MEES, KES OSKAS MÕELDA TEISITI (0)

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitusteaduskond
MEES, KES OSKAS MÕELDA TEISITI
Tallinn 2010

Sisukord

1Sisukord 2
2Sissejuhatus 3
3Tee peadirektoriks 4
3.1Tee kodust General Electricusse 4
3.2Inseneri aeg 4
3.3Teekond turundajaks 5
3.4Tee suuremasse mängu 6
3.5Peakorteris 7
4Muudatused 7
5Jack Welch ’i juhtimisfilosoofia . 9
5.1Ausus 9
5.2Ettevõtte roll ühiskonnas 9
5.3Kõigepealt inimesed ja siis strateegia 10
5.4Vabaneda bürokraatiast 10
5.5Allüksuste tegevusega end kursis hoidmine 10
5.6Omal alal tipus 10
6Kokkuvõte 11

Sissejuhatus

Referaat on koostatud Jack Welch’i ja John A. Bryne raamatu „Jack, otse südamest“ põhjal. Töö eesmärgiks on tuua selgust asjaolusse, et Jack Welch suutis saada ühe Ameerika Ühendriikide hinnatuima firma General Elestricu peadirektori kohale ning suurendada selle turuväärtust ligi 450 miljardi dollari võrra. Raamatus on põhjalikult välja toodud tema elukäik kuni pensionieani, tutvume tema lapsepõlve, haridustee ja karjääriga. Samuti analüüsime tema juhtimisfilosoofiat ning proovime leida põhjendusi tema meetoditele, mis tihti tundusid karmid . Veel heidame pilgu ka mitmetele tehingutele, mis olid aluseks tema lennukale karjäärile, mis algas 1960-ndal aastal insenerina.

Tee peadirektoriks

Tee kodust General Electricusse

Jack Welch sündis 19. novembril 1935 Massachusettsi osariigis Peadbodys Grace ja Jack Welchi perre . Pere polnud sugugi rikas, kuid see eest ülimalt armastav. Mõlemad vana-vanemad olid iiri immigrandid ning ei nemad ega ka tema vanemad polnud kunagi käinud keskkoolis .
Ema oli kodune ning isa töötas Boston & Maine’i rongi konduktorina liinil Boston – Newburypot. Vana Jack oli natuke vastandlik inimene, kuna tööl oli sotsiaalne, viskas ta nalja ning oli jutukas , kodus seevastu vaikne ja vaoshoitud.
Jack’i peamiseks mõjutajaks oli ema, kelle jaoks oli peamine poja kasvatamine korralikus ja kohusetundlikuks inimeseks . Näiteks tegi ta alati etteheiteid kehvematele tulemustele, samas tõi ta välja ka kõik positiivsed tulemused ning innustas nõrgemaid külgi arendama. Ema oskas Jack’i tuua maa peale tagasi, kui noormees kippus unistama . Ta lemmiklauseteks olid: „Ära peta ennast. Ilutstada pole mõtet.“, „Kui sa ei õpi ei saa sinust midagi. Mitte midagi“, „Kui sa ei oska kaotada, siis ei saa sinust kunagi võitjat.“(Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“). Need laused on mõjutanud teda läbi elu ning siiani talitab ta vastavalt ema õpetussõndadele. Kuigi Jack polnud koolis parimate õpilaste hulgas, tegi ta siiski intensiivselt tööd et omandada edasine haridus korralikus kõrgkoolis.
Esimene suurem tagasilöök tabas Jack´i, kui ta jäi ilma reservohvitseride treeningkorpuse stipendiumist. Sellega kadus lootus saada Dartmouthi või Columbia ülikoolidesse. Seejärel proovis ta sisse saada Amhersti Massachusettsi ülikooli, kuhu ta ka vastu võeti. Ning 1957. Aastal lõpetas ta seal parimate hulgas keemiatehnoloogia eriala.
Aastaks 1960 oli ta juba omandanud ka doktorikraadi , mille ta omandas Illinoisi ülikoolis. Edasi oli vaja langetada valik õppejõu või laboratooriumi teadlase ametite vahel. Noormees otsustas viimase kasuks, asudes tööle General Electricu uude keemiatehasesse inseneri ja projektijuhina.

Inseneri aeg

Jack Welch’i esimene tööpäev General Electricus oli 17. oktoober 1960. Tema ülessandeks sai plastiku labaratooriumist välja toomine ning tootmine, palgaks oli 10 500 dollarit aastas. Paljulubav karjäär sattus peagi ohtu, kui ta langes bürokraatia ohvriks: kuigi tal olid paremad tulemused, siis eesootav palgatõus on aga võrdne teiste töötajatega, kelle töötulemused ei olnud nii tasemel. Ta isegi kirjutas juba lahukumisavalduse ning olekski lahkunud, kui tema ülemuse ülemus Reuben Gutoff poleks üritanud veenda teda jääma . See ka Gutoff’il õnnestus, sest lubas oluliselt suuremat palgatõusu . Antud olukord õpetas Jack´ile, et vahepeal tulebki kasutusele võtta äärmuslikud abinõud, et premeeritud saaksid parimaid, kes ongi ju firma arenguvõtmeks ning kehvade tulumustega töötajad praagitaks välja.
Esimene tõsine vahejuhtum tema karjääris oli 1963-ndal aastal, kui tema juhitavas katsetehases toimus plahvatus . Imekombel keegi tõsiselt viga ei saanud. Kuna Jack oli peamine vastutaja, kartis ta tohutult oma tuleviku pärast. Siiski sai ta osaks ülimalt mõistvale suhtumisele tegevjuhi Charlie Reedi poolt. Sellest intsidendist omandas Jack õppetunni, et kui on midagi läinud valesti ning ka vea tegija mõistab seda, siis ei ole mõtet teda tõsiselt noomida, vaid tuleks arutada miks nii juhtus ja kuidas tulevikus sellist olukorda vältida.

Teekond turundajaks

Esimene suurem edasiliikumine karjääris toimus 1964-ndal aastal, mil firmas hakkas plastikuprojekt lõpule jõudma. Kuna eelmist turundusjuhti edutati, oli see koht vaba. Pärast pikka veenmist määraski Gutoff Jack’i sellele kohale. Siiski ei läinud kõik kohe suurepäraselt, sest selgus, et toodetud uus plastik oli defektne . Kulus enam kui aasta, et mahuka uurimuse tagajärjel vead avastada.
See viib meid juba tema esimese õnnestumiseni. Uurimiste tagajärjel loodi uus materjal, mille nimeks pandi Noryl. Tänapäeval müüakse seda juba enam kui miljardi dollari eest aastas.
1968-ndal aastal leidis Jack´i karjääris aset suur hüpe: ta edutati 26 miljoni dollarilise käibega plastikuharu turundusjuhiks, mis tegi temast 32-aastasena ettevõtte noorima turundusjuhi. Selline suur edasimenek muutis ta väga enesekindlaks ning ambitsioonikaks. Ta lubas viia oma (tööstus?tekib küsimus mis haru)haru tippu ning purustada kõik müügirekordid. Paljud pidasid teda lihtsalt hooplejaks ning seda enam pidi Jack pingutama, et oma eesmärgid täide viia.
Ta alustas suurte reklaamikampaaniatega: plastikut reklaamiti sarnaselt pesupulbriga suurtel plakatitel ning raadios. Ta proovis palgata oma ala parimaid ning kõik need suured pingutused kandsid vilja. Vähem kui kolme aastaga õnnestus tal plastikutootmist kahekordistada
. Jack Welchi karjäär liikus kiirelt, kuid tõi kaasa mitmete kolleegide kadeduse ja pahameele. Näiteks personalijuht Roy Johnson seisis vastu tema edutamisele, kuna Roy meelest ei sobinud Jack´i meetodid kokku firma mentaliteediga. Welch oli terava keelega, otsekohene , emotsionaalne ning ka tugev võitleja, ei jätnud oma tundeid ja mõtteid peaaegu mitte kunagi enda teada, olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Vastuseisust hoolimata jätkus tema ülespürgimine karjääriredelil, ning 1971 aastal edutati ta keemia ja metallurgia osakonnajuhiks.

Tee suuremasse mängu

Osakonnajuhina olid Jack’il esimest korda vabamad käed ning välja hakkas kujunema tema oma juhtimisstiil . Esimese asjana vaatas ta üle kogu oma meeskonna, alustades erinevate tootmisharude juhtidega. Tema jaoks oli parima meeskonna komplekteerimine esimene pioriteet. Leides mõne andeka ning motiveeritud inimese, siis ta proovis teda kohe ka edutada ning ei lasknud neil mingi hinna eest ettevõttest lahkuda. Samas viletsamad ja motivatsioonita töötajad eemaldati. Vallandamisest anti aegsasti märku, et inimestel oleks aega otsida endale teisi variante . Vähemtähtsamatele kohtadele sai ta suhteliselt kergelt panna enda poolt valitud kandidaadi, kuid võtmepositsioonide pärast käis armutu võitlus, kuna kõrgemad ülemused proovisid peale suruda oma kandidaate.
Nüüdseks muutus äärmiselt tähtsaks võitlus firmas valitseva endise süsteemi vastu, et saaks kaasata avatud mõtlemisega inimesi, kuid ta ei hakanud otseselt ka bürokraatiat kritiseerima ja piirama. Sel perioodil tekkisid Jack’il ka esimesed mõtted, et kunagi võiks olla tema peadirektori ametikohal.
Järjekorde läbimurre toimus 1973-ndal aastal, mil ta sai kontsernijuhi kohale. Kontsernil oli 2 miljardi dollari suurune aastakäive ning 46000 töötajat. Esimest korda oli tal võimalus kaasata oma tööse tõeliselt geniaalseid inimesi vastavalt oma soovile, ning ka endal suur valikuvabadus .
Suurima tähelepanu pälvis sel ajal meditsiinitehnkia osakond , mille turg oli kokku kuivanud. Jack otsustas moodustada parima meeskonna, mis võimalik, et seda arendada. Harujuhiks määras ta oma sõbra Walt Robbi, tänu kellele jõuti 1976-ndaks aastaks lõpule kompuuterdomograafia masina arendamisega. Seegi sai järjekordseks edulooks. Tänaseks on sellest saanud 7 miljardi dollariline äri.
Suur edu kontsernijuhina viis ta 1977-ndal aastal kohtumisele GE peadirektori Reg Jones ’iga, kes pakkus talle tarbekaupade tootmise sektorijuhi kohta, mille Jack ka vastu võttis. See tähendas tema perele kolimist teise linna.

Peakorteris

Peakorteris valitses sootuks teine õhkkond . Paljud isegi heitsid talle ette liigset sõbrunemist oma kollegidega. Samuti polnud enam soosivat ülemust, kuna käis juba võitlus peadirektori ametikohale. Jack Welch’i ülesandeks oli vastutada 4,2 miljardise käive eest, mis moodustas 20% firma kogukäibest. Jack valis silmapaistmiseks GE Crediti arendamise. Kiirelt komplekteeris ta võimalikult andeka meeskonna, vahetades välja suurema osa GE Crediti juhtidest. Ta avastas, et GE Creditis on võimalik märksa väiksema inimressursiga teenida suuremat kasumimarginaali. Seda märkas ka tollane peadirektor, kes hindas tema jõulist ning ausat juhtimisstiili ning oskust leppida lüüasaamistega. See viiski ta pärast mitmete aastate pikkusi pingutusi ja enesekehtestamise katseid peadirektoriks.

Muudatused

Kohe kui Jack Welchist oli saanud GE peadirektor tahtis ta muuta firma supertankerist tiiburiks, mis oleks alati valmis reageerima muudatustele ja paindlik. 1980-ndatel oli firmas 25000 juhti, 15 erinevat tasandit ning suur bürokraatiamasin. Welch´i juhtimise all vähenes hierarhiliste tasemete arv kuueni. Tänapäeval on firma ligi kuus korda suurem kuid asepresidente üksnes 25% rohkem. Samuti alustas ta hierarhilise süsteemi ümberkorraldamist ning soosis avatud suhtlemist, mitte pähe õpitud küsimusi ja vastuseid.
Koheselt andis ta ka kõikidele juhtidele suuremad õigused. Näiteks ei pidanud nad enam küsima nõusolekut iga kapitalipaigutuse kohta. Kiirelt rakendati firmas idee, et tuleb olla oma valdkonnas esimene või vähemalt teine, muidu tuleb haru sulgeda või maha müüa. See tekitas kohe metsiku vastukaja, kuna paljusid valdkondi peeti justkui GE selgrooks, mis siiskii ei olnud eriti kasumlikud või olid hääbumas.
Peagi toimusid esimesed müügid ning ka suured koondamised, Jack’i hakati pidama hulluks, kes viib peagi firma pankrotti. Tegelikkuses müüs ta maha või sulges kõik harud, milles ta ei näinud sissetuleku suurendamisel paranemise märke ning keskendus ja rajas kasvupinnase uutele ning paljulubavatele harudele. Üha rohkem suunas ta ettevõtet teenuste osutamise poole, mitte ainult tootmisse. Muutuste vallandumine sai ajendatud Three Mile Islandil juhtunud õnnetusest tuumareaktoirga, mistõttu kadus lootus, et keegi neilt kunagi veel mõne reaktori tellib. Ometigi viis see vahejuhtum nelja aastaga tuumareaktorite harus kasumi 14-lt 116 miljoni dollarini. Sellest kogemusest hakkas Jack rõhutama reaalsustaju ning, et tuleb vältida otsute langetamist tuginedes lootustele või minevikule.
Esimese või teise positsiooni ideoloogia viis 1984-ndaks aastaks 71 tootmisharu müümiseni, mille pealt teeniti ligi 500 miljonit. Veel sooritati 118 tehingut, sealhulgas ühisettevõtmisi, oste ja investeeringuid, kuhu kulutati ligi miljard dollarit. Töötajaskond vähenes samal perioodil 118000 inimese võrra. Selline toimimine viis Jack Welch´i ajakirja Forune koostatud edetabelis: „Ameerika kümme kõige karmimat juhti“ (Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“) esikohale .
Nüüdseks, kui olid hädavajalikud muudatused tehtud hakkas Jack üha enam pühenduma inimestele, mis tema senist käitumisviisi arvesse võttes oli vägagi imelik. Kuid tema mõte oli, et parimaid töötajaid tuleb kohelda kui kuningaid ning neil peavad olema parimad tingimused nii endakui ka ettevõtte arendamiseks . Selleks ehitas ta tervisekeskuse, konverentsisaali, külalistemaja ning hakkas moderniseerima Crotonville õppekeskust, mille meetodid olid juba ammu iganenud. Muutuste eesmärgiks oli luua perekondlikumat õhkonda, lähendada erinevate valdkondade töötajaid, parandada alluvate tervist ning lasta neil tunda, et nende eest hoolitsetakse, kui nemad hoolitsevad firma arengu eest. Muutustega harjumine võttis omajagu aega, kuid see hakkas ennast üha kiiremini ära tasuma , sest üha rohkem oli firmas motiveeritud ning tulevikunägemusega juhte.
Paljudele ülimalt häiriv tegu oli nn „C-sessiooni“ kasutusele võtmine. See kujutas endast iga aastast tulemuste mõõtmise päeva, mil pandi kirja kõikide töötajate saavutused, motiveeritus, isikuomadused ja mitmed muud küljed. Sellist muudatust põhkendati argumendiga, et selles 300000 töötajaga firmas on vaja luua mingi loogika. Ülevaatus jagas töötajad kolme kategooriasse: ülemine 20%, olulised 70% ning alumised 10%.Ülemised olid üldiselt teotahtelised, motiveeritud ja andekad inimesed, keda tavaliselt ka edutati. Olulised inimesed moodustasid firma tuumiku, nad olid andekad ja head töötajad, kuid neil puudus kas visioon , teotahe, juhtimisvõime või mõni muu oluline omadus. Alumised ei saa lihtsalt oma tööga hakkama ning enamasti tuli neil firmast lahkuda. Uus ja karm süsteem külvas ühest küljest palju segadust ja ebakindlust, kuna oli alati oht töö kaotada. Teisalt tekitas see töötajatel motiveeritust teha oma tööd täie hingega, kuna olid ideaalsed võimalused liikuda karjääriredelil üles ning saada preemiaid.
Viimne suur muutus oli Crotonville õppekeskuse arendamine. Selle eesmärgiks oli uute ideede otsimine, kaasates kõiki töötajaid. Algas pidev töötajate koolitamine, kes olid sobilikeks juhtideks ning hakati arutama kõikvõimalikke ideid. Seal oli igal inimesel võimalus või isegi kohustus tulla välja mõne uudse ideega ning siis võimalus seda kaitsta, kartmata et halb idee tooks ka kehvad tagajärjed. Pigem innustati mõtlema ning suhtlema erinevate valdkondade esinadajatega ning altminekuid hinnati rohkem, kui üldse mitte proovimist või siis arutlusest mitte osavõtmist.

