Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I (0)

Q: Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Q: Mis on püsivad orgaanilised ained POP ja nende põhilised keskkonnaomadused?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Q: Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid PCB?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Q: Keskkonna seisukohalt?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Q: Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Q: Kuidas nad seal muunduvad?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Q: Mis vahe on Londoni ning Los Angelesi sudu vahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Q: Millised komponendid on vajalikud fotokeemilise sudu tekkeks?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Q: Milles seisneb sudu kahjulik mõju?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Q: Millal nimetada vihma happeliseks ?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keskkonnakeemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused?
Mis on püsivad orgaanilised ained POP ja nende põhilised keskkonnaomadused?
Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid PCB?
Keskkonna seisukohalt?
Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik?
Kuidas nad seal muunduvad?
Mis vahe on Londoni ning Los Angelesi sudu vahel?
Millised komponendid on vajalikud fotokeemilise sudu tekkeks?
Milles seisneb sudu kahjulik mõju?
Millal nimetada vihma happeliseks ?

Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet.
Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C - lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul.
Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks , mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks.
Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt.
Atmosfääri CO2 muundub fotosü-ks.

Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet.
Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas . Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel.
Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi.
Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena.
Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3 , NO, NO2, CO(NH2)2 ( karbamiid ) jt.
N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus.

Kirjeldage ja joonistage fosforiringet.
Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt.
Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sõjagaasid jt eriti toksilised.
Erinevalt teistest eelpool käsitletud ainetest puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi näiteks kalatoiduliste loomade väljaheidetega (linnud näiteks), randa uhutud vetikatega.
Õnneks sisaldavad paljud kivimid fosforit . Tuntumaid on näiteks apatiit ja fosforiit . Sellele vaatamata on fosfori defitsiit paljudes ökosüsteemides peamine produktsiooni limiteeriv tegur kuna fosfori vabanemine kivimitest on aeglane. Eriti tihti on fosfor limiteerivaks veeökosüsteemides.
Taimedele on fosfor kättesaadav fosfaatioonina PO43-. Organismis jääb fosfor endiselt fosfaadi kujule ja esineb fosfaatrühmana nii nukleiinhapetes kui muudes ainetes. Loomad saavad oma fosfori taimedelt (ikka fosfaadina) ja sealt saavad selle lagundajad. Vabanevaks ühendiks on jälle fosfaat , mida kasutavad taas taimed.
Sageli on fosfori ringe väga kiire ja enamus kättesaadavast fosfaadist on elusorganismide koosseisus. Korra vabanenult võetakse see kiiresti kasutusse taimede poolt.

Kirjeldage ja joonistage väävliringet.
Väävel on oluline komponent mitmetes aminohapetes (tsüsteiin, metioniin)
Väävel esineb maakoores ehtsalt või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42--ioonina.
Tähtsamad ühendid on H2S ( gaas ), mineraalsed sulfiidid PbS jt, happevihma põhjustav H2SO4, proteiinides sisalduv seotud S.
Väävliühendid on enamuses keskkonnaohtlikud ja toksilised ained. Atmosfääriväävel SO2, H2S, H2SO4 (piiskne), CS2, (CH3)2S on seotud teiste keskkonna sfääridega sulfaatidena või ehtsalt, mikrobiaalse metabolismi, biodegradatsiooni, oksüdatsiooni ja reduktsiooni teel. Sünteesitud S-ühendid on nt insektitsiidid.

Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused?
Termin “eutrofikatsioon” kirjeldab olukorda, kus veekogus on üleliigne vetikate kasv, mis tõsiselt halvendab ka veekogu seisundit . Eutrofikatsiooni esimeses staadiumis tekib veekogus taimede toitainete üleliig, mis põhjustab taimebiomassi suurt kasvu. Surnud biomass akumuleerub põhjasetetes, osaliselt laguneb ning seega vabanenud toitained – süsihapegaas, N-, K- ja P-ühendid – tagastuvad ringesse. Kui veekogu ei ole sügav, hakkavad kasvama veetaimed , kiirendades tahke aine akumuleerumist veekogus. Aegamööda tekib soo, mis lõpuks kasvab kinni kas rohumaaks või metsaks.

Hapniku roll vesikeskkonnas .
Hapnik on vees elutähtis. Hapnikku kasutavad mikroorganismid orgaanilise aine oksüdeerimiseks: < + O2 -> CO2 + H2O
Mikroorganismid vajavad hapnikku ka lämmastiku biooksüdatsiooniks:
NH4+ + O2 -> 2H+ + NO3- + H2O
7. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused?
Püsivad orgaanilised ained on halvasti biolagundatavad ning suunatuna heitvetega veekogudesse, satuvad ka joogivette. Püsivad orgaanilised ained on põhiliselt aromaatsed ning kloorisisaldavad süsivesinikud. Kuna nad ei allu biolagundamisele, võib neid veest kõrvaldada ainult keemiliste ning füüsikaliste meetoditega. POP-id on raskelt lagunevad ja pikaajaliselt keskkonnas püsivad kemikaalid. POP-id lahustuvad rasvas ja õlides, on lipofiilsed ja bioakumuleeruvad organismide rasvkoes , maksas, ajus, rinnapiimas ja munarebus .
POP'idele on iseloomulik biomagnifikatsioon: kontsentratsiooni kasv toiduahelas.
Esialgu madala kontsentratsiooniga , POP-id muutuvad toitumisahela tipus toksiliseks ja inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme.
POP-id pärinevad:
- tootmisharude toodangust nagu elektroonika - ja tuleohutuse seadmed , elektri- isolatsioon , ehitusmaterjalide segud (softener);
- keemia-, tselluloosi- ja paberitööstusest;
- söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest;
- sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides.
8. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena.
Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil.
Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - α- ja β-osakesi ning γ-kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali.
Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on pärit tuumarelva katsetamistest ning tuumaelektrijaamadest.
Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised.
9. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt?
Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit. PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt püsivad, seetõttu kasutati neid trafode jahutusvedelikuna, asbesti ning puuvilla immutamiseks, epoksüvärvide lisanditena. PCB omaduste tõttu hakkas toimuma nende akumuleerumine keskkonnas. Nende lagundamiseks põletamisega on vaja rakendada erimeetmeid.
Aeroobsed bakterid võivad lagundada PCB-d, mis sisaldavad 1 või 2 Cl-aatomit, kuid PCB sisaldavad oma molekulis keskmiselt 3,5 Cl. Kuigi 1980ndate aastate lõpus leiti, et anaeroobsed bakterid on võimelised põhjasetetes lagundama suurema Cl-sisaldusega PCB mono või dikloroühenditeks:
< + H2O + 2Cl-PCB -> CO2 + 2H+ + 2Cl- + 2H-PCB
Protsess toimub äärmiselt aeglaselt võrreldes mono- ning dikloro-PCB lagundamisega aeroobsete bakteritega , mis lõpuks võivad PCB lagundada anorgaaniliseks klooriks, süsihappegaasiks ning veeks.
10. Nimetage atmosfääris olevaid “sfääre” ning tooge välja nende põhilised omadused.
Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi, mis on tingitud füüsikalistest ja fotokeemilistest protsessidest, troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks.
Atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega kiht troposfäär ulatub 10-16 km kõrgusele Maa pinnast. Troposfääri ülemise kihi tropopausi madalaim temperatuur on - 56°C, mis põhjustab veeauru sublimatsiooni ja jääkristallide teket. Veeauru hulk troposfääris on varieeruv .
Stratosfääri temperatuur tõuseb kuni -2°C, tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm.
Mesosfääris on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel.
Maapinnast kuni 500 km kõrgusele ulatuvas termosfääris tõuseb temperatuur lühilainelise 11. Nimetage põhilised radikaalid, mis osalevad keemilistes muundumistes troposfääris. Illustreerige valemitega . Tooge ühe reaktsiooni võrrand iga radikaali kohta.
Vaba radikaal on paardumata elektronidega aatom ning molekul . Kõige tähtsam radikaal on hüdroksüülradikaal. See võib tekkida hüdroksüülradikaal võib suurematel kõrgustel tekkida vee fotolüüsi tagajärjel:
Kõige sagedamini eemalduvad hüdroksüülradikaalid troposfäärist reageerides metaaniga või süsinikoksiidiga:
Metüülradikaal reageerib hapnikuga suure reaktsioonivõimega metüülperoksüülradikaali moodustamisega:
Vesinikaatom reageerib hapnikuga ning moodustub hüdroperoksüülradikaal:
Hüdroperoksüülradikaal osaleb ahelreaktsioonides:
Hüdroperoksüülradikaal on väga tähtsate atmosfäärireaktsioonide vaheprodukt, kuigi see reageerib teiste osakestega aeglasemalt kui hürdoksüülradikaal.
12. Millised protsessid leiavad aset atmosfääris tahkete osakeste pinnal. Illustreerige valemitega.
Osakesi, mille suurus on võrdne kolloidosakeste suurusega (0,001 – 10 μm), nimetatakse aerosoolideks. Need osakesed pärinevad mereaerosoolidest, suitsugaasidest, tolmust, jne. Siia kuuluvad ka bakterid, udu, õietolm ja vulkaanide tuhk . Atmosfääriosakesed võivad difundeeruda, koaguleeruda, sadeneda, kondenseeruda või reageerida atmosfääri gaasidega.
Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel. Näiteks: püriidi särdamisel ja lubjakivi kuumutamisel:
Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H2SO4 udu, mis on tuntud happevihmana. Reageerides aluseliste saasteainetega tekivad soolalahuste tilgad või väikese niiskuse puhul tahked soolakristallid:
Orgaanilised osakesed tekivad tahke materjali põletamisel, mootorkütuse põlemisel, määrdeõlide ja -lisandite kasutamisel jpm protsessides.
Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel.
Tavaliselt on elementide sisaldus atmosfääriosakestes lähtematerjaliga sarnane, kuigi oma rolli mängivad ka keemilised muundumised. Näiteks, rannikualade väävlireostus koos merevee piiskadega põhjustab atmosfääri SO2 oksüdatsiooniga kõrge mittelenduva SO42- kontsentratsiooni tekke. Vastupidi, merevee NaCl võib tahkest aerosoolist lenduda atmosfääri HCl-na:
13. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad?
Väävel on peamiselt SO2, SO3, H2S ja sulfaatvormis.
Antropogeenne tegevus lisab aastas atmosfääri ca 100 mln t väävlit, millest suurim osa on pärit kivisöe põletamisest. Bioloogilised protsessid ning vulkaanide pursked lisavad sellele aastas veel kuni 1 mln t.
Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks:
Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid : temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm.
Atmosfääris võib SO2 osaleda: fotokeemilistes reaktsioonides; fotokeemilistes ning keemilistes reaktsioonides, eriti alkeenidega; keemilistes protsessides veetilkades, eriti kui seal sisalduvad metallide soolad ning ammoonium; tahkedel osakestel kulgevates reaktsioonides.
Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5-10% tunnis.
14. Atmosfäärihapniku põhilised reaktsioonid. Illustreerige valemitega.
Hapnik on vajalik energiatootmisprotsessideks ning fossiilkütuste põletamiseks:
CH4 (maagaas) + O2 -> CO2 + H2O
Hapnik pöördub tagasi atmosfääri roheliste taimede fotosünteesi käigus:
CO2 + H2O + hv-> + O2.
Atomaarne hapnik O tekib fotokeemilisel reaktsioonil ning on termosfääris püsiv:
O2 + hv-> O + O
Hapnikioon O+ võib tekkida UV-kiirguse toimel:
O + hv-> O+ + e-; O+ domineerib ionosfääris ning võib reageerida molekulaarhapnikuga või lämmastikuga positiivsete ioonide tekkega:
O+ + O2 ->O2+ + O
O+ + N2 -> NO+ + N
O2+ ionosfääris võib tekkida UV-kiirguse (17-103 nm) või madala energiaga röntgenkiirguse toimel:
O2 + hv-> O2+ + e-
või sellisel reaktsioonil:
N2+ +O2  N2 +O2+
Osoon O3 kaitseb elusolendeid tapva UV-kiirguse eest. See tekib hapnikust UV-kiirguse toimel:
O2 + hv-> O +O
Osoon on termodünaamiliselt ebapüsiv ning laguneb kiiresti:
2O3-> 3O2
Stratosfääri osoon laguneb reageerides atomaarhapnikuga, hüdroksüülradikaalidega ning NO-ga:
15. Atmosfäärilämmastiku reaktsioonid. Illustreerige valemitega.
Lämmastiku sisaldus atmosfääris on 78%. Väikse osa lämmastikku seovad välk ning põlemisprotsessid. Erinevalt hapnikust ei dissotsieeru lämmastik kergelt UV-kiirguse toimel, kuigi kõrgustel üle 100 km tekib atomaarne lämmastik fotokeemiliselt: N2+hv->N +N
Aromaarne lämmastik võib tekkida ka:
Ionosfääris domineerib lämmastikoksiidist (NO) tekkiv NO+-ioon. Ionosfääri madalamas osas (50-85 km) tekib NO+ ioonisatsioonkiirguse toimel: NO + hv->NO+ +e-
Kosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2++ e-
Põhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda:
NO2+ hv-> NO + O
16. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega.
Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono) oksiid - N2O; lämmastikoksiid –NO; lämmastikdioksiid - NO2.
N2O – “ naerugaas ” tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele :
Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad õhu saastajad. Üldiselt väljendatakse neid NOx-na. NOx tekib nii loodusprotsessides – välk, bioloogilised protsessid kui ka saasteallikatest. NOx tekib peamiselt fossiilkütuste põletamisel.
NO tekib sisepõlemismootorites:
Põletamisel kõrgetel temperatuuridel tekivad hapniku ja lämmastiku aatomid :
kus M on suure energiaga keha, mis omab piisavalt energiat, et lõhkuda O2 ja N2-molekulide keemilist sidet
17. Mis vahe on Londoni ning Los Angelesi sudu vahel?
Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest – nn Londoni-tüüpi sudu – võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu.
Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ja väävli oksiidid , sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm , väävli oksiidid ja vesi kombineeruda ning moodustada nähtavust halvendava ja inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata.
Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikkuatmosfäärisaastet.
Tervisele on kõige ohtlikum nn Londoni-tüüpi sudu, mis on tapnud tuhandeid inimesi, kuid ka fotokeemilise suduga kokkupuutumine tekitab inimestel hingamisraskusi (sealhulgas astma puhul), ärritab silmi ja võib mõnikord põhjustada surma.
18. Millised komponendid on vajalikud fotokeemilise sudu tekkeks? Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju?
Fotokeemilise sudu tekkeks on vaja kolme komponenti: UV-kiirgus; süsivesinikud; ja lämmastikoksiidid.
Reaktsioonivõimeliste süsivesinike ning lämmastikoksiidide allikaks on sõiduautode ning veokite sisepõlemismootorid. Kõrgetel temperatuuridel ning rõhu all bensiini mittetäielikul põletamisel keemilistes reaktsioonides tekkinud kõrvalproduktide seas on suure reaktsioonivõimetega ühendeid.
NO, NO2, osooni ning süsivesinike kontsentratsioonide muutuseid päeva jooksul võib seletada järgmiste reaktsioonivõrranditega:
1. Primaarsed fotokeemilised reaktsioonid, mille käigus tekib atomaarne hapnik:
2. Atomaarne O reageerib molekulaarsega, andes osooni: O + O2 + M -> O3 + M
M - mingi kolmas molekul (tavaliselt O2 või N2), mis absorbeerib reaktsiooni käigus eraldunud energiat. Ilma selle aineta (M) laguneks osoon kiiresti O2-ks ja O-ks.
Järgnevalt reageerib osoon NO-ga, andes NO2: O3 + NO ->NO2 + O2
3. Süsivesinikest tekivad orgaanilised vabad radikaalid: O + R -> R°+ teised saadused
O3 + RH -> R°+ ja/või teised saadused.
4. Ahelreaktsiooni arenemise, hargnemise ja katkemise reaktsioonid on väga erinevad, näiteks järgmised:
NO + ROO° -> NO2 + ja/või teised saadused
NO2 + R°-> saadused (näiteks PAN)
19. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale.
Kui sademetes esinevad tugevamad happed kui lahustunud CO2, võib rääkida happevihmast. Kuid tegemist on ka teiste happeliste sademetega – uduga, lumega jt. Happevihma komponendid on põhiliselt HNO3 ja H2SO4, mis pärinevad happelistest gaasidest –SO2-st ja NOx-st. Põhiküsimus on: millal nimetada vihma happeliseks ?
Tavalise, puhta loodusliku vihma pH = 5,7 (CO2 lahustumise tõttu õhu niiskuses). Kui pH SO2 on vees rohkem lahustuv kui CO2.
Happevihm võib tekkida otse HCl ning väävelhappe hägust. Aga enamus sellest pärineb happelistest gaasidest:
Happevihmade leviala on mõnesajast kilomeetrist kuni tuhandete kilomeetriteni.
Happevihmade kahjulikud efektid on järgmised:
otsene fütotoksilisus, mis on tingitud hapete kõrgendatud kontsentratsioonidest
fütotoksilisus, mis pärineb happelistest gaasidest, eriti SO2 ning NOx-st;
kaudne fütotoksilisus, näiteks Al3+ vabastamine pinnasest;
tundlike metsade hävimine;
järvede hapestumine ning sellega kaasnevad efektid järvede taimedele ning loomadele;
korrosioon. Eriti tundlik on lubjakivi:
nähtavuse halvenemine, mis on tingitud sulfaatide aerosoolidest ning nende aerosoolide mõjust pilvede optilistele ning füüsikalistele omadustele.
20. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel.
Maakera kaitsev osoon tekib stratosfääris. O2 absorbeerib päikese UV-kiirgust lainepikkusel 220-330 nm. Osoon tekib atmosfääris hapnikust: O2 + hv-> O + O
O + O2 + M -> O3 + M
ning laguneb fotodissotsiatsiooniga: O3 + hv -> O2 + O
või reaktsioonide seerias, mille üldvalem on: O+O3->2O2
Kuna osoon absorbeerib tugevalt 220-330 nm vahemikus, kaitseb see ohtliku UV-B-kiirguse eest (290 nm

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 90 allalaadimist

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #1

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #2

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #3

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #4

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #5

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #6

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #7

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #8

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #9

Keskkonnakeemia vaheeksami vastused I #10

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

90 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

VaresPuuOtsas Õppematerjali autor

lämmastikuringe polüklooritud bifenüülid keskkonnakeemia lämmastik osoon sudu fosfor gaas radikaal troposfäär oksiidid ringe aatom saadused lubjakivi

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkonnakeemia

1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olevaid "sfääre" ning tooge vä

Keskkonnakeemia

pdf

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest

Keskkonnakeemia

docx

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavut

Keskkonnakeemia

doc

KONSPEKT keemias

Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, Süsivesinikud tekk

Keemia

docx

Saasteainete konspekt

Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruumala kohta. Kasutat

Füüsika

docx

Sissejuhatus keskkonnakeemiasse, keemia.

Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamiselt Na, Ca,

Keemia

docx

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire Kontroltöö I kordamine

Kontroltöö I - kordamisküsimused 1) Atmosfääri koostis ja põhilised kihid. Õhk koosneb kahest peamisest komponendist: lämmastikust ( 78,08 mahu%) ning hapnikust (20,95%) ning kahest väiksema sisaldusega komponendist: Ar (0,934 %) ning süsihappegaasist (0,039 %), veel neljast väärisgaasist: Ne (1,818·10 -3 %), He (5,24·10-4 %), Kr (1,14·10-4 %) ning Xe (8,7·10-6 %) ning teistest mikrogaasidest, mille sisaldused on toodud tabelis 1. Atmosfääriõhk võib sisaldada 0,1-5 mahu% vett. Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks 2) Kuidas jaotuvad atmosfääri komponendid? Tooge näited Troposfääris põhimass atmosfääri koostisosi N2 ja O2, stratosfääris O3, mesosfääris, termosfääris üleminek vaakumisse H ja He, osakesi väga vähe 3) Kuidas tekib NOx atmosfääris ja milles on selle tekke oht? N2O + h N2 + O N2O + O N2 + O N2O + O 2NO NOx tekib nii loodusprotsessides v?

Keskkonnasaaste, -analüüs ja -seire

doc

Näpunäited geograafia eksamiks kokkuvõte

Näpunäited eksamiks. 1. Biosfäär see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Siin toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Ka leiab seal aste kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Hõlmab: atmosfääri alumise osa (troposfääri) kuni osooni kihini (ca 20 km), hüdrosfääri, Maa koore st litosfääri ülemise osa, paksusega mõni km, elusaine e biomassi. Elusaine moodustab BS kõige väiksema osa, tingib aga kõige rohkem muutusi BS-s tervikuna. 2. Atmosfäär piiriala Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub ainevahetus kosmosega, tema kaudu saab Maa energiavoo Päikeselt. Lämmastik, hapnik ja väärigaasid on AS püsivad komponendid, suht. Püsiv ka süsinikdioksiid kuigi tema sisaldus on ohati küllaltki kõikuv. Muutuv komponent on näiteks vesi, mis võib seal esineda eri vormides ja erinevates kontsentratsioonides. 3. Hüdrosfäär vesi 3-s agregaatolekus, vesi liikuv

Geograafia

Rohkem sarnaseid