Tutvustatakse taimekasvatust (0)

Tutvustatakse taimekasvatust, kui põllumajanduse põhiharu.
Kirjeldatakse taimede kasvutegureid ja tutvustatakse kultuurtaimede rühmitamise aluseid.
 Antakse lühiülevaade Eesti klimaatilistest tingimustest.
 Tuuakse välja mõned võimalikud arengustsenaariumid maaviljeluses.
Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus.
Põllumajandusliku tootmise tootmise alus – ainult roheliste taimede kaudu toimub päikeseenergia sidumine ja orgaanilise aine tootmine.
Kultuurtaimed : eesmärgiks on saada õigetes tingimustes suur ja kvaliteetne saak
Kultuurtaimede kasvatus põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Kohastumine avaldub iga taimorganismi individuaalse arengu (ontogeneesi) vältel.
Iga liigi või sordi sobivamate kasvutingimuste kompleksi põhinõuete teadmine võimaldab neid rakendades saada suuri saake ka antud põlvkonna taimedelt
Taimekasvatus -põllumajanduse põhiharu. Taimede tähtsus inimese elus.
Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidistja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest .
Taimed on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasvatusest.
Taimed on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul.
Taimed on tööstuse tooraine , eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-, farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus
Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed.
Maailmas oli juulis 2009 üle 6,8 miljardi elaniku. Iga päevaga suureneb see 212 035 tuhande inimese võrra. Kõik inimesed vajavad toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb inimeste arv.
Lahendamise teed:
• Rahvastikupoliitika . Praegu on teravad probleemid Lõuna- ja Kagu- Aasias. Euroopas rahvastik väheneb pigem toiduainete ületootmine. Aafrika rahvastik suureneb ja seal on näljahäda. Loodetakse kahekordistamist 25 aasta jooksul.
• Maakera pindala täielikum kasutamine. Maakeral arvestatakse 13,4 miljard-st ka maismaad, mis ei ole vee all. 1,5 miljar ha põllumajanduskultuuride all-s. o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta kasutusse maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad-arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalmahutustega. Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal (0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%. Need alad kasvatavad võsa ja on kasutatud elamuehituseks.
• Taimede produktiivsuse tõstmine. Globaalses mõttes kandub see sordiaretamisele. Taimede produktiivsust piirab päikeseenergia kasutamise protsent. Fotosünteesiks kasvatavad taimed 0,6-0,8 %. Ideaalsetes tingimustes võib see ulatuda 3-4 %-ni. Siit võiks arvata, et taimesaaki on võimalik 5-kordseks tõsta. 1960-ndatel maisi ja nisuaretuskeskuses Mexicos N.Borlaug , kes sai sordiaretuse saagikuse suurendamise eest Nobeli preemia. Aretas nisusordid, mis andsid 2-3 Ŗ suurema saagi kui eelmised. Generatiivset pinda võiks olla 50 % ja assimileerivat ka 50%.Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass. pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest kasutusotstarvet kõrre jaoks pole . Soovitav oleks energia suunata produktiivorganite kasvatamisele. Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM (emassort) xSECALE (isassort)= TRITICALE. Nisu on tolmendatud rukkitolmuga.
Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Väetamise puhul ei ole esmatähtis võimalikult suured kogused vaid mullaviljakust tõstvad ja taimele optimaalses koguses antav väetis.
Saagikust on võimalik suurendada ka geenitehnoloogia abil. Nt siirdatakse taime haiguskindel geen, mis muudab taimed vähem vastuvõtlikuks antud haigusele ja saagikaod on seetõttu võiksemad ja saak suurem.
KULTUURTAIMED – ÕIGETES TINGIMUSTES SUUR JA KVALITEETNE SAAK
Kultuurtaimedeks nimetatakse taimi, mille saaki kasutavad inimesed kindlal eesmärgil. Samas pole paljud kultuurtaimed võimelised ilma inimese abita kasvama – enamik kultuurtaimi kaotavad inimese hooleta oma väärtuslikud omadused ja metsistuvad. Kultuurtaimed annavad heades kasvutingimustes suurt saaki, mis teeb nende kasvatamiseks tehtud kulutused tasa. Kultuurtaimede nimistu aegade jooksul täieneb, neid valitakse looduslike liikide hulgast ning mõned aretatakse ka kunstlikult.
Teadlikult hakati taimekasvatust arendama 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Mitme aastatuhande vältel oli taimekasvatussaaduste tootmise tase madal. Agrotehnika täiustamise, maaparanduse, muldade lupjamise ja teiste võtete rakendamise tulemusena teravilja saagikus tõusis. 20. sajandi esimesel poolel hakati järjest rohkem kasutama mineraalväetisi, järsult tõusis saagirikaste sortide osakaal ja põllukultuuride kasvatamisel hakati sihikindlalt rakendama taimekasvatusteaduse saavutusi. Taimekasvatustoodangut saab suurendada kasvupinna laiendamise või saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa laiendada lõpmatuseni ja see nõuab suuri kapitaalmahutusi. Saagikuse suurendamine on võimalik siis, kui kasutatakse suure produktiivsusega taimevorme, tuntakse hästi nende nõudeid kasvutingimuste suhtes ja leitakse võimalusi nende nõuete paremaks rahuldamiseks. Et taimekasvatustoodang vastaks rahvamajanduse nõudmistele, on oluline agraartööstuskompleksi tootmisharude ühtne planeerimine, tasakaalustatud areng, materjal – tehnilise baasi tugevdamine, nende harude täpne ja sujuv koostöö põllumajandustoodangu suurendamisel, paremal säilitamisel, vedamisel, töötlemisel ja tarbija kätte toimetamisel.
Taimseid produkte kasutatakse inimtoiduna, põllumajandusloomade söödana ja toorainena paljudele kergetööstusharudele.
Taimekasvatus põhineb ....taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul.
Kohastumine avaldub iga taimorganismi individuaalse arengu (ontogeneesi) vältel.
Iga liigi või sordi sobivamate kasvutingimuste kompleksi põhinõuete teadmine võimaldab neid rakendades saada suuri saake ka antud põlvkonna taimedelt.Kultuurtaimede kasvatamine põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul. Taimseid produkte kasutatakse inimtoiduna, põllumajandusloomade söödana ja toorainena paljudele kergetööstusharudele.Iga elusolend vajab olemasoluks ja kasvamiseks toitu. Taim toitub põhiliselt veest, min ainetest ja süsihappegaasist. Neid saab ta väliskeskkonnast. Vesi ja min soolad võetakse vastu mullast, süsihappegaas õhust. Taim peab need ained muutma orgaaniliseks aineks, mis on keeruline protsess ja see saab toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul.
Tähtsamateks väliskeskkonna tingimusteks, mis mõjutavad taimede elutegevust on: vesi, päikesevalgus, temperatuur, muld ja õhk.
Vesi – piisavalt vett, kuna väliskeskkonnast saadud ainetest tekib org aine ainult siis kui nad on lahustunud olekus. Org aine loomiseks kulub taimes hulk energiat, mida saadakse päikesekiirguse näol.
Valgusenergia loob taimedele ka teatud temp tingimused – taime temp võib nii soodustada kui takistada org aine loomist – liiga kõrge või madal takistab.
Muld ja õhk on orgaanilise aine allikad ning taimele hädavajalikud. Mulla omadused mõjutavad – keemiline koostis, mis ainete sisaldus, niiskusemahutavus. Kaudne mõju maapinna reljeef. Õhust saab taim hingamiseks vajalikku hapnikku, ning toitumiseks süsivesinikku. Võib leiduda ka kahjulikke aineid (söetolm, väävligaas).
Inimene – maaviljelus , võimalikult suure saagi saamine antud tingimustes.
Faktoreid võime jagada mõju järgi:
1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv raskustung - juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid , reostumine . See pole inimese poolt mõjutatav.
2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temperatuur, valguse hulk, fotoperioodilisus. Inimese poolt osaliselt mõjutatav.
3.juurestiku keskkond. Temperatuur, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained. Inimene saab mõjutada.
Põllukultuuride rühmitamine
Maakeral on 300 000 erinevat taimeliiki on ja inimene kasut nendest 20-50 000 ringis . Otseselt kasvatab inimene 1500 liiki. Massilised on kasvatavad ainult 100 liiki.
Põllukultuuride iseloomustamise hõlbustamiseks rühmitatakse taimi bioloogiliste iseärasuste, majanduslike omaduste, kasvatusvõtete jt tunnuste järgi.
Taimede rühmitamise aluseid on palju:
•elutsüklipikkuse järgi:
üheaastased (enamik põllukultuure, talvituvad kultuurid)
kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad)
mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed)
•paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul:
monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord)
polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda)
tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused:
Eesti klimaatilised tingimused
Ilmastikuressursid Eestis
 
Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Läänemere lähedus ja Atlandi ookeanil aset leidvad intensiivsed tsüklonilised protsessid.
 
Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega. Suve esimene pool on tavaliselt suhteliselt kuiv ja mõõdukalt soe, hiljem vihmane, millele järgneb soe ning pikk sügis.
Aasta keskmine temperatuur Eestis on +5 C, kõige soojem kuu on juuli ja kõige külmem veebruar.
Vegetatsioon Eestis algab mai alguses ja kestab septembri lõpuni. Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine temperatuur on üle +5 kraadi) 120–140 päeva.
Eesti kliima on sobiv peamiselt heintaimede , kartuli, traditsiooniliste köögi- ja põhjamaiste puuviljade ning Kesk-Eestis ka teraviljade kasvatamiseks. Soodsad tingimused heintaimede kasvuks loovad omakorda head eeldused karjakasvatuse arenguks.
Agroklimaatilised tingimused Eestis on võrreldavad teiste Euroopa riikidega ja võimaldavad meie taludel ja põllumajandusettevõtetel püsida konkurentsis piimakarja-, teravilja-, kartuli- ja köögiviljakasvatuses.
Soodsamad piirkonnad põllumajanduseks asuvad Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal
Soojusrežiim
Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur (need on temperatuurid, mis on üle +5C ulatuvad temperatuurid). Kuna üldiselt on meie taimedel bioloogiline miinimum temp +5 C - arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temperatuuril.
Lisaks optimaalsele temperatuurile on kasutusel taimekasvatuses ka efektiivsete temperatuuride summa (taimedele kasulik soojuse hulk) - summeeritakse kasvuperioodil e. vegetatsiooniperioodil temp. üle 5 °C või 10 °C (eri maades näidatakse seda temp. erinevalt). Eestis on see 1300-1500°, keskmine perioodi pikkus 170…180 päeva.
Aktiivsete temperatuuride summa - summeeritakse kasvuperioodil temp-d üle 10°C. Eestis on ee 1700-1900° ja aktiivse kasvu- e. vegetatsiooniperioodi pikkus 120-130 päeva. 
Enamik pikapäevataimedest vajavad normaalseks eluks ka jahedat perioodi (2-5º C). Seda nimetatakse vernalisatsiooniks e. jarovisatsiooniks. Jarovisatsiooni võivad vajada seemned, näiteks kibuvitsaseemned ei idane enne kahte aastat.
Taliteraviljad ja kaheaastased taimed vajavad jarovisatsiooni teatud arengustaadiumis.
Tavaliselt arvut efektiivne temperatuur alates vegetatsiooni perioodist kevadest kuni vegetatsiooni lõpuni septembri keskpaigani. Nii saadakse taimekasvu perioodi efektiivsete temp-de summa, mis iseloomustab taimekasvu perioodi.
Taimede kasvu ja arengu ning efektiivse temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui efektiifse temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam ning õitsemine algab hiljem. Antud näitaja alusel saame ette ennustada teatud määral taimede valmimist ja koristusaega.
Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirkonnad on Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis. Kõige soojemad Lõuna-, Kagu-,Edela-Eesti ja saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon. Kevade alguseks loetakse seda momenti , kus temp püsivalt on üle 5C. Algab tavaliselt 7 nädalase intervalliga.
Sademed
Taimekasvatuses piirdutakse tavaliselt teatud perioodi sademete summaga . Nt terve aasta.
Vegetatsiooniperiood võib ka erineda. Vegetatsiooni perioodi sademete summa on üldine näitaja-kasutatakse tunduvalt lühemaid perioode . Erinev on kas sademed esinevad päeval või öösel. Nt öösel toimub vee aurumine aeglasemalt ja vett mulda jõuab rohkem. Oluline on ka sademete iseloom-nt võivad tulla ühtlase laussajuna või äikeseilmaga 20 min. Mulla veevarusid täiendab ühtlasem laussadu. Äikeseilmad eriti ei täienda veevarusid, sest vesi voolab reljeefi madalamatesse kohtadesse või põllult minema. Need sademed võivad kultuuridele mehaaniliselt kahjustusi põhjustada. Oluline on ka sademete territoriaalne jaotus. Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. Sademevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, rikkam Lõuna-Eesti.
Niiskusrežiim
Eesti kuulub niiskete alade hulka, kus keskmine sademete hulk ületab aurumise .
Aasta keskmine sademete hulk on 500-800mm, sellest
    Külmal perioodil 150-250mm
    Soojal perioodil 350-550mm
Aasta vältel on Eestis keskmiselt 160-190 sademetega päeva.
Enim sügisel, vähem kevadtalvel ja kevadel.
Sademete territoriaalne jaotus
Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel.
    sademetevaesem on läänerannikul ja Saaremaa,
    sademeterikkam Lõuna-Eesti.
Pilves päevi 150-165 ja täiesti selgeid päevi 25-32.
Aastas on keskmiselt:
• 40-60 udu-,
• 15-40 tuisu,
• 12-23 äikese-,
• 1-3 rahepäeva.
Valdavad tuuled puhuvad edela, lääne ja loodekaarest.
Kõige tugevamad tuuled on saartel ja rannikul (sügisel ja talvel).
 Mõtisklus
Kuidas erineb taimekasvatuse seisukohalt päevane sadu või öine vihmasadu 􀁺 Millised kahjulikud mõjud võivad kaasneda raju või laus-sajuga?
Maaviljeluse lähitulevik
1.Tootmine muutub tööstuslikumaks
Seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse on maaviljelus muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks. See tähendab: vähe sellest, et talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangukontrollitehnikat nii, nagu tõeline tööstus
2.Keskkonnakaitse roll suureneb
Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne maaviljelus avaldab kahjulikku mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad talupidajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastamist. Teatud määral hakkab sõltuma keskkonnakaitsest, mida, kus ja kuidas kasvatatakse.
3.Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus
Seoses teaduse, tehnika ja tehnoloogia -alaste saavutuste rakendamisega paraneb toodangu kvaliteet. Tänu rohkenevale informatsioonile saavad viljelejad kontrollida taimekasvatuse bioloogilisi protsesse ja neisse ka üha enam sekkuda.
4.Spetsiifilise toorme osakaal suureneb
Lihtsast masstootmisest kujuneb üha enam spetsiifiliste omadustega toorme tootmine. Praegu on põllumajanduse turustus-jaotussüsteem suunatud suurte koguste lihtkäsitlemisele, spetsiifiline toore aga nõuab erikäsitlust, ka erilisi säilitustingimusi.
5.Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine
Selle asemel, et vanaviisi lasta turul koordineerida tootmis- ja turustusprotsesse, tuleb hakata looma tihedamaid sidemeid tootjate ja toodangu töötlejate-turustajate vahel.
Mõtisklus
Millised kasvutegurid on taimedele olulised ja kas neis on mõni eriti oluline?
 Täida lüngad
Loe alljärgnevaid väiteid ja täida lüngad.
 
 
Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirkonnad on  -Eesti ja Kesk-Eestis. Kõige soojemad Lõuna-, Kagu-,Edela-Eesti ja saared. Keskne koht on temp üle  C ja sellest algab taimedel vegetatsioon. Kevade alguseks loetakse seda momenti, kus temp püsivalt on üle  C. Algab tavaliselt 7  intervalliga. 
   
 Tõene / Väär küsimus
Kas tegemist on tõese väitega?
Põllukultuure rühmitatakse  nende kasvukõrguse alusel.
Tõene  Väär