KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Majandus õppetool
I K
Viljar Pärtel, Marko Levtšenko, Liia Ostra
KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA
Referaat
Õppejõud: Heve Kirikal
Mõdriku
2010

Sisukord

Sisukord 3
1KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA 5
1.1Eesti kaubandus 5
1.1.1Kaubandusosakond 5
1.2Kauba liikumsiteede areng 5
1.3Uute kaubandusorganisatsioonide loomine 5
1.4Kaubandusvõrgu killustumine 5
1.4.1Karistused eeskirjade rikkumiste eest 6
1.5Majandusministeeriumi kaubandusosakond 6
1.6Börsikrahh ja majanduskriis aastal 1929 7
2EESTI VÄLISKAUBANDUS 1918-1940 9
2.1Ostujõud 9
2.2Struktuur 9
2.3Kauba import ja eksport 9
3Ministrid, kes juhtisid Eesti kaubandust 1918-1940 10
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD ALLIKAD 13
Kaubanduslugu ehk kaubanduse ajalugu näitab kuidas kaubavahetus inimkonna ajaloos aegade jooksul on kujunenud ja kuidas see on mõjutanud nende piirkondade arengut üldse. Kaubandus on olnud aegade jooksul tähtsaimaks kultuuriarengut mõjutavaks teguriks .
Kaubandus tekkis koos esmase tööjaotuse tekkega - kui põlluharijad eraldusid karjakasvatajatest. Kaubandus hoogustus , kui tekkisid ka käsitöölised. Kaubandus vabastas tootja müügiga seotud ülesannetest ning kuludest ning kiirendas kaubaringlust. Kaubanduses toimub toodete tegelik vahetus.
Kaubandust võib defineerida kui majandusvaldkonda ning kui tegevust. Kaubanduse all mõistetakse majandusharu e-valdkonda, kus toimub kaubaringluse korrastamine ning mis koosneb kaubandusettevõtetest e. –institutsioonidest, milles toimub nii ost kui müük ning kaupade ettevalmistamine selleks. Kitsamas mõttes võime vaadelda kaubandust ka kui tegevust: ostu, müüki, vahendust.

KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA

Eesti kaubandus

1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium ja alates 1929- 1940 aastani Majandusministeerium, kelle alluvuses tegutses kaubandusosakond. 

Kaubandusosakond

Kaubandusosakonna ülesandeks oli nii sise- kui ka väliskaubanduse korraldamine. Sisekaubanduse vallas oli ülesandeks: hoolitseda korraliku äriajamise eest, töötada välja sisekaubandust normeerivate seaduste ja määruste eelnõusid, võidelda kõlvatute ja lubamatute ärivõtete vastu, lahendada äriteenistusse puudutavaid küsimusi , koordineerida äritegevust, arendada kaubandus- ja tööstusringkondade vahelist koostööd, propageerida kodumaist toodangut, jälgida Eesti alal tegutsevate välismaalaste tegevust, luua kontakte ja arendada koostööd teiste kaubandust korraldavate asutustega.

Kauba liikumsiteede areng

1918 – 1940 toimus küllaltki laialdane kaubateede areng. Kauba teedeks tol ajal nagu ka tänapäeval olid: Lennuteed, sõiduteed, raudteed ning veeteed . Nende areng mõjutas suurel määral Eesti kaubanduse arengut. Polekd teid, ei liiguks kaup. Mööda neid teid liikus kaup Eesti siseselt kui ka suurtemasse linnadesse Eesti übruses.

Uute kaubandusorganisatsioonide loomine

Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 .a. sai organisatsioon endale uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK. 1939. aasta alguseks oli Eestis 203 ühiskaubandusühistut 612 kaupluse ja 51 176 liikmega .

Kaubandusvõrgu killustumine

Kaubandusvõrk oli killustunud - enamus oli toidu-, sega- ja pudukauplusi.. 1933.a. läbiviidud majandusloenduse andmeil oli ligi 10 tuhat hulgi- ja jaekaubanduse eraettevõtet, neist maal 1,9 tuhat. Eesti tarbijate Keskühistule (ETK) kuulus 1200 kauplust, mille käive moodustas 22 % üldisest jaekäibest.
Juba 1920. aastal anti Eestis välja määrus hangeldamise ja liigkasuvõtmise tõkestamiseks, mis hilisemate täienduste ja parandustega kehtis kogu vabariigi aja. "Keelatud on toiduainete ja muude vajalikkude tarbeasjade müügil nõuda ja võtta niisugust hinda, mis on üleliigne ja ei olene nende ainete valmistamise ja müügi tingimustest," algas määrus. Esmatarbekaupadeks loeti siis toiduaineid, tubakatooteid, riideesemeid, põllutöömasinaid, raamatuid, arstirohtusid, kütust, majapidamiskaupu jm.
Niisamuti oli keelatud valmiskauba töötlemine (ka pakendi muutmine) üksnes suurema kasu saamise nimel ning kõrvaldada kaupu müügilt "hinnatõusu äraootamise sihil". Ka pidid kõik kauplused ja söögikohad nähtavale kohale riputama hinnakirjad.
Hangeldamise ja liigkasuvõtmise vastu võitlemiseks asutati 1920. aastal igas maakonnas kolmeliikmeline komisjon. Selle kõrgema juriidilise haridusega juhi määras valitsus siseministri ettepanekul, ülejäänud liikmed aga kohalik volikogu. Tegemist oli sisuliselt kohtuga, kes kutsus süüdistatava välja ja määras talle karistuse. Süüdimõistetu vahistati kohapeal, tema edasikaebuse üle otsustas siseminister ainuisikuliselt.

Karistused eeskirjade rikkumiste eest

Karistused eeskirjade rikkumise eest olid karmid . Patustajaid nuheldi türmiga kuni kaks aastat, hiljem "arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle tuhande krooni". Lisaks võis kohus süüdlaselt ära võtta kauplemise õiguse kuni viieks aastaks. Kes aga juba teist korda vahele jäi, seda ootas kuni kolmeaastane vangistus (hiljem kuni aasta) ja kukru kergendamine kuni kolme tuhande krooni võrra. Ka võidi temalt kauplemisõigus jäädavalt ära võtta.

Majandusministeeriumi kaubandusosakond

1918 – 1929 juhtisid Eestis kaubandust erinevate nimestuste ja ülesannetega ministeeriumid.
Majandusministeeriumi ajalugu algab 25. Veebruarist 1918, mil pärast Ajutise Valitsuse moodustamist määrati Konstantin Päts valitsuse kooseisus pea-, sise- ja kaubandus-tööstusministriks.
Algusaastail kuulusid Kaubandus-Tööstusministeeriumi struktuuri kantselei, tööstusosakond, kaubandusosakond, riigivaranduse osakond ja mereasjanduse osakond.
Kaubandusosakonna ülessandeks oli kaubanduse korraldamine ning kaalude , mõõtude, vihtide ja kallismetallide proovimine ja tembeldamine. Osakonna kooseisus oli kaks üksust: Kaubandusamet ja Proovikoda.
Kaubandusameti põhiülesanneteks oli sisekaubanduse alal kaubanduse noraalse arengu tagamine ja siseturu hindade kontroll, kaupade transpordiks tarvilike tingimuste loomine. Väliskaubanduse alal aga sise- ja väljaveo suunamine, tollitariifide kohandamine majanduse nõuetele, välisriikidega kaubanduslepete sõlmimine ja järelvalve nende täitmise üle, Eesti toodete tutvustamine välisturgudel.
Proovikoja ülesandeks oli kaalude, vihtide ja igasuguse mõõtmisvahendite kontrollimine ja tembeldamine. Kallismetallide proovimine.

Börsikrahh ja majanduskriis aastal 1929

​ Pärast börsikrahhi 1929.a. USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon , mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele . Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt ( rakendatav tariif) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka teised riigid kehtestasid sarnased kaitsetollid . Selle tulemusena langes maailma kaubanduse kogukäive kuus 2,9 miljardilt dollarilt 1929. aastal alla 1 miljardi dollari aastaks 1933. Pangad läksid pankrotti, ekspordile suunatud ettevõtted suleti ning 1932 aastaks oli kogu industriaalsektoris töötute arv tõusnud 30 miljoni inimeseni. Smoot-Hawely seadus ei aidanud ka USAd, kus 1930. aasta jaanuaris oli 3 miljonit töötut, 1932. aastaks oli aga juba rohkem kui 13 miljonit tööta inimest.
1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Hinnalangus, sisseveopiirangud ja keelutollid maailmaturul ning siseturu kokkukuivamine tabasid valusalt nii põllumajandust kui tööstust. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Ekspordi järsk pidurdumine mõjutas negatiivselt Eesti väliskaubandust ning üleilmsed finantsvapustused tabasid raskelt ka riigi rahandust. Eriti rängalt mõjus inglise naelsterlingi ja paljude teiste välisvaluutade devalveerimine . Riigikogus puhkesid ägedad vaidlused krooni kursi üle, kuid selle langetamist ekspordivõimekuse tõstmise huvides ei mõistetud pikka aega. Kiiresti langes elukvaliteet , vähenesid sissetulekud, plahvatuslikult kasvas tööpuudus. Abinõud, mida kriisist väljumiseks rakendati, tõid vaid osalist leevendust.

EESTI VÄLISKAUBANDUS 1918-1940

1920. aastal. Pärast seda , kui Venemaaga oli sõlmitud rahuleping , sai Eesti täie tähelepanuga asuda majandust rekonstrueerima ja arendama. Märkimisväärset kasvu oli märgata juba 1922. Aastal, kui maailmaturul olid soodsad hinnad. Eesti majanduse stabiliseerumine ja kasv tagasid selle, et kaubakäive suurenes kiiresti kuni 1928. Aastani. Selleks ajaks oli käive 12,2 korda suurem kui 9 aastat varem. 1920. Aastate lõpuks oli Eesti maailma majandusruumis leidnud kindla kinda koha. Väliskaubanduse käibelt oli Eesti 1928. Aastal 150 riigi hulgas 61. Kohal.

Ostujõud

Majanduse kõrgkonjuktuuri ajal tõusis elanike ostujõud ja nad soovisid rohkem ja mitmekesisemaid importkaupu osta. Samuti suurenes märkimisväärselt moderniseerimiseks vajalike tootmisvahendite sissevedu. Nii kasvas import ekspordiga võrreldes kasvas 1939. Aastal võrreldes 1938. Aastaga 14%, import kahanes aga 5%. Seetõttu muutus kaubavahetuse bilanss taas positiivseks.

Struktuur

Eesti väliskaubanduse struktuuris domineeris ajavahemikul 1919-1939 import. 21 aasta jooksul ületas eksport impordi vaid üheksal korral, mis näitas, et Eesti väliskaubandust iseloomustas krooniline puudujääk. Iseseisvuse algaastatel 1919-1924 mõjutas impordimahu märkimisväärset kasvu kaubanappus siseturul, mistõttu oli vaja sisse vedada toidu- ja tarbekaupa ning arendada ja moderniseerida tööstust ja põllumajandust. Kõige halvem kaubavahetuse bilanss oli 1923. Aastal ,kui väliskaubanduse defitsiit oli 36,2 miljonit krooni ehk 24,1% üldkäibest.

Kauba import ja eksport

Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: või, sealiha , kanamunad, kartul , metsamaterjal, tselluloos , paber, tekstiilikaubad , lina, tuletikud , klaas. Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust. 1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja.
Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad: kivisüsi, kunstväetised, petrooleum, raud, teras, tekstiilikaubad, masinad , autod, teravili, puuvill , kemikaalid.
Eksport tootmisharude seisund muutus eriti raskeks pärast Inglise naela devalveerimist 1931 . Aasta sügisel. Et eestlased inglaste eeskuju ei järginud , vaid hoidsin krooni kurssi kõrgel, vähenes Eesti kaupade konkurentsivõime peamise ekspordipartneri turul. Impordihinnad langesid 1931. Aastal eelmise aastaga võrreldes 20% ja ekspordihinnad 25%. Hinnalangus kestis 1933. Aasta teise pooleni. Ülemaailmse majanduskriisi aastail, kui rahvusvaheline kaubandus kokku varises, vähenes ka Eesti väliskaubanduse käive, ulatudes kriisi sügavseisus, 1932. Aastal vaid 79,5 miljoni kroonini. Niisiis oli käive kolm korda väiksem kui 1928. Aastal.

Ministrid , kes juhtisid Eesti kaubandust 1918-1940

J. Raamot 1918
A .Jaanson 1918
E. Aule 1918
N. Köstner 1919
Th. Pool 1919
J. Kriisa 1919
J. Kukk 1919
V. Pihlak 1920
O. Virkhaus 1920
P. Johanson 1920
G. Vestel 1922
K. Upsberg 1923
B. Roosifeld 1923
A. Kerem 1924
E. Veberman 1925
K. Kormel 1926
J. Holberg 1927
A. Oinas 1928
J. Zimmermann 1929
M. Pung 1931
A. Juurman 1931
O. Suursööt 1932
P. Kurvits 1933
K. Selter 1933
I. Sepp   1938-1940

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks selle töö puhul arvame meie, et seda tööd ei old üldse niiväga raske grupis teha. Kõik panustasid end võimalikult palju selle töö tegemisse. Kõige raskemad tegevused selle töö koostamisel oli grupiga ühtse aja leidmine ning materjali otsimine.
Töö lõpuks saime me kõik hea ülevaate kaubanduse arengust ja olemusest 20. Sajandil enne Teist maailmasõda. Saime teada, mis ja kes juhtised sel perioodil kaubandust ning mis olid suuremad kaubandust mõjutavad faktorid , mis olid tähtsamad ekspordiartiklid ning karistused kaubandusseaduste vastu käitumisel.
Töö saime õigeks ajaks valmis ja oleme ise rahul.

KASUTATUD ALLIKAD

Pihlamägi, M. 2004. „Väikeriik maailmaturul“. Tallinn. Kirjastus Argo.
Majands ja kommunikatsiooniministeerium. 2008. „Lood majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi loomisest ja tegevusest aastatel 1918 kuni 1940“. Tallinn
[WWW] URL http://www.luua.edu.ee/pildid/kaubandus.doc .
[WWW] URL http://muuseum.mkm.ee/maj.%20min%20loomine2.ht m
[WWW] URL http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Suure_Kriisi_aastad/
[WWW] URL http://www.vm.ee/?q=node/4436