Jack Welch’i juhtimisfilosoofia.

Ausus

„ Ausaks jäämine on aidanud mind läbi hea ja halva. Kuigi mõni inimene pole minuga ühel nõul olnud – ning alati ei pruugi mul ka õigus olla-, võib ta vähemalt kindel olla minu otsekohesuses ja aususes. Ausus on aidanud mul luua paremaid suhteid klientidega, varustajatega, analüütikutega, konkurentidega ja valitsusega. Ausus on ettevõtte alustala.“ (Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“). Welch oli tõepoolest väga aus ning tihti tekitas tema liigne ausus teistes inimestes tunde nagu ta oleks väga ebaviisakas . Ausust ootas ta ka oma alluvatelt ning rõhutas seda igal oma koosolekul. Suurimat peavalu tekitasidki talle alluvad kes osutusid petisteks ja tõmbasid GE mainet „kolinal“ alla.

Ettevõtte roll ühiskonnas

„Õitsev ettevõte ei maksa ainult makse, mida ühiskond vajab oluliste teenuste pakkumiseks, vaid ehitab ka maailmatasemel rajatisi, mis vastavad ohutus- ja keskkonnanõuetele. Heal järjel ettevõtted investeerivad inimestesse ning hoonetesse. Nad pakuvad häid kindlaid töökohti, mis annavad inimestele omakorda aega, tahtmist ja võimalusi teha midagi ühiskonna heaks 1000kordselt tagasi“( Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“). Jack Welchile olid väga olulised keskkonna küsimused. Kui ta sai teada, et GE paiskab isegi väikestes kogustes mürgiseid ühendeid (PKB - polikloorsed bifenüülid, isolatsiooni materjal) Hudsoni jõkke, lasi ta tootmise ümber korraldada nii, et enam ei peaks neid mürke kasutama. Tal polnud kahju suurendada kulusid , et tootmine oleks võimalikult puhas ning kohalikud rahul. „GE täidab keskkonna- ja ohutusnõudeid paremini kui ükski teine ettevõte maailmas. Meil on üle 300 tootmishoone ning ükski valitsus pole meid süüdistanud ohutusnõuete mittetäitmises“( Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“).

Kõigepealt inimesed ja siis strateegia

„Meil võivad olla maailma parimad strateegiad, kuid ilma õigete inimesteta, kes neid arendaksid ja rakendaksid, saavutame üksnes ladusad ettekanded ja keskpärased tulemused.“( Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“) Arvatavasti oligi Welchi üheks suurimaks edu aluseks õigete inimeste leidmine. Tal polnud kahju vabaneda kehvade töötulemustega töötajatest isegi, kui need olid tema parimad sõbrad. Nii jäid tal ettevõttesse ainult parimatest parimad ning see omakorda võimaldas olla igal ettevõtte tegutseval alal esiotsas.

Vabaneda bürokraatiast

Bürokraatia oli autorile juba alguses kohutavalt vastumeelne. „Vaid aastaga oleks GEs valitsev bürokraatia mind peaaegu firmast lahkuma sundinud “( Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“) „Pole vaja paguneid õlgadel või tuimi ametnikke, kes oma tööd automaatselt teevad – vaja on avatud mõtlemist, kus kõik julgeksid oma ideedega välja tulla“( Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“) Mitteametlik õhkond tagas selle, et heade ideedega töötajad paistsid kiiremini silma ning see aitas nende kiirele tõusule ametiredelil. Ettevõttele on kasulik, kui ideed ei takerdu ametlikku suhtlemisse ja bürokraatia rägastikku.

Allüksuste tegevusega end kursis hoidmine

„Peakorteris ei toodeta ega müüda midagi. Allüksustes käimine oli ainuke viis saada aimu sellest, mis ettevõttes tegelikult toimub.“( Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“) Enne peadirektoriks saamist veetis ta hulganisti aega ettevõtte erinevate tehaste ja allüksuste vahel liikudes. Ta soovis saada täit ettekujutust tööst ja töötajatest. Töötajatele oli kindlasti ebamugav pidevalt kannatada Welchi uurivate küsimuste all. Aga kontroll ongi juhtimise juures natuke ebameeldivam pool, kuid samas häid tulemusi taodeldes vältimatu .

Omal alal tipus

„Meie eesmärk oli käivitada perspektiivikad tööstusettevõtted“ (Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“) GE nägi 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses kõige suuremaid võimalusi üleminekuperioodis või raskustes vaevlevates piirkondades. Selles seisnesgi GE globaliseerimispoliitika, mis viis ta väljaspool Ameerika Ühendriike mitmes regioonis juhtivaks mitmelgi tööstusalal. Turu rahvusvaheline laiendamine aitas GE-l globaliseerida meditsiinitehnika, valgustusseadmete ja energiasüsteemide tootmist. On selge et uutes tekkinud riikides on äri loomine väga tulutoov.
Et ettevõtte tegevuse kvaliteeti ja kasumit maksimaliseerida viidi ettevõttes sisse „kuue sigma idee“. „Kuue sigma valiteet tähendas aga, et miljoni operatsiooni kohta tuleb 3,4 viga, olgu siis tootmises või teenuste osutamisel. See tähendaks 99,99966% ideaalsest“( Jack Welch ja John A. Bryne „Jack Welch otse südamest“) Selle idee kasutusele võtmine kärpis oluliselt kulusid ja suurendas klientide rahulolu. Kõigi ideede elluviimise taga oli palju töötajate koolitusi, et viia nad ettevõtte jaoks vajalikule tasemele .

Kokkuvõte

Jack Welchi karjäär on üks 20-nda sajandi suurimaid edulugusi. Ta Kasvas üles tavalises perekonnas, sealt suundus edasi ülikooli, kus omandas doktorikraadi. Et jõuda edasi, selleks pidi ta pidevalt võitlema ning üha uuesti ennast ületama . Tal õnnestus 20 aastaga tõusta peadirektori kohale üksnes kuna ta jäi alati kindlaks oma põhimõtetele, milleks olid ausus, otsekohesus ja avatus . Ta panustas alati andekatesse inimestesse, sest nemad olid firma edu taga ning suhtus väga karmilt hooilmatusse ja lohakusse. Tihti sattus ta oma äärmuslike meetoditega kolleegide pahameele alla. Esimese nelja aastaga lahkus firmast 118000 töötajat. Nendele töötajatele, kes jäid hakkas ta üha suuremat tähelepanu pöörama, et neil oleksid parimad võimalikud töötingimused ning koolitused ja võimalused kiirelt karjääriredelil edasi liikuda.
Meie arvame, et ta oligi natukene hullumeelne, kuna ükski tavaline inimene ei julgeks hakata lõhkuma sajandivanust süsteemi ning ei julgeks alati oma ideid taga ajada, kuid ilmselt selle pärast ei suuda ka ükski tavaline inimene saada ülisuurte firmade juhtideks või veel enam lisada 20 aastaga firma väärtusele 450 miljardit dollarit.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

194934 Õppematerjali autor

MEES KES OSKAS MÕELDA TEISITI juhtmine majandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Silmapaistvate juhtide tegevus

Silmapaistvate ärijuhtide juhtimistegevus Annabel Pern Tabb11 Allan Martinson on eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor. Aastal 1999 valiti ta Estonian Business Schooli poolt aasta ärijuhiks. Martinson on lõpetanud nii Tallinna 1. keskkooli kui ka Moskva Riikliku Ülikooli. Ta oli üks uudisteagentuuri BNS asutajatest, Cherry Meedia OÜ investor ja osanik. Martinson oli ka idufirma Starship Technologies ärijuht. Viimane firma valmistas roboti, mis viiks inimestele saadetised koju kätte neile endile sobival ajal. Alates aastast 2018 on ta Xolo tegevjuht. Xolo keskendub sellele, et teha ettevõtete asutamine märgatavalt lihtsamaks. Kui Martinsoni käest küsiti üks sõna, mis kirjeldab kõige paremini seda, kuidas ta töötab, vastas ta:,, Real-time, always-on, timezone-a

Ettevõtluse alused

docx

Juhtimine

Ausus „Ausaks jäämine on aidanud mind läbi hea ja halva. Kuigi mõni inimene pole minuga ühel nõul olnud – ning alati ei pruugi mul ka õigus olla-, võib ta vähemalt kindel olla minu otsekohesuses ja aususes. Ausus on aidanud mul luua paremaid suhteid klientidega, varustajatega, analüütikutega, konkurentidega ja valitsusega. Ausus on ettevõtte alustala.“ (lk379) Autor oli tõepoolest väga aus ning tihti tekitas tema liigne ausus teistes inimestes tunde nagu ta oleks väga ebaviisakas. Ausust ootas ta ka oma alluvatelt ning rõhutas seda igal oma koosolekul. Suurimat peavalu tekitasidki talle alluvad kes osutusid petisteks ja tõmbasid GE mainet „kolinal“ alla. (lennukimootorid iisraeli õhujõududele lk 284) Ettevõtte roll ühiskonnas „Õitsev ettevõte ei maksa ainult makse, mida ühiskond vajab oluliste teenuste pakkumiseks, vaid ehitab ka maailmatasemel rajatisi, mis vastavad ohutus- ja keskkonnanõuetele. Heal järjel ettevõtted investeerivad inimestesse

Juhtimine

odt

Referaat Jack Londonist

pooldaja ning töötajate õiguste eest võitleja. Ta kirjutas mitu võimsat teost nende teemade kohta. Jack London suri 22. novemberil, 1916. aastal enda rantsos. Ta suri lugematute haiguste käes kannatava alkoholisõltlasena morfiini üledoosi kätte. Suure tõenäosusega sooritas ta enesetapu. 1.1.1. Perekond Arvatakse, et Londoni isa oli astroloog William Chaney ja ema oli muusika õpetaja Flora Wellman. Rasedusest kuuldes nõudis Chanley, et naine teeks abordi, naine aga keeldus ning mees lahkus. Meeleheitel Flora lasi ennast, aga sai ainult kergelt vigastada. Peale lapse sündi andis naine lapse endisele orjale Virginia Prentissile. 1876. aasta lõpus abielus Flora Wellman osaliselt halvatud sõjaveteran John Londoniga, ning võttis enda lapse tagasi. 1.1.2. Varajane elu London sündis Third and Brennani tänaval San Fransiscos. Tema perekond kuulus küll töölisklassi, kuid ei olnud nii vaene nagu London oma kirjutistes väitis. London lõpetas Oaklandis algkooli ning

Kirjandus

docx

I. McEwan „Tsementaed“

Töölised kandsid tsemendikotid läbi söeaugu keldrisse, mis oli raske töö. Ema tahtis, et isa saadaks kogu laadungi tagasi, kuna rahaga oli niigi kitsas ja Tom vajab peagi kooliminekuks uusi riideid. Isa ütles aga, et kottide tagasisaatmine „ei tule kõne allagi“ ning et sellega on lool lõpp. Jack sai sellest aru, kuna ta oli ise näinud veoautot ja raskeid kotte. Ema jäi vaidluses alla. 2. Nii lihtne, nii pentsik – väike poiss ja täiskasvanud mees võistlemas. (lk 11) Tom kartis isa ning ei julgenud talle lähedale minna. Pärast isa südamerabandust oli ta pooleldi invaliid ning peab Tomiga ema tähelepanu pärast võistlema. Isa oli Tomiga karm, kiusates teda pidevalt oma torkivate etteheidetega. Ta kasutas ema Tomi vastu: „Ära räägi niimoodi oma emaga“ või „Istu sirgelt, kui su ema sinuga räägib.“ Ema talus seda kõike aga vaikides. 3. Kohe järgnes rituaalne naer. (lk 13)

Inglise kirjandus

doc

William Golding - "Kärbeste Jumal"

Kärbeste Jumal Lennuk koos Briti kooli õpilastega kukkus troopilise saarele, eeldatavasti lastud maha Teises Maailmasõjas. Ralph üks ellujääjatest ronib Põssaga läbi lennuki varemete ja metsaaluse randa. Pärast lühi tutvustust alustasid nad kahekesi arutelu mida edasi tuleks teha. Ralph oli esimese mulje järgi sõbralik Põssa suhtes,kes on ülekaalus ja kannab suuri prille oma näol. Põssa isiksus tundub olevat paranoiline. Ta kasvas ülesse oma tädi (kelle nimele ta regulaarselt tugineb ,,Minu tädi ütleb, et ...." jne.) ja regulaarselt räägib, kuidas ta oli koolis naeruvääristatud ja kus ta sai endale hüüdnimeks Põssa. See juhtus siis kui Põssa ütles hirmunult : ,,Mind ei huvita, kuidas te mind kutsute nii kaua kui .... see ei ole mida nad tavaliselt kutsusid mind koolis ..... Nad kutsusid mind Põssaks!" . Põssa räägib lakkamatult kuni pahameele punktini, seletades mõned oma sotsiaalsetest probleemidest. Seevastu , Ralphi

Kirjandus

docx

KÄRBESTE JUMAL

Ralph mõistis olukorra lootusetust. Ta oli sunnitud põgenema, kuid lootis siiski, et Jack tuleb mõistusele. Polnud kedagi, kes nõu annaks. Jack ei mõelnud oma tegudele aga üldse. Ta korraldas ajujahi Ralphile esimese kire ja kättemaksuhimu ajel. Et hävitada vastuseis ja saada ainuvalitsejaks, lasi ta käiku kõik meetmed: saare läbikammimine ning põlema panemine Ralphi sissesuitsutamiseks. Tagaaetavana tundis Ralph tõelist hirmu ja teadmatust tuleviku suhtes, kainelt mõelda oli väga raske. Ootamatu lõpp tuli väga õigel ajal, sest varsti polekski enam kedagi päästa olnud. Ja loo iroonia seisiski selles, et poisid pääsesid saarelt just tänu suitsule, mida märkas möödasõitev laev – kuid see polnud lõkkest, vaid Ralphi hävitamiseks süüdatud tulekahjust, just Ralphi, kes oli algusest peale märgulõkke tegemist kõige olulisemaks pidanud... Noored poisid satuvad lennuõnnetuses üksikule saarele, ilma ühegi täiskasvanuta, peavad

Kirjandus

doc

Johnny Depp

Johnny Depp Varajane elu Johnny Depp sündis John Christopher Depp seeniori ja Betty Sue Palmeri perre. Tal on vend Danny ja kaks õde: Christie, kes oli varem Johnny mänedzer, ja Theresa. Deppi perekonna juured on põhiliselt iiri, saksa ja irokeesi päritolu. Raamat "Johnny Depp: A Kind of Illusion" (ISBN 1-905287-04-6) väidab, et Deppid pärinevad prantsuse hugenotist Pierre Deppe või Dieppe'st, kes jäi Virginiasse paigale umbes 1700. aastal. Johnny Depp on öelnud, et ta ei tea, kust tema perekonnanimi tuleneb, kuid ta on korduvalt naljatanud, et see nimi tähendab saksa keeles idiooti, mis on saksa slängis ka tõsi. Deppi emapoolne vanavanaema Minnie oli täisvereline irokees ja ka tema isal on kaugeleulatuv irokeesi päritolu. Johnny perekond kolis ta lapsepõlves mitmeid kordi ja elas enam kui kahekümnes erinevas kohas. 1970. aastal, kui Johnny oli 7-aastane, jäi ta perekond viimaks Florida osariiki Mi

Kuulsused

docx

Kallista oma töökaaslasi

Töötajad väärivad tunnustust, kui nad on tähelepanelikud, usaldusväärsed ning teevad oma tööd hästi. Tunnustus võib olla nii materiaalne kui ka verbaalne. Tähtis on, et inimene saaks tehtud töö eest tänu. Muidugi on raha väga tähtsal kohal, sest see on esialgne asi, miks tööle asutakse. Kui palk on väike ning inmest ei premeerita, ei ole see motiveeriv. Kirg oma töö vastu võib kaduda ning töökvaliteet langeb. Seetõttu tuleks välja mõelda süsteem, et töö panus vastab palgale. Kuigi raha on oluline aspekt, on siiski kõige olulisem inimese enesetunne töökohas. Isegi kui palk on hea, ei kompenseeri see ebameeldivat käitumist töökaaslaste või juhtide poolt. Kuna inimesed veedavad nii palju aega töö keskkonnas, siis peaks see tekitama sarnase tunde, kui ollakse kodus. Siin mängibki suurt rolli teiste suhtumine ning üksteisega läbisaamine, et tööl oleks meeldiv olla. Väga hea

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid