50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JaneMik
Õppematerjali autor
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. mõiste - Autoriõigus on intellektuaalse omandi üks liik. Autoriõigus on: iseseisev õigusnormistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Seega tähistab üks sõna autoriõigus kahte erinevat mõistet
andmed (edaspidi avalik võti). [RT I 2009, 1, 3 jõust. 12.01.2009] (3) Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab: 1) võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud; 2) võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja; 3) siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist. Kuna It hõlmab ka side siis on välja antud elektroonilise side seadus mis soodustab elektroonilise side arengut ja kaitsta kasutajate huve. Seal on kirjutatud üles kõiksugused mõisted ja seaduse etteandlused. Põhiseaduses on sammuti kirjas IT ala hõlmavat seadusandlust. Näiteks autorikaitsesadus: § 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded (1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate
Autoriõiguse lepingu sõlmimise kord Deili Lemsalu Rk-12 Autoriõiguse seadus sätestab: kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele; andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute
üleandmiseks, samuti on ta pärandatav etc. Kõige tähtsam erinevus materiaalsest omandist seisneb selles, et intellektuaalomandit ei saa määratleda füüsikaliste parameetrite alusel. Intellektuaalomandi peamised erinevused on õiguste tähtajalisus ning territoriaalne iseloom. Käesolevas referaadis annab autor ülevaate intellektuaalomandi õiguskaitsest Eestis ja seda reguleerivast seadusandlusest. Lähtudes referaadi mahust keskendub autor põhjalikumalt vaid Autoriõiguse seadusele ja Patendiseadusele ning toob välja Pariisi konventsioonis sätestatud tööstusomandi õiguskaitse normid. 1. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE Taasiseseisvunud Eestis on vastu võetud rida seadusi, mis reguleerivad intellektuaalomandi õiguskaitset. Nimetagem neist siinkohal mõned tuntumad: · Kaubamärgiseadus, jõustus 1.10.1992 · Autoriõiguse seadus, jõustus 12.12.1992 · Konkurentsiseadus, jõustus täielikult 1
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
õiguse klassifikatsioon). Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt sellele jaotusele kaitseb õigus isikute elu, nende omandit ja nende tegevusvabadust. Eristada tuleb õigust ja seadust. Õiguse elemendid on õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus; õigus on midagi, mida tuleb mõista, arvestades kõikvõimalikke asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine. Seadus on üks kaalukaid õiguslikke argumente (allikaid). Eri õigusargmentidel on eri õigussüsteemides erinev tähtsus. Õiguse täielikuks realiseerimiseks on vajalik võimu olemasolu, mida kindlal territooriumil kehastab riik. Riik esiteks tunnustab õigust ja kehtestab selle realiseerimise vormi seadusena (materiaalne ja formaalne õigus), teiseks garanteerib õigusemõistmist kohtute kaudu ja kolmandaks administreerib õigust sunni ja sunni ähvardusega.
tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
.................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka üldiselt autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks. Teos ei vaja iga kord autori nõusolekut ning seda võib kasutada ilma e eelneva nõusolekuta. Kursusetöö autor peab oluliseks välja selgitada, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve. Tänapäeva infoühiskonnas on igapäevase elu toimimise eelduseks informatsiooni kättesaadavus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid