TÖÖKOHA KIRJELDUS Töökoht – kodukontori töötaja. Ruumis töötab üks inimene. Ruumi üldpind on 12m 2. Töökoht asub akna all. Peamised ülesanded: o Kõnedele vastamine o Dokumentide paigutamine mappidesse Töö kuvariga o Kujutis kuvaril on püsiv ja terav. o Heledus ja kontrast on rahuldavad. o Ekraanil puuduvad peegeldused. o Kuvar asub töötaja ees, silmade ja erkaani vahekaugus on umbes 55cm. o Töötamisel on käed laual. o Sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal. O RISKIANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA o Ohutegur o Tervise o o Meetme o M kahjus R d ohu a tus vähenda k miseks s u m u s
Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
(pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil?
RIISTVARA Peamised riistvarakomponendid on: 1.Protsessorit ja mäluseadmeid sisaldav korpus, mis võib olla püstine või Lapik. 2.Kuvar ehk monitor. 3.Klahvistik e sõrmistik e klaviatuur. 4.Hiir. Need on komponendid, mis on arvutiga kaasas (ostes), kuid peale nende on Veel palju lisaseadmeid nagu printer, skanner, kõlarid jne. TARKVARA Operatsioonisüsteemiks nimetatakse arvuti juhtprogrammi, mis Organiseerib arvuti riistvarakomponentide tööd ja info vahetust (Windows95, MSDOS). Opsüsteemile toetuvad oma tegevuses teised arvutiprogrammid.
Pihuarvuteid on nii puutetundlikke, kui ka ilma. Sellel on olemas internett ja saab kasutada veebliehitsejana. Ajalugu Esimene pihuarvuti organizer I töötas välja 1984 Psion. 1986 avaldati sellest parandatud versioon OrganizerII Mõistet ,,pihuarvuti" kasutati esimest korda 7. jaanuaril 1992 aastale Apple tegevdirektori poolt. 1991 järgnes Psioni 3. seeria, millel oli olemas täielik sõrmistik. Tänapäeval on kõik pihuarvutid muutunud nutitelefonideks. Omadused Puutetundlik ekraan Mälukaardi pesa Infrapunaliides(IrDA) Bluetooth Wifi Osad omavad tavalist klaviatuuri Kalender Jne... Pihuarvutite kasutus Sõjaväes Tarnimise juhtimisel ladudes Posti või pakivedamisel Raamatupidamises Haiglate meditsiiniapis või dokumendihalduses Parkimiskorralduses Vara hooldamisel
Arvutikiri 1. Esimene patent kirjutusmasinale. Esimese patendi kirjutusmasinale tegi Henry Mill 1714. aastal Inglismaal. 2. Millal ja kus algas kirjutusmasinate seeriaviisiline(tööstuslik) tootmine? Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine algas 1874. aastal. Algatajaks oli firma Remington ja asukohaks Ameerika. 3. Erinevad sõrmistikud. Enim levinud on QWERTY-sõrmistik. See leiutati mehaaniliste kirjutusmasinate ajastul. On ka Dvoraki lihtsustatud sõrmistik, mis pole nii populaarne kui QWERTY. QWERTZ-asetus on kasutusel põhiliselt Kesk-Euroopas, eelkõige just Saksamaal. QWERTY- ja QWERTZ-asetuse põhiline erinevus seisneb Y- ja Z-klahvi asukoha vahetuses. AZERTY-asetus on kasutuses eelkõige Belgias ja Prantsusmaal ning mõnes nende naaberriigis. 4. Kirjutusmasinate liigitus (kirjutusmasinate põlvkonnad). · Mehhaanilised · Elektromehhaanilised · Elektroonilised 5
programmid jm. seina. tuleb puhastada spetsiaalse vedeliku ja lapiga. Monitori ülemine serv peaks olema silmade kõrgusel. klaviatuur Ehk sõrmistik Kummist Klaviatuuri peab võimaldab kiire Qwerti klaviatuur puhastama niiske andmete lapiga(arvuti välja sisestamise lülitatud).siis tuleb arvutisse. N: teksti pörata klaviatuur teist trükkimise pidi ja raputada.
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on
kontrasti? 7 Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, jah kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta jah heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? jah Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? jah Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend jah ei on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt jah ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel jah tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? jah Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on jah töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
ekraani vahekaugus õlaliigsete pinge ja *Perioodiline on 50 cm väsimus. silmanägemisekontroll. *kujutis kuvaril on *Peavalud pikaajalise püsiv ja terav töö korral. *heledus ja kontrast *Võimalik on rahuldavad nägemiskahjustus. *ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused *kuvari asendit ei saa kallutada *Sõrmistik asetseb töölaulal, töötamisel käed on laual *sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal Raskuste käsitsi *Luu- ja lihaskonna I - II *Järgida eeskirju teisaldamine: ülekoormus võib * Kasutada abi Raamatute tekkida teisaldamine hoidlasse Toolide ja laudade tõstmine Psühholoogilised tegurid Tööalased suhted Tasakaalustatud: I Pole nõutav Risk puududb Vaimne pinge Väsimus I - II *Stressiennetus
erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti? Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist– kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et Ajalugu neid õppimisel aidata. Plaan oli sellel kasutada programme, mis on kirjutatud Smalltalk
heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud X asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani X ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50 X 80 cm? 13 Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad X peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte X mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks X piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? X Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? X Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada
Valveautomaatika kontrollivad, valvavad ja vähendavad julgestusriske. Ning nene põhiülesandeks ongi justnimelt vähendada turvariske. Kunagise öise turvamehe töö saab asendada nüüd väid lihtsa valveautomaatika komplekti abil. Tänapäeval on maailmas palju erinevaid firmasid mis pakuvad erinevaid valveautomaatika komplekte. Ja nendest tuntumad on näiteks: G4S GSM Valve K Grupp Valvekomplekt osad · GSM valveseade, mis edastab häireid kliendile · sõrmistik, kust pannakse süsteem valvesse ja võetakse valvest maha · infrapunaandur, mis reageerib liikumisele. Võimalik seadistada nii, et koduloomadele ei reageeri · ukseandur, mis reageerib ukse sulgemisele ja avanemisele · uksekell · suitsuandur, mis reageerib vingu ja kuuma peale · maja sisene ja väline sireen · kaugjuhtimispult, millega on mugav süsteem valvesse panna ja valvest maha
kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 5080 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
Pihuarvuti on väga väike portatiivne personaalarvuti, sageli koos mobiiltelefoni võimalustega. Ehituslik eripära Pihuarvuti ehituslik eripära seisneb selles, et see on teistest arvutitest palju kordi väiksem. Enamasti on pihuarvuti siiski ehitatud just peopesa suurusena. Pihuarvuti kuvar on väga pisike. Sülearvutid Sülearvuti on mobiilne arvuti, mis töötab akuga või võrgutoitega. Kuna sülearvutil on sisseehitatud kõvaketas, monitor, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi, puuteekraan), tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade või mälupulga pesa, on seda vastava kotiga hea ja mugav kaasas kanda. Sülearvuti on suure raamatu sarnane, mis on enamasti 2-5 cm paks. Esimene sülearvuti prototüüp tuli turule 1975. Aastal. Tänapäeval on välja töödatud erinevatele vajadustele vastavaid sülearvuteid. Näiteks võib sobiva sülearvuti leida endale kirjanik, õpilane, kui ka mängur. Tootjad · Dell
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga?
Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada? Töökoha varustus
4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara, mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmistik on klahvide kogu, mis on kergelt ühendatav arvutiga. Selle abil on hea lihtne koostada tekstist koosnevaid faile. Samas sisaldab klaviatuur peale tavaliste täheklahvide ka funktsiooniklahve, lühipäringutes vaja minevaid klahve ja ka numbreid. 7. Hiir - arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt alatasa käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.aastal. Hiiri on kolme tüüpi mehhaaniline, optomehhaaniline ja optiline
75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter kvaliteet 600 DPI Trükkimiskiirus 10 lk/min · - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös ekraaniga · - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse · - Modem Arvuti ühendamiseks teiste arvutitega telefoni liinide kaudu
võimalusi ja suutlikkust laiendada. Adapterid on seadmed, mis piltlikult öeldes tõlgivad arvuti informatsiooni teistele seadmetele arusaadavasse keelde. Kindlasti on arvutil olemas videokaart, mis juhib monitori tööd. Heli edastamiseks on vaja helikaarti, arvutivõrguga ühendumiseks võrgukaarti või sisemist modemit, TV-kaardi lisamisel saab arvuti kaudu vaadata televisioonisaateid jne. Laiendkaardi tüübid: PCI ISA AGP PCI-E CNR Sisend väljundseadmed : Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: *põhiklaviatuur *numbriklaviatuur *kursori juhtimisklahvid *funktsiooniklahvid Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte
mitte üksnes IBM, vaid ka palju teised firmad terves maailmas. Eestis on levinud välimaiste suurfirmade (Compaq, Dell, HP, IBM), veelgi enam aga kodumaiste arvutitootjate (näiteks Microlink, Ordi)valmistatud arvutid. Ka Eestis toodetud arvutite detailid on valmistatud suurtes välismaa tehastes. 3 Klaviatuur(keyboard) Klaviatuur, 'klaver','käbord', sõrmistik vms.-kuidas keegi nimetada armastab, on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Meenutades tavalist kirjutusmasinat, on arvutiklaviatuuril mitmeid erinevusi, sisaldades lisasõrmiseid andmevahetuse ja töötluse juhtimiseks. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga?
..Leht 4 · Printer....................................................................................Leht 5 · Kuvar.....................................................................................Leht 5 Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir jms. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer jms. Sisendseadmed Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv loobumisklahv (ESC), Insert-klahv, Delete-klahv, trükkimisklahv (PrtSc), kerimisluku klahv (Scroll Lock) ja pausiklahv (Pause).
sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski. Järgnevas referaadis sisenengi sellesse huvitavasse maailmasse ja võrdlen erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende ehituslikke ning rakenduslikke eripärasid. SÜLEARVUTI (LAPTOP) TUTVUSTUS Sülearvuti ehk rüperaal (inglise laptop) on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi või puuteekraan), tavaliselt ka kõlar(id) ja kettaseade või mälupulga pesa. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvutisse sisse ehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 25 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 16 kg, vanem sülearvuti võibolla raskemgi. AJALUGU Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971
elektrontahhümeetrist ja GPS-vastuvõtjast. Need on varustatud servamootori ja raadiosaatjaga. Prisma juurde kuulub samuti raadiosaatja ja väike arvuti. Tööd juhib prismaga liikuv inimene. Kui prisma on mõõdetavas punktis tsentreeritud, vajutab mõõtja nupule ning tahhümeeter pöörab end prisma suunas, mõõdab kauguse ja nurgad ning salvestab need andmed. Prisma ja raadiosaatjaga on liidetud ka sõrmistik, millelt käib töö juhtimine. [2,lk 236] 2.2 Elektrontahhümeeter FOCUS 8 Spectra Precision Focus 8 tahhümeeter pakub võimast Windows CE operatsioonisüsteemi ja maailmaklassilist Spectra Precision Survey Pro tarkvara, selget ja kvaliteetset optikat, nutikat disaini ja teisi häid komponente mis mõõdistustöödel vajalikud. Puutetundlik ekraan parandab töö kiirust, menüüd ja tarkvara režiimid on kiiresti kättesaadavad, seetõttu paranevad ka igapäevased andmehaldustööd
Sisendseadmed on näiteks klaviatuur, hiir, juhtimispult(joystick), mikrofon. Piltide sisestamiseks kasutatakse skannereid. Juba on laialt levinud ka digitaalsed kaamerad, millega saab pildi otse arvutisse salvestada. Väljundseadmed on näiteks kuvar, printer, kõlarid. 8 Marcella Jatsinjak KLAVIATUUR(keyboard) Klaviatuur, 'klaver', 'käbord', sõrmistik vms.-kuidas keegi nimetada armastab, on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Meenutades tavalist kirjutamismasinat, on arvutiklaviatuuril mitmeid erinevusi, sisaldades lisasõrmiseid andmevahetuse ja töötluse juhtimiseks. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud. Klaviatuuril on tavaliselt 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85-86 klahvi). Klaviatuurid
