Iisrael aastatel 1945-2010 (1)

Kuressaare Gümnaasium
IISRAEL
1945-2010
Lisette Toplaan
Margot Väli
Kuressaare 2010
Sissejuhatus
Kahe suure mandri – Euraasia ja Aafrika – vahel asub väike maalapp. Nii pisike, et seda gloobusel ei märkagi. Ometi on sellel alal toimunud sündmused, mis on oluliselt mõjutanud kogu maailma ajalugu. Seal asub riik nimega Iisrael, mida paljud inimesed nimetavad Pühaks Maaks. Piibilis nimetatakse seda”maaks, kus voolab piima ja mett ”, aga ajalugu on tõestanud, et see on maa, kus voolab verd ja pisaraid. Olles koridoriks Euraasia ja Aafrika mandri vahel, tõi asukoht endaga kaasa nii head kui ka halba. Ühelt poolt võimaldas see kohalikel elanikel tutvuda ida- ja läänepoolsete suurte impeeriumide rikkaliku kultuuriga . Teiselt poolt jäädi rataste alla, kui vägevad naabrid omavahel sõdisid. Pärast järjekordset sõda ja võimuvahetust tuli ränka vaeva näha, et laostatud maa uuesti üles ehitada ja elukõlblikuks muuta. Ometi saadi sellega hakkama.
Majandus
Iisraeli majanduse arengut pidurdavad kaks olulist tegurit – esiteks vajadus kulutada tohutuid summasid riigikaitseks ja teiseks uute sisserändajate integreerimine Iisraeli ühiskonda. Palju aastaid tekitas probleeme riigi ebaõige majanduspoliitika . Valitsus püüdis säilitada elanike ostuvõimet, sidudes palgad ja maksud inflatsiooniga. Liiga suureks kasvasid riigi kulud ühiskondliku tarbimise valdkonnas.
Nüüdseks on riik loobunud liigsest sekkumisest majandusse. Riigiettevõtteid erastatakse ja soodustatakse eraettevõtlust. Tunduvalt on vähendatud otseseid makse. Selle tagajärjel õnnestus tõsta investeeringute mahtu, mis on eelduseks majanduse tugevnemisele.
Põhiliseks majandusharuks on tööstus. Kuna Iisraelis ei ole küllaldaselt toorainet ja samal ajal on külluses kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, on võetud suund teadusmahukate tootmisharude laiendamisele. Esmajoones arendatakse elektroonika , arvutustehnika, keemia ja meditsiiniga seotud tööstust. Neil aladel on Iisrael saavutamas maailma tipptaset. Juveelitööstuses on riik juba praegu esimesel kohal ja Iisraelis toodetakse ka maailmamainega relvi.
Ehitustegevuses on Iisrealis teiste riikidega võrreldes olulised erinevused. Kõige tähtsam on elamuehitus, moodustades ligi 85% ehituse üldmahust. Ehitusel töötab 10% kõigist töötajatest.
Põllumajanduse arengut Iisraelis võib iseloomustada kolme sõnaga- see on ime. Poole sajandi jooksul on sadu tuhandeid hektareid viljatuid kõrbealasid muudetud õitsvateks aasadeks. Ja seda tingimustes, et magedat vett on vähe. Põhilise põllumajandustoodanguga varustab Iisrael oma elanikkonda ise. Välja veetakse apelsine, sidruneid, kurke, tomateid, maasikaid, kiivisid, pirnloorberit, viigimarju, datleid, oliive ja mangosid, loomakasvatussaadustest piimatooteid ja linnuliha . Viimastel aastatel on Iisraelist saanud tõsine konkurent lillede ekspordis. Põllumajandus saavutas kõrge taseme riigi toel. Valitsus on eraldanud raha suurejoonelise üleriigilise niisutussüsteemi rajamiseks, kaasaegse agrotehnika tootmiseks, põllumajanduslike uurimisinstituutide loomiseks ja nende välja töötatud tehnoloogiliste ettepanekute kiireks juurutamiseks.
Kahjuks on Iisraelis siiski väliskaubanduse saldo negatiivne. Impordi ja ekspordi vahe kaetakse sisserändajate poolt kaasa toodud kapitali, välisjuutide annetuste, turismilt saadavate tulude ning pikaajaliste sise- ja välislaenude arvel.
Haridus
Hariduse edendamine on iidsetest aegadest olnud juudi ühiskonna tähtsaimaks ülesandeks. Eesmärgiks on seatud anda oma kodanikele maksimaalselt kõrgetasemeline haridus. Iseseisvusaja alguses kujunes probleemiks riiki sissesõitnud inimeste väga erinev kultuuritase ning paratamatult tuli luua uut laadi pluralistlik haridussüsteem.
3-5 aastaste laste jaoks on nii riigi kui ka eralasteaedu, 5-ja 6-aastastel on lasteaias käimine kohustuslik. Aastast 1978 kehtib koolikohustus 16.eluaastani. Peale riiklike koolide on erakoole,araabiakeelseid ja religioosse süvaõppega koole ning füüsiliste ja vaimsete puuetega laste koole.Kõrgharidus on tasuline ning riigis on seitse ülikooli, neist mainekamad- Jeruusalemma Ülikool, Tel Avivi Ülikool ja Haifa tehnikaülikool.
Kultuur
Tuhandete aastate jooksul on Iisraelist üle käinud erineva päritoluga rahvaid ja kõik on jätnud oma jälje kohalikku kultuuri. Iisraeli kultuur koosneb tuhandetest erivärvilistest suurtest ja väikestest kildudest.
Iisrael on üks maailma muusikakultuuri keskustest. Sinna on kokku tulnud tuhanded muusikuid igast ilmakaarest ja nad viljelevad kõikvõimalikke muusikaalasid. Juudi rahva üldine laulu- ja tantsuarmastus on kestnud läbi aegade. Lauldakse kümnetes keeltes ja kõikjal- kodus , seltskonnas, ühistel üritustel linnas ja maal.Tantsitakse rahvatantse, klassikalisi ja kaasaegseid tantse, sageli hetkelisi improvisatsioone. Iisraelis on ligi 200 muuseumi ning kodanike huvi kunsti vastu tõestab näituste ja muuseumide külastajate suur hulk, aga ka kunstiteoste läbimüük kunstiturul. Kunstivoolude kirevus esineb ka skulptuuris- sõjas langenute mälestuseks monumendid, kompositsioonid maastikust, geomeetrilised ja minimalistlikud teosed. Heebreakeelne kirjandus on üks vanimaid ja tuntumaid maailmas. Piiblitõlgete levikut nii ajas kui ka ruumis ei ole võimalik ülehinnata. Iisraelis tegutseb edukalt 12 riiklikku teatrit, nende hulgas 2 araabiakeelsest, ja sadakond isetegevuslikku harrastusteatrit. Erinevad festivalid toimuvad nii vabas õhus kui ka nüüdseks taastatud amfiteatrites. Sport on Iisraelis sama populaarne kui teistes maailma maades, eriti noorema põlvkonna hulgas ning riik toetab sportlasi igakülgselt, tänu millele sportlaste professionaalsuse tase pidevalt tõuseb. Araablaste kultuurialane tegevus toimib kahes suunas: ühelt poolt otseselt araabia rahvuskultuuri säilitamise ja arendamise eesmärgil, teiselt poolt kogu iisraeli elanikkonna tarbeks. Noorema põlvkonna araablastest kirjanikud , kunstnikud , muusikud ja näitlejad osalevad iisraeli kaasaegse kultuuri loomisel võrdsetel alustel juutidega. Araabia autorite teoseid tõlgitakse heebrea keede ja juutide raamatuid araabia keelde. Tegutsevad araabia-heebrea ühised tantsu- ja muusikakolleltiivid. Ka araablased on teadtd määral mõjutatud kaasaegsest läänelikust kultuurist. Seda ei suuda takistada ei islami fundamentalistid ega ultraortodoksed judaistid. Pealegi on mõlemad äärmuslikud suunad ühel meelel – Jumal on üks ja ainus. Omapäraseimaks nähtuseks iisraeli kultuuris on kohalik kalender. Kuna ajalooliselt on juudid olnud kauem seotud läänemaailmaga on Iisraeli kalendrites ära märgitud nii kristliku Gregoriuse kui ka judaistliku kalendri aastaarvud ja kuude nimetused.
Poliitiline areng ja välispoliitika

• Terrorisõda kolmel rindel
  

8.mail 1945.aastal kirjutas Saksamaa alla tingimusteta kapitulatsiooni aktile. II Maailmasõda oli lõppenud juutidele suurte kaotustega. Kui Suurbritannia valitsus pani Palestiinasse sõitvatele juutidele piirimäära lubasid põranda all tegutsenud organisatsioonid piiri mitte avamisel alustada partisanisõda. Terror aina laienes ning 1946.aastal algas põrandaalune sõda kolmel rindel. 22.juulil 1946 lasksid juudid ettehoiatatult õhku Jeruusalemma hotelli “ King David”. Inglased ei suutnud korda luua ja terroriaktid läksid üha metsikumaks. 18 veeb. 1947 teatas Suurbritannia valitsus, et annab Palestiina küsimuse lahendamise üle ÜROle.

• ÜRO lahendab Palestiina probleemi
  

29 nov 1947 kinnitati ÜRO Peaassamblee istungil Palestiina jagamise otsus 33 poolthäälega, vastu oli 13, nende hulgas kõik araabia riigid. Nii juudid kui ka araablased jagamisega rahule ei jäänud ning mõlemad alustasid sõda. Riigis valitses sõja ajal täielik anarhia. Teated täielikust korralagedusest Palestiinas tekitasid ÜROs poliitilise kriisi. USA survel jaotamise otsust ei tühistatud, aga juutidele soovitati oma riigi sõltumatuse väljakuulutamine kolme kuu võrra edasi lükata.

• Juudi riik on loodud!
  

Palestiinas kutsuti kokku Juudi Rahvusnõukogu juhatuse istung. Vaidlused kestsid 13 tundi. Lõplikul hääletamisel otsustati kuulutada Iisraeli riigi iseseisvus välja 14.mail 1948, juudi kalendri järgi 5.ijjaril 5708.

• Araabia- Iisraeli sõda
  

Kuus tundi pärast Iisraeli iseseisvuse väljakuulutamist pommitasid Egiptuse lennukid Tel-Avivi. Algas Araabia-Iisraeli sõda, mis oli juutidele väga raske. ÜRO esindaja krahv Folke Bernadotte´i jõupingutuste tulemusel sõlmiti 10.juunil vaherahu . Ta koostas uue Palestiina jagamise kava, millega kumbki pool ei nõustunud. Algasid uued läbirääkimised ÜRO vahendusel Rhodose saarel 1949 a veebruaris kirjutas Egiptus alla sõjategevuse lõpetamise lepingule Iisraeliga. Märtsis Liibanon , aprillis Trandjordaania, juulis Süüria.

• Palestiinlaste probleem
  

Sõda oli lõppenud, ege rahu ei saanud. Araablased ei moodustanud oma riiki, kuna lasksid end mõjutada äärmuslikest parteidest. Kui oli olemas reaalne võimalus integreerida kõik pagulased uues asukohas kohalike elanike hulka ja luua neile vastuvõetavad elamistingimused, siis juudid tegid seda, araablased mitte. ÜRO rahadega organiseeriti palestiina põgenike laagrid. Iisraeli riik pöördus korduvalt oma naabrite poole ettepanekuga sõlmida lõplik ja kindel rahuleping . Vastus oli eitav . Iisrael otsustas alustada omapoolsete vasturünnakutega. Lõpuks ärkas ka ÜRO. Igasugune terrorism mõisteti hukka. Rahvusvahelisel areenil hakkas kujunema kaks poolt- ühed riigid, eesotsas USAga , õigustasidjuutide tegevust, teised, eesotsas NSV Liiduga, kaitsesid araablasi.

• Esimeste iseseisvusaastate raskused
  

Kui riiki saabus 600 000 sisserändajat tuli puudus elamutest , tööst, esmatarbekaupadest, toiduainetest, joogiveest, koolidest jne. Lisaks annetustele õnnestus saada laenu välispankadelt. USA eraldas tagastamatut abi ning ootamatult pakkus toetust ka Saksamaa Liitvabariik. Maailma lõhenemine jätkus. Suurde konflikti sekkus ÜRO. Maailma surve, eriti USA ja Ungari alistanud NSV Liidu tegevuse tagajärjel sõlmiti vaherahu. Vahekord Iisraeli ja inglaste- prantslaste vahel halvenes. Nüüd lootsid juudid ainult USA abile.

• Kuuepäevane sõda
  

Tasapisi Iisraeli riigi sisepoliitiline ja majanduslik olukord paranes. Ka välispoliitika oli edukas. Enamik maailma riike tunnustas Iisraeli ja sõlmis temaga diplomaatilised suhted. Kuna süürlased püüdsid takistada Iisraeli niisutussüsteemide rajamise plaani, tegid juudid ettepaneku alustada Iisraeli- Jordaania süüria läbirääkimisi Jordani vee kolmepoolseks kasutamiseks. Araablased keeldusid. Vahekord naabritega läks uuesti teravaks. 7juunil 1967 heisati Jeruusalemma vanalinnas Nutumüüri kohale Iisraeli lipp . 19 aastat ei olnud juutidel võimalust seal viibida. Nutsid isegi tules karastatud sõdurid. 10. juuni õhtul sõlmiti ÜRO vahendusel vaherahu. Sõda kestis kuus päeva ja lõpetas vaidlused Iisraeli riigi lahinguvõimsuse üle.

• Lepituspäeva sõda
  

Kuuepäevase sõja tulemusel tõusis Iisraeli prestiiz rahvusvahelisel areenil. ÜROs võeti vastu otsus, et Iisrael peab vallutatud aladelt lahkuma , kuid sealjuures peab olema garanteeritud kõigi antud piirkonna riikide võimalus elada rahus, ohututes ja tunnustatud piirides. Venelased katkestasid Iisraeliga diplomaatilised suhted. Araablased tahtsid Iisraeli riiki likvideerida . Et vabaneda otsesest sõltuvusest välismaa tehnikast, hakati rajama kodumaist sõjatööstust. Iisraeli vastu alustati terrorit kogu maailma ulatuses. Uus sõda puhkes Iisraelile ootamatult- 6 oktoobril, juutide usupüha lepituspäeva ajal, kui enamik ohvitsere oli kodus, ründasid egiptlased ja süürlased Iisraeli vägede positsioone. Kindlustusest neil läbi murda ei õnnestunud. Et ära hoida sõbra agooniat, teatas Nõukogude Liit, et ta sekkub sõtte, kui Iisrael ei sõlmi viivitamatult vaherahu. Vastuseks viis USA oma sõjaväe lahinguolukorda. Sõda lõpetati 24.oktoobril. Sõda lõppes juutidele võidukalt ja rahvas oli väsinud lõpmatutest sõdadest ja kõik igatsesid rahu.

• Rahuläbirääkimised
  

Rahuläbirääkimised kestsid aastaid ja neid ei suutnud peatada ka uued terroriaktid. Rahuleping Iisraeli ja Egiptuse vahel kirjutati alla 26 märtsil 1979.Iisraeli jaPVO vahel toimus siiski veel üks tõsine sõjaline kokkupõrge. Oslos toimunud salajaste läbirääkimiste järel kirjutasid Iisrael ja PVO alla deklaratsioonile terrori lõpetamise ja omavaheliste suhete reguleerimise kohta. Jordaaniaga sõlmis Iisrael rahulepingu 26.oktoobril 1994.

• Oslo lepingu sõlmimine
  

Norra valitsus hakkas juutide ja araablaste vaheliste läbirääkimiste vahendajaks. Oslos toimunud delegatsioonide kohtumisel koostati “Põhimõtete deklaratsioon”. 13.septembril 1993 kirjutati leppele pidulikult alla. Loodeti, et lõppeb pingeline olukord Lähis- Idas ja algab rahuperiood. Ometigi leidus vastaseid aga lõpuks teatasid mõlemad pooled siiski,et nõustuvad Oslo leppeid ellu viima.

• Olukord pingestus uuesti
  

20 sajandi viimastel aastatel Iisraelis rahutused ei vaibunud vaid ägenesid. Kuigi iisreallased on reeglina rünnanud ainult teadaolevaid sõjalisi objekte, saavad kannatada ka tsiviilisikud, sest terroristid varjavad end eraisikute selja taha. Tee rahuni osutus palju pikemaks, kui oli esialgu plaanitud.
Kasutatud kirjandus:
Elhonen Saks , Touri Saks “Püha maa Iisrael”
Gerhard Kroll “Jeesuse jälgedes”
Elhonen Saks, Touri Saks “Püha maa teelahkmel”
http://www.bible-history.com/maps/1949-Map-Israel-with-boundaries.jpg
8