TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .................................
Madalamad hinnad suurendavad nõudlust, seega ka tootmist ja tööhõivet. Kolmandaks langeb hinnaindeks, seega reaalpalk kasvab ning töölised ei nõua g kõrgemaid nominaalpalku. p Järeldus. Neoklassikud leidsid, et kui tööline ei suuda sellistes tingimuste tööd leida, siis ta eriti ei p püüagi g või küsib p palka,, mis ületab tema tootlikkuse. Mõlemal jjuhul öeldi,, et ta on vabatahtlikult töötu. NB! Probleem on selles, et maailm alati nii ei toimi. Väikesed langused saavad sageli suurteks suurteks, enne kui oleks mingitki märki taastumisest taastumisest. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jäikade palkade probleem Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu kaudu. 1
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte..................................................................
avalikule sek kiire vanan. HR edulisus Mobiilsus Sots. dialoog Tugev sots. sidu, Familis don’t paindlik tööturg fail E-A põhidimensioonide tähendus ja operatsionaliseerimine: Lahtikaubastamine: heaolu sõltuvus turusitutatsioonist ehk tööturupositsioonist. Stratifikatsioon: kuidas sotsiaalpoliitika mõjutab sotsiaalseid struktuure. Policy mix: turu, pere ja riigi interaktsioonid sotsiaalpoliitika pakkumisel Kuidas mõõta?: Lahtikaubastamine: sotsiaalkindlustusmaksete (pension, töötus, haigusrahad) 1) kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility). Stratifikatsioon – mil määral esineb nn privilegeeritute toetuseid, Pensionisüsteemide public-private mix
neil õppida oskusi, mis tõstab nende tööalast konkurentsivõimet. Aga ka erinevate rände liikide piires uusi teadmisi, oskusi ja pädevusi saama läinute osas hinnata õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana. Õpirändes osalejad saavad parandada tööleidmise võimalusi ja kultuuridevahelist teadlikkust ning edendada oma isiklikku arengut, loovust ja kodanikuaktiivsust. 3. Miks on õpiränne kasulik ja kuidas saab seda mõõta? Õpirännet saab kasutada pedagoogilise meetmena, kus siis õpiprotsessi käigus otsitakse selliseid tegureid, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Õpirände edukuse osas teostatakse mõõtmisi ja hindamisi; nähtavate tegurite korral nagu näiteks võõrkeele- ja kutseoskused saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Keerulisemate
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks.
esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused 1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme(Kennedy), tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus
Kõik kommentaarid