DVD 20 GB - Modem Arvuti ühendamiseks teiste - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz arvutitega - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" telefoni liinide kaudu Punktisamm 0,26 mm Kiirus 56 Kbps - Sõrmistik (Keyboard) - Võrgukaart (LAN Card) 10/100 Seotud riigi kooditabeliga. Mbps - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W 5. Arvuti mälu 1) Mäluühikud
SISSEJUHATUS Kõik arvuti seadmed mis on protsessori kasti sees, on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas, on välisseadmed ehk arvuti lisatarvikud. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner ja nii edasi. 4 1. SISENDSEADMED 1.1 Klaviatuur Sõrmistik ehk klaviatuur on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid. Klaviatuuri võib vaadelda ka andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud. Tavaliselt on klaviatuuril 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85- 86 klahvi). Klaviatuurid jagunevad kasutatava tähestiku järgi- kasutatakse USA
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 5080 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? 24
Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 5080 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused? Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik? Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi? Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil? Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga? 24
Mäluühikud Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. 1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ühe bitiga edasi anda kaks erinevat infohulka {0 1}, kahe bitiga juba neli {00 01 10 11}. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit. Suuremad mäluühikud: 1 kilobait = 1KB = 1024 baiti. 1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti. Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv paoklahv ESC tühistab eelmise korralduse, viib aktiivaknast välja jms numbriklaviatuur 17 klahvi klaviatuuri parempoolses osas, millele on dubleeritud
Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine automaatsesse admekogumissüsteemiVöötkood on moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mida loetakse optiliste seadmetega, vöödkoodi kasutamisega säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemi. Raadioterminalid-, juhtmeta vöötkoodilugeja-on varustatud ekraaniga ning info edstamiseks on sõrmistik millega saab vajadusel sisestada andmeid. ja mäluterminal-andmete vahetamiseks arvuti ja terminali vahel kasutatakse andmevahetuskeskusi mis liidetakse arvuti jadaliinidesse. 46. Vöötkooditehnika logistikas. Andmekogumisseadmete kasutamine laonduses ja kaubanduses. Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine
9. käsitsikirjutatud info arvutisse sisseviia 10. juhthoob (joystick), peamiselt arvutimängude tarbeks 11. kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Klaviatuur - arvutiga tehtavate tööde puhul on kõige olulisemaks komponent. Selle individuaalsest sobivusest oleneb suuresti töö mugavus. Kui mõnele meeldib pehme ja pika klahvikäiguga või suurarvuti terminali moodi valjult klõpsuv sõrmistik või väiksemõõtmeline programmeeritav AnyKey-d sisaldav klahvik, siis see on täiesti maitseküsimus ja arvutiostja peab ostetava arvuti klaviatuuri lihtsalt proovima. Hiir - Windows-i töökeskkonnas sooritatakse enamus juhtimistegevusi arvutihiirega. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Rullikuga varustatud hiir kujutab endast väikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil
); φ – suunanurk 00-se nurga suhtes (positiivne nurk on vastu kellaosuti liikumise suunda) Ruumipunkti puhul; @r<φ <ψ ↵ ψ on nurk XY-tasandi suhtes. NB! “Puuetega” sõrmistiku puhul, mis ostetakse tavaliselt riigihangete odavaima pakkumise tulemusena, on mõnikord nii ladina- kui ka kirillitsa tähed, aga neil sõrmistikel puudub sageli Z-tähest vasakul asuv sõrmis [ < / > ] (üks sõrmis vähem, see on ju kokkuhoid ja sõrmistik on siis ka odavam!) Aga inglased jälgivad teatavasti mõtet: "Ma pole nii rikas, et osta odavaid asju." Märgi < sisestamiseks on sellistel sõrmistikel vaja: 1) vahetada keel ET (Estonian) EN (English) peale; 2) vajutada [ ⇑ ] + [ ; ] (hoida all sõrmis [ ⇑ ] ja alles siis vajutada [ ; ] ([ ⇑ ] – suur ja väiketähtede ümberlülitamise sõrmis) 3) ning nüüd, pärast < ilmumist kuvarile, minna tagasi EN → ET.
annaabi.ee 
