadata, kuidas nad koguvad, haldavad ja analüüsivad oma online-reklaami ja veebikeskkonda puudutavaid andmeid. Turundustegevuste efektiivsuse tõstmine toimib läbi parendatud analüütika. Majanduslanguse ajal tasub panustada pigem olemasoleva kliendibaasi maksimaalsele ärakasutamisele kui kulutada niigi kahanev eelarve uute leidmisele. Ehk siis – enne uue rahasüsti peale toomist tasub kindel olla, et olemasolevast on võetud kõik, mis võimalik (viide 2)
Ka väikeettevõtjad (suurtest rääkimata) ei tohiks karta reklaamiagentuuride,suhtekorraldajate ja sündmusturundajatega ühendust võtta, et keerulises majandusruumis ja piiratud eelarvega teha partnerluse tulemusena siiski võimalikult suuri ja mõjusaid tegusid . (viide 4)
6. Kokkuvõte
Lugedes uuemaid turundusstrateegijaid ja võttes arvesse käesolevat keerulist majandusperioodi tundub, et turunduse roll ettevõttes on aja jooksul muutunud üha olulisemaks. Kui varem oli turundusosakond eraldiseisev üksus, mis müüs reklaami, siis nüüd on iga ettevõtte osake oma toodete ja teenustega tihedalt seotud. Seth Godin ütleb oma raamatus „Lilla lehm“: „Kui ettevõttel läheb halvasti, siis on süüdi kõige kõrgem juhtkond , ja probleem on tõenäoliselt selles, et nad juhivad firma, mitte ei turunda toodet“ (lk 124). Ka ühe suurima turundusguru Philip Kotleri sõnul on tänapäeva ettevõtte turunduses suur roll just juhil, kes ühes turundajatega peaks otsima uusi viise klientidega vahetumaks suhtlemiseks ningenda ja oma ettevõtte väga selgeks eristamiseks (viide 8).
Me liiguks juskui ajas tagasi. Väljendil väga hea on halb ja iganenud maik , me ei taha enam massiga löömist ja parim reklaam on just vana hea kuulujutt meie isiklikus hõimus. Just nagu enne tele- ja trükimeediat.
Uues majanduses, mida on nimetatud ka “võrgumajanduseks” mängivad ettevõtete-vahelised ja samuti tootmisharude- sisesed suhtlemisprotsessid järjest olulisemat rolli. Põhimõtteks on, et “kõik suhtlevad kõigiga” ning edukas tegevus baseerub osapoolte vahelistel pikaajalistel suhetel ning ettevõtete soovil “ulatuda” iga üksiku kliendirühma või isegi kliendini. Eesti ettevõtetel on selles osas veel arenguruumi, kuid järejest pingelisem konkurentsivõitlus ajendab igaühte suhteliselt kiiresti arenema ning edumaa saavutamiseks vajalike suundadega kaasa minema. (viide 7)
Kasutatud kirjandus

http://aunepast.wordpress.com/

http://www.altex-marketing.com/digitaalne-turundus-on-madalseisus

http://www.kalev.ee/est/?news=971040&category=9&Turundus-muutub-loomingulisemaks

http://video.postimees.ee/Erilehed/turundus/turundustrendid2009.pdf

http://ledeberg.wordpress.com/2008/11/14/why-marketing-is-missing-the-point-and-you-are-not/

http://www.hot.ee/cotcas/t_aktiva.ht m

„Turunduskompleksist suhteturunduseni: paradigma muutuseni turunduses“)Refereeris: Merit Hirvoja, märts 2003Allikas: Management Decision , Vol 32, No. 2, lk. 4-20 (1994)

http://www.postimees.ee/020607/esileht/majandus/264196_print.php

www.wapedia.mobi/et/Turundus

Godin, S. (2002/2005). Lilla lehm. Muuda oma äri olles erakordne. Tallinn: Väike Vanker

http://www.galeriikohvik.blogspot.co m ( viitega raamatule Earls, M., Loova ajastu koidikul: Banaanid , äri ja turunduse surm“,

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 295 allalaadimist

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #1

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #2

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #3

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #4

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #5

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #6

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #7

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #8

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #9

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #10

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #11

Turunduse roll tänapäeva edukas ettevõttes #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

295 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janeonu Õppematerjali autor

Referaat. Keskendub muutunud turundusvõtetele ja turundussuhetele tänapäevases infoühiskonnas.

seth godin mark earls turundus

Kasutatud allikad

https://ledeberg.wordpress.com/2008/11/14/why-marketing-is-missing-the-point-and-you-are-not/

Sarnased õppematerjalid

doc

Müük ja marketing- turgude analüüs

...........................10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Termin ,,marketing" tuleneb inglise keelsest sõnast ,,market" (turg) ja tähendab turualast tegevust, tööd turuga. Marketingi eestikeelseks sünonüümiks on turundus. Turundus kujutab endast teadmiste süsteemi, mis käsitleb ettevõtja ja turu suhteid. Arvatakse, et turundust praktiseeriti juba 17. sajandil Jaapanis, kus Tokyos avati esimene univerasaalkauplus. Kuid mis abi on müümisel turundusest ja kuidas see aitab kliente leida? Turundustegevuse tähtsus on suur ja vajalik. Müük ja turundus on on omavahel tihedalt seotud, sest tänapäeva turumajanduses on peaaegu võimatu müüa kaupa ilma korraliku turu uuringuta ega turundusplaanita.

Turundus

ppt

Turundus

Majandusõpetus Vabaaine 9. ja 10. tund Turundus Turunduse juhtimine Turunduse juhtimine on ettevõttes kesksemaid äriprotsesse, mis seob endaga kõik teised valdkonnad selleks, et luua võimalused klientide ootuste täitmiseks ja ületamiseks. Turundus Turundus ehk marketing (ingl. k marketing) on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Turundus Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada. Turunduse juhtimine Turundus on tegevuste kogum, mis hõlmab järgnevaid tegevusi:

Majandus

odt

Kursuse konspekt

 Andmete töötlus  Raport  Tulemuste esitlemine ja ettekanne Turubarjäärid lk 12 Tarbijakasud lk 13 Turundus toetab nii t, vahendamist kui ka tarbimist. Igale kliendile personaalne lähenemine. Mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili, kui ka ettevõtte kasumlikkust. Turundada saab kaupu, teenuseid, mõtteviisi/elustiil, isikuid (eneseturundus-staarid), asutusi, religiooni??, koht (linna, riik vms), elamused/üritused… Väärarusaamad: turundus on vait müümine, kliendi ootusi ei peeta oluliseks. Turundusekontseptsioon- eristuvad 1.lähtealuse, 2.fookuse, 3.vahendite, 4.eesmärkide poolest. Lk 14 1) Turundustegevusi ühendab vahetuskontseptsioon – saadakse soovitud toode teise hüvise vastu.  Tootmiskontseptsioon: 1.tootja 2.tootja võimalused 3.kättesaadavus, madal hind- 4.kasum mastaabisäästult- Fookuses tootja tehnilis-tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused. Tarbija ostab seda

Turundus

docx

Turundus - konspekt eksamiks

ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus 6P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad  Process - protsess 7P mudel:  Price - Hind  Product - Toode  Place - Turustus  Promotion - Toetus  People/personnel - töötajad

Turundus

docx

Referaat teemal "Turundusstrateegia kujundamine"

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP 2 TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE Referaat Juhendaja: Lektor Heldur Heinsoo Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin turundusstrateegia kujundamine kuna äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda, turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Turg koosneb suurest hulgast tarbijatest ja igal on neist erinevad nõudmised nii tootetele kui teenustele Tootjatel on võimatu kohanduda iga tarbija personaalsetele vajadustele, sestap tuleb analüüsida, kas pakutava toote/teenuse turg on hetero- või homogeene ning kui spetsiifiliseks saab

Ettevõtluskeskkond

pdf

Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal

MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala Taavi Ranna EV-1-Q-E-tal TURUNDUSE OLEMUS JA KAMPAANIAD KRIISI AJAL Referaat Juhendaja: lektor Aet Kull, MA. Tallinn 2009 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal SISUKORD SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 1 TURUNDUSE OLEMUS ...................................................................................................4 1.1 Turunduse tegevused ...................................................................................................4 1.2 Klassikaline turundusmeetmestik (4 P-d)..................

Turunduse alused

pdf

Turundus eksami kordamine

teenuste osutamiseks või edasimüügiks. Äritarbija/tööstustarbija ostuotsustusprotsess 1.Probleemi teadvustamine 2.Toote spetsifikatsiooni koostamine 3.Alternatiivsete toodete ja hankijate otsimine 4.Alternatiivide võrdlemine 5.Toote ja hankija valimine, tellimuse esitamine 6.Ostujärgne hinnang valitud tootele ja hankijale. Ostuotsusprotsessis osalejad: Initsiaatorid; Kasutajad; Mõjutajad; Ostjad; Otsustajad; Teabesõelujad B2B(äri) turundusjuhi roll ostuotsustes - Planeerimine ja prognoos; Organiseerimine ja kontrollimine; Juhtimine; Ostuotsuse mõjude hindamine. Ostutüübid tööstus- ja äriturunduses - Korduv taasost; Modifitseeritud taasost; Uus ost Erinevatel ostutüüpidel on erinev tase probleemi uudsuses, infovajaduses, uute alternatiivide hindamisel 6 olulisemat tegurit hankija valikul – Teostus; Kvaliteet; Teenindus; Hange; Kogemus; Hind Kauba liikumise protsess ja lisanduv väärtus B2B(äri) turult B2C(tarbija) turule

Turundus

docx

Turunduse esimene ja teine kontrolltöö koos vastustega

KT 2: 1. Turundustegevusi ühendab a) Suhteturunduse kontseptsioon b) Müügikontseptsioon c) Vahetuskontseptsioon d) Tehinguturundus 2. Müügikontseptsioon on suunatud a) Tarbijale b) Turustusele c) Tootmise optimeerimisele d) Ükski pole õige 3. Turunduse raameesmärkideks on a) Tulu- ja kulueesmärgid b) Käive rahas ja koguseline müük c) Turundusmeetmestiku osade eesmärgid 4. SWOT- analüüsiga kaardistatakse a) Ettevõtte/toote tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused b) BCG maatriks c) Turuatraktiivsuse maatriks 5. 4P ja 4C mudeli erinevus seisneb selles, et a) 4P mudel keskendub tootele, 4C mudel keskendub tarbijale

Turundus

Rohkem sarnaseid