Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema?
  • Mida teha ressurssidega mis ei ole napid?
  • Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiireminimis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga?
  • Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas ettevõtluses?
  • Milline väide on vaid arvamusmitte fakt?
  • Missugune maks see oli?
  • Mis on 10kr rahatähe väärtus?
  • Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige?
  • Mida oli võimalik luua Tiina hoiusest selle liikumisel läbi pangandussüsteemi?
  • Milline väide kuulub keinstile?
MAJANDUS
1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad , kapital ja inimressursid.
2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu.
3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu
a)isik,kes ostab kauplusest jäätist
b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi ,telefoni või krediitkaarti.
4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika.
5)Üksikute, perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika.
6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad.
7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid.
8) Alternatiivkulu on parim alternatiiv ,millest loobutakse valiku tegemisel.
9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema?
Mida teha ressurssidega mis ei ole napid?
10)Uue kaupluse omanik soovib teada,kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamikulusid.Ta peaks seda tegema,kui selgub et reklaami piirkulu on madalam piirtulust.
11)Tavaliselt on tegemist hinnajäiga nõudluskõveraga kui kaubagrupiks on sool.
12)Jaani nõudlus pitsa järele on toodud tervel nõudluskõveral.
13)Kui pitsa hind tõuseb neljakümnelt kroonilt viiekümnele,soovik Jaan osta kuus kolm pitsat vähem.
14) Graafik näitab hinnamõju.
15)Kauba nõudlus on elastne,kui kogutulu suureneb iga hinnalangusega.
16)Pauli Pitsa tõstis oma luksuspitsa hinda 60 kroonilt 70 kroonile. Selle hinnatõusu tulemusena tõusis luksuspitsade müügikäive kuus 1000 krooni võrra. Selle toodangu nõudlus on tõenäoliselt jäik.
17)Kui veel hind tõuseb,veesäästlike dussisegistite nõudlus libiseb paremale.
18)Tõenäoliselt suurendab maasikamoosi nõudlust uudis,et kahjurid on hävitanud suure osa maasikasaagist.
19)Haridusministeerium tõstis õpetajate palka.Selle tegevuse tõenäoline tulemus on see et võib tõsta konkurents õpetajate töökohtadele.
20)Kui midagi toodetakse,on alati olemas ka alternatiivkulu.
21)Tootjad soovivad tavaliselt kõrgemate hindadega rohkem müüa,kuna nende piirkulud tavaliselt tõusevad koos tootmise mahu suurenemisega.
22)Firma A suudab toota teatud toodet püsiva piirkuluga .See tähendab,et firma kogukulud
Suurenevad samas mahus iga kord,kui ta suurendab oma tootmist ühe ühiku võrra.
23) Kujutage ette,et piima ja teiste jäätise koostisosade hind tõuseb järsult ning piirkulu suureneb.Selle tulemusena soovib iga firma müüa iga hinna juures väiksema koguse jäätist,seega nihkuks turupakkumine vasakule.
24)Kui veiseliha hinnad tõusevad ja jäävadki kõrgele tasemele,siis aja jooksul veiseliha pakkumine muutuks jäigemaks,kuna tootjad harjuksid kõrgemate hindadega.
25)Autopesulate pakkumiskõverat ei nuhutaks paremale kui vee hind tõuseb.
26)Pakkumiskõver näitab,et turumajanduses saavad tarbijad rohkem tooteid,kui nad pakuvad tootjatele rohkem raha vahetuseks toote eest.
27)Kui kanade nakkus toob kaasa munasaagi hüppelise vähenemise,siis kanakasvatajad pakuvad lihavõtteks vähem mune iga võimaliku hinna juures.
28)Toote kõrgem hind paneb tarbijad seda kaupa vähem ostma.
29)Turgu tasakaalustav hind on tähtis,kuna see tasakaalustab nõutavad kogused pakutavatega.
30)Kõige paremini kirjeldab jõude,mis panevad hindu üles-alla kõikudes liikuma tasakaaluhinna poole on ostjate vaheline konkurents ja müüjate vaheline konkurents.
31)Kui moosipallide hind on 4 krooni,siis on moosipallide ülejääk,mis võrdub 200 moosipalliga päevas. 350-150=200
32)Kõige paremini iseloomustab kõige paremini tasakaaluhindade normivat funktsiooni hind,mida reklaamijad maksavad televisioonis näitamise aja eest,on aastatega tõusnud,kuna firmad püüavad üha enam oma tooteid massiteabevahendites reklaamida ning profisportlaste võistluste piletihinnad on tõusnud,kuna üha rohkem spordihuvilisi soovib neid külastada.
33)1990. aastate alguses tõi üks Prantsuse firma turule uue tehnoloogia järgi tehtud suusad.Koos suuskade populaarsuse tõusuga tõusis ka nende hind.Varsti lasksid mitmed firmad samalaadseid suuski turule.Milline järgnevatest hinnangutest vastab kõige paremini turuhindade põhilisele majandusrollile selles arengu?
V: Anti stiimul suuskade tootmiseks.
34)Kui toote nõudlus kasvab pakkumisest kiiremini,mis juhtub tõenäoliselt toote turuhinnaga?
V: Turuhind tõuseb
35)Mida teevad tasakaaluhinnad järgnevatest toimingutest vabas ettevõtluses?
V:Annavad tootjale infot selle kohta,mida tarbijad soovivad, annavad tarbijatele infot tootjate tootmiskulude kohta ning ergutavad tarbijaid hoidma kokku ja ettevõtteid olema efektiivsed.
36)Tarbijate võimalused kulutusi teha on piiratud,sest tarbijatel ei ole võimalusi kulutusi piirata.
37)Eelarve on tasakaalus,kui kulud ja tulud on võrdsed.
38)Üksikisik võib tulu saada kahte moodi:oma varalt ja muult omandilt ning tööst.
39) Palgad on näide tulu kohta ning palka saadakse tavaliselt igas kuus.
40)Tarbijate kulutused moodustavad suurima osa meie majanduse kogukuludest .
41)Vastutuskindlustus on enda autoomaniku vastutus õnnetuste eest.
42)Kui laenult võetav intress on 2% kuus,on aastane protsendimäär 24%
43) Reklaam toob tarbijatele kasu sellega,et annab infot uute toodete kohta.
44)Kõik,mida jätate oma eelarvest välja selle tasakaalus hoidmise nimel,kujutab endast allesjäävat alternatiivkulu.
45)Kui kasutate pangakontot,peaksite mõtlema selle ohutusele,tasuvusele ja likviidsusele.
46)Eesti tarbijatel on tarbijaprobleemide lahendamisel võimalik pöörduda tarbijakaitseametisse.
47)Ettevõtete vaheline konkurents toob ettevõttele kasu.
48)Õhupadjad ei ole auto lisa,see peab autol olema,see ei muuda autot kallimaks.
49)Inimene,kes on huvitatud kindlustuspoliisi ostmisel eelkõige selle rahalises väärtusest, peaks ostma pigem elukindlustuse kogu eluks,mitte aga teatud perioodi kindlustuse .
50)Eestis on ravikindlustus enamlevinud tervisekindlustuse vorm.
51)Ettevõtlus ei ole kunagi riskivaba.
52)Meie tänapäevane majandus erineb palju aastatetagusest.Selle muutuste põhjuseks on et ettevõtjad leiutasid või avastasid turu jaoks uusi kaupu.
53)Usaldusühingul on vähemalt üks täisosanik ja teine piiratud vastutusega omanik.
54)Ainuomanikufirmad on piiramatu seisukohalt keerukad ja kulukad.
55)Üks partnerettevõtte eelis on see,et kaasomaniku lisandumine toob firmasse kapitali juurde.
56)Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha.Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellest firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest.Tema ettevõte on näide frantsiisi kohta.
57)Junior Achievementi Arengufond on näide mittetulunduseorganisatsiooni kohta.
58)Suures aktsiaseltsis on omandus ja juhtimine lahutatud.
59) Aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid.
60)Kui sa ostad ettevõte aktsia ,siis sa ei saa kaotada rohkem raha,kui aktsia ostmise peale kulutasid.
61)Tõenäoliselt ei kuulu ametlikult tööjõu arvestusse pensionile jäänud treial .
62)Tulevikus arvestavad firmad töötajate palkamisel ilmselt rohkem nende haridust.
63)Kõige otsesemalt mõjutab kõrgemait palka,mida töölised saavad autoteeninduses on nõudmine autoteeninduse järele ja töötaja tootlikkus .
64)Tööhõives toimuvad tendentsid näitavad teenindavate elukutsete arvu kasvu.
65)Turumajandusriikides on ni töötajad kui ka juhid vastu kõikide tootmisettevõtete riiklikule omandile.
66)Töötajad,kes ei ole ametiühinguliikmed,saavad sageli kasu ametiühingute kättevõidetud õigustest.
67)Naised Eesti tööjõu hulgas moodustavad umbes poole tööjõust.
68)Vastumeelsus võtta tööle inimesi,kelle perekonnanimi lõpeb täishäälikuga on palku mõjutav turuväline jõud.
69)Ühing,kuhu kuuluvad vaid elektrikud,on oskustööliste kutseühing.
70)Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on töölepingudeadus,usaldusisikuseadus ja kollektiivlepinguseadus.
71)Töötülide lahendamise rühmad oma juht-ja töötajaskonna esindajate rühmad,kes tegelevad töötajate kaebustega.
72)Mõned inimesed on vastu minimaalpalkade tõstmisele sest nad kardavad,et sellega võib kaasneda tööpuuduse suurenemine,et lisab ettevõtluskulusid ja et minimaalpalkade tõus toob kaasa kõrgema hinnatõusu.
73)Konkurentsiturul on palju ostjaid ja müüjaid.
74)Mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad sellepärast,et ainult suured firmad võivad endale sageli lubada seotada vajalikke tehaseid ja seadmeid.
75)Konkurents on turul tähtis,sest see annab tootjale põhjuse olla efektiivsem.
76)Eesti Vabariigi Valitsus ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid.
77) Elektrienergia on majandusharu ,kus kasutatakse turumajandusriikides riiklikku reguleerimis kõige tõenäolisemalt.
78)Avalike hüviste (ühishüvide) puhul on monopolid sageli lubatud,sest nendes majandus-harudes on kulud ühe suure tootja puhul madalaimad.
79)Autotööstuses domineerivad mõned suured aktsiaseltsid.Selle tulemusel konkurents toob esile teised jooned peale hindade.
80)Linnas on palju bensiinijaamu,neis ainult Meie autos tangib bensiinijaama töötaja ja autojuht ei pea autost väljuma.See iseloomustuab monopolistlikku konkurentsi.
81)AS Hekta tõstis hiljuti hinda 10 % . Teised selle tööstusharu firmad järgisid kohe eeskuju. Tegu on Oligopoliga.
82)Asenduskaupade toote ainutootjal on suurim vabadus oma hindu määrata.
83) Patent on näide sisenemistõkkest,mis kaitseb monopoli.
84)Kui Rahvusvaheline Arvutitootja ostaks Minimikrokiipide AS-i,mis toodab arvutikiipe,oleks see vertikaalliit.
85)Ladustamine,transport ja kaupade kindlustamine on osad ettevõtte turundusfunktsioonidest.
86)Tähtsate tootmisharude reguleerimine on arenenud turumajandusriikides tavaline, kuna paljud inimesed arvasid,et sellised tegevusharusid nagu kaupade vedu, televisioon või avalikud hüvised tuleb reguleerida.Et reguleerimine hoiab ära katastroofid.Ja et reguleerimine kindlustab paljudele inimestele turvalisema ja usalusväärsema teenuse.
87)Majandustsükli mõju toodangule,töötusele ja hindade tasemele on mõõdetav ja osaliselt kontrollitav.
88)Kasvav tööpuudus koos ettevõtluskulutuste ja tootmise vähenemisega iseloomustab majanduslangust.
Majandustõusule ei ole iseloomulik kahanev investeerimine .
89)Oletame,et hinnad tõusevad ja tootmine jääb seejuures muutumatuks.Sellisel juhul SKT mõõdetuna kroonides kasvab.
90)Tegemist on kriisiperioodiga.Majandustõusu võiks kõige tõenäolisemalt stimuleerida suurenenud investeeringud .
91)Majanduse stabiliseerimiseks kasutatav fiskaalinstrument on Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine.
92)Tulumaksu vähendamine peaks stimuleerima majandust.
93)Kui Riigipank tõstab diskontomäära peaks see aeglustama majandust.
94)Sotsiaalmaksed ei ole majanduses automaatstabilisaator.
95)Madalamad maksud on strateegia mis tõenäoliselt vähendab tööpuudust.
96)Täieliku tööhõive perioodil tõenäoliselt hinnad tõuseksid.
97)Täielik tööhõive on iseloomulik perioodile,kui tööpuudus ei ole suurem kui struktuurse ja siirdetööpuuduse summa.
98)“Sõjas kriiside vastu on tõhusad fiskaalrelvad“ on väide mis kuulub keinsistile.
99)Valitsuse osa uurimine arenenud riikide majanduses näitab,et valitsuse kulutused on kasvanud kõikidel tasanditel.
100)Oma kauba-võiteenuseostude puhul valitsus otsustab,kuidas ressursse jaotada.
101)Valitsuse finantsplaani nimetatakse riigieelarveks.
102)Riigieelarves tekib puudujääk alati,kui kulud on suuremad kui tulud.
103)Riigivalitsus ja kohalikud omavalitsused kulutavad kõige rohkem raha haridusele.
104)Valitsus võib vähendada makse selleks,et ergutada tarbimist.Selle poliitika eesmärk on majandusliku aktiivsuse taseme reguleerimine.
105)Milline väide on vaid arvamus,mitte fakt? V: Riigieelarve peab olema alati tasakaalus.
106)Bensiinile kehtestatud aktsiisimaksu kasutatakse teede remondiks.See on näide kasusaamise põhimõttest maksustamisest.
107)Kui riiklik käibemaks on 18%, kui palju peaksid kaupluses maksma eseme eest,mille hind ilma käibemaksuta on 100 krooni?
V: 118.00 krooni
108)Eelmisel aastal teenis Toomas 100 000,Mari 75 000 ja Jüri 50 000 krooni.Kõik nad pidid seda maksu oma tulu pealt maksma 500 krooni.Missugune maks see oli?
V: Proportsionaalne
109)Valitsus kehtestab autotootjatele maksu suurusega umbes 4000 krooni auto kohta.
Autofirmad lisavad selle hinnale,mida nad oma autode eest võtavad.Kes maksab selle maksu kinni? V: Auto ostja
200) Majandusteadlane Paul Samuelson pooldab kõige tõenäolisemalt valitsuse püstitatud majanduseesmärke ja võimu nende saavutamiseks.
201)Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks,sest tal puudub järgmine raha omadus: jagatavus
202)Enamik ringluses olevat raha on jooksvad kontod.
203)Mis on 10.kr rahatähe väärtus? Kaubad teenused,mida saab selle 10 kr eest osta.
204)Rahvamajanduses toimib raha vahetusvahendina,väärtuse mõõdupuuna,säiliva aardena.
205)raha väärtus võib suureneda või väheneda.
206)Raha ostujõud väheneb inflatsiooni käigus.
207)Kõige rohkem kahjustaks hinnatõus ja inflatsioon kindla sissetulekuga inimesi.
208)Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada,siis hinnad tõusevad.
209)Kasu saavad tõusvatest hindadest kõige rohkem laenuvõtjad.
210)Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? V: Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks.
211)Pangareservid on tähtsajaliste hoiuste protsent,mille pank peab kõrvale panema .
212)Maksimaalne rahasumma ,mida kommertspangad võivad luua,sõltub nõudmisest laenude järele ja kulla-ja hõbedavarudest.
213)Tiina Tarvas sai maavalitsuses oma töö eest 1000 kr.Ta hoiustas selle summa kommertspangas.Nõutav reserv oli sel ajal 20%. Missugune oli maksimaalne rahasumma, mida oli võimalik luua Tiina hoiusest selle liikumisel läbi pangandussüsteemi?
V: 5000 kr
214)Rahaasutused võtavad vastu hoiuseid ja annavad laene.
215)Majandustsükli mõju toodangule,töötusele ja hindade tasemele on mõõdetav ja osaliselt kontrollitav.
216)Kavav tööpuudus koos ettevõtluskulutuste ja tootmise vähenemisega iseloomustab majanduslangust.
217)Majandustõusule ei ole iseloomulik kahanev investeerimine.
218)Oletame,et hinnad tõusevad ja tootmine jääb seejuures muutumatuks.Sellisel juhul SKT mõõdetuna kroonides kasvab.
219)Tegemist on kriisiperioodiga.Mis võiks tõenäolisemalt stimuleerida majandustõusu. V: suurenenud investeeringud
220)Majanduse stabiliseerimiseks kasutatav fiskaalinstrument on valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine.
221)Majandust peaks stimuleerima tulumaksu vähendamine.
222)Majandust peaks aeglustama kui riigipank tõstab diskontomäära.
223)Sotsiaalmaksed ei ole majanduses automaatstabilisaator.
224)Tõenäolisemalt vähendab tööpuudust madalamad maksud.
225)Hinnad tõuseksid kõige tõenäolisemalt täieliku tööhõive perioodil.
226)Täielik tööhõive on iseloomulik perioodile,kui tööpuudus ei ole suurem kui struktuurse ja siirdetööpuuduse summa.
227)Milline väide kuulub keinstile? V: „Sõjas kriiside vastu on tõhusad fiskaalrelvad“.
Majandus #1 Majandus #2 Majandus #3 Majandus #4 Majandus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stella Petrova Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb)­ M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) ­ netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt ­ reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta.

Majandus alused
Majanduse alused
40
doc

Majanduse alused

Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine, mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse. Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim

Majandus
Majanduse mõisted
15
doc

Majanduse mõisted

Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks. Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal

Majandus
Majanduse alused
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu

Majanduse alused
Mikro- ja makroökonoomika
34
docx

Mikro- ja makroökonoomika

ühistranspordiga; · Sõitmine jääl: võrreldes piirkulu ja piirtulu sõidavad inimesed halbades ilmastikutingimustes oluliselt ettevaatlikumalt. V Kaubavahetus on kõigile kasulik · Kaubavahetusest tõuseb tulu: majapidamise näide; · Spetsialiseerumine VI Turumehhanism: head ja vead · Plaanimajandus ­ valitsus otsustas kuidas ja mida toota; valitsus organiseeris majanduslikku tegevust eesmärgiga suurendada majanduse heaolu. · Turumajandus ­ majandus kus ressursse jaotatakse läbi ettevõtete ja majapidamiste detsentraliseeritud otsuste kauba- ja teenuse turgudel. · Adam Smith ­ 1776 ja "nähtamatu käsi" · Riigi vahelesekkumise tulemused (maksud, hindade kontroll: rendi piirmäär) VII Riigi roll · Kui "nähtamatu käsi" toimib nii hästi, milleks on vaja riiki?: - Kaitsev roll (politsei ülesanded, autoriõigused nt) - Efektiivsuse suurendamine - Võrdsuse suurendamine · Turutõrked, välismõjud

Majandus
Mikro- ja makroökonoomika konspekt
89
docx

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad ­aruanded) Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika või ­situstsioonid väärt on. · Majanduspoliitika on riiklike abinõude kogum, mis on suunatud sellele, et majanduselu

Mikro- ja makroökonoomika
Makroökonoomika-Konspekt 2010
98
pdf

Makroökonoomika. Konspekt 2010.

.......................................................................35 5.3. Rahanõudlus ja turutasakaal...........................................................................36 5.4. Raha, SKP ja inflatsioon ................................................................................37 5.5. Rahapoliitika .................................................................................................38 6. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS .................................................................40 6.1. Rahvusvahelise kaubanduse vajalikkus ..........................................................40 6.2. Suhteline eelis ja spetsialiseerumine ..............................................................40 6.3. Kaubanduspiirangud ......................................................................................41 6.3. Maksebilanss ..................................

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

2) ressrusi produktiivsuse muutus 3) teiste ressursside hindade muutus. 1, 2 muutus põhjustab ressursi nõudluskõvera nihkumise paremale. Teiste ressursside hindade mõju oleneb sellest, kas tegemist on asendus- või täiendusressursiga. Ressursi enda muutus, muudab ainult ressursi nõutavat kogust. Selle põhjuseks on firma piirkulu muutus hüviste turul. Riigi majanduslikud funktsioonid Eesti majandus on segamajandus, kus kõrvuti eksisteerivad nii era- ehk turusektor kui ka avalik riiklik) sektor. TURUHÄIRE Kuigi eraturud funktsioneerifad tavaliselt efektiivselt, võivad täiesti reguleerimata turud viia tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid

Majandusteaduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun