6. oktoober 2012 Nafta seos maailmapoliitikaga Nafta on üks olulisemaid maavarasid ning selle tähtsust majandusele on raske ülehinnata. Kasutatakse seda peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta hinnast sõltuvad ka väga paljude teiste toodete hinnad(kasutatakse energiaks, transpordiks ning tooraeinena). Naftavarud paiknedad maailmas väga ebaühtlaselt. 2/3 varudest on LähisIdas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel naftal ja maagaasil. Aasta alguses muutub kallis naftahind al...
SWOT analüüs: Mustsõstraekstrakt Tugevused: Nõrkused: *tooraine laialdane kasutusvõimalus *riknemise oht Sees *väljatöötatud tehnoloogia *lühike säilivusaeg *väljaõpetatud töötajad *vajab spetsiaalset transpordivahendit Võimalused: Ohud: *Euroopa Liidu põllumajandustoetus *konkurentsi teke Väljas *asenduskauba hinna tõus *ebasoodne kliima *välispartneri ettevõtte laienemine *tööjõu kallinemine *uute tooraine tarnijate leidmine *energia kallinemine *tooraine hinna langemine *taimekahjurid Sees Tugevused: *Tooraine on laialdaselt kasutatav mahlade, siirup...
Konkurentsianalüüs Meie vajaduseks oli nälja kustutamine ning me otsustasime seda teha väljas süües. Tooteks valisime kanapasta, mida arvasime, et leidub enamikes söögikohtades. Väga oluliseks kujunes see, et me saaksime ostetud pastast kõhu täis. Oluline oli ka koha välimus ja sealne teenindus, sest kuna olime otsustanud väljas süüa, siis soovisime meeldivat kogemust. Mingil määral oli tähtis ka hind, sest soovisime, et ostetud pasta maksaks vähem kui 100 kr. Ülesande sooritamiseks valisime kolm erinevat söögikohta: · Werner, mis asub vanalinnas ning mis on kuulus heade kookide ja saiakeste poolest, kuid kust on võimalik ka kõiksugu muid sööke saada. · Dedi, mis asub Kaubamaja kolmandal korrusel ning mis on üldjuhul mõeldud seal ostlevatele inimestele. · La Dolce Vita, mis asub samuti vanalinnas. See on Itaalia restoran, kus põhitoiduks ongi pasta ja pitsa. Tabel 1...
PÄRNU RAEKÜLA KOOL Märt Laas Äriplaan OÜ KiirKuller Juhendaja: Kristi Suppi PÄRNU 2011 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................................ 2 1. KOKKUVÕTE................................................................................................................ 3 1.1 Ettevõtte nimi.............................................................................................................3 1.2 Tegevusala................................................................................................................. 3 1.3 Ettevõtlusvorm...........................................................................................................3 1.5 Töötajad..................................................................................................................... 3 ...
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridu...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eest...
4.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudlus ja pakkumine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turumajanduse puhul määrab turg, mida, kuidas ja kellele toota. Turuks nimetatakse majanduse toimimise korraldust, mis võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetus- tehinguid. 1 4.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turu struktuur turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse turu jaoks. Laias laastus saab eristada: täieliku konkurentsi turud; mittetäieliku konkurentsi turud. Tarbijad ja tootjad väljendavad oma soove läbi hinna- mehhanismi: Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine...
MAINORI KÕRGKOOL ETTEVÕTLUSE INSTITUUT ÄRIPLAAN Pärnu 2010 1 SISUKORD KOKKUVÕTE...............................................................................3 1. ÜLDINFO................................................................................4 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS..............................................................5 1.2 Asukoht....................................................................................7 1.3 Töötajad....................................................................................7 1.4 Vajalikud vahendid....................................................................7 1.5 Algbilanss.................................................................................7 2. TOOTMINE JA TURUNDUS.......................................................8 2.1 Teenuse osutamine....................................................................8 2.2 Turu an...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude ...
SISSEJUHATUS Ajaloos tuntud näljahädad olid määratud geograafiliselt (näiteks madalate saakidega piirkonnas), kuid tänapäevases majanduslikult integreeritud maailmas on need määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekuga. Näljahäda esineb nii maaelanike seas, kes ei suuda piisavalt toota, kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua toitu piisavalt osta. Probleem nr 1. Nälg on üks suuremaid globaalprobleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt, et inimkond ära toita, pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada. Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud, kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit last pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas 6 miljonit. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest l...
Mainori Kõrgkool Mait Adoma Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Essee Mikro-ja makroökonoomika 2011 Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Sõna "masu" on saanud meie igapäeva elus kasutusel olevaks sõnaks ja paljud võtavad seda kui uut nopet slängisõnaraamatust. Masu on saanud juba nii populaarseks sõnaks, et selle teemal luuakse laule, välja on mõeldud mäng ja käib arutelu, et sõna masu panna ka õigekeelsussõnaraamatusse. Aga mis meile tegelikult siis seostub masuga ehk majandussurutisega? Eelkõige on meie arusaama kujundajaks masust suurim roll meedial. Igapäevaselt võime lugeda lehtedest või näha televiisorist, kuulda raadiost uudiseid vallandamistest, koondamistest, palkade vähendamisest, ettevõtete pankrotistumistest jne. Pidevalt kajastatakse uudiseid hindade tõusust ja tööpuudusest. Just halvamaiguline meediak...
Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine ........................................................
Makrokeskkonna analüüs (PEST) · Poliitilised tegurid Poliitilised muutused, mida OÜ Sõida Sisse jälgib ja analüüsib on seotud muutustega Eesti seadustes ja Euroopa Liidu regulatsioonides. Suurt rolli mängivad meie jaoks ka majanduspoliitika muudatused. Lisaks seadustele oleme me kursis ka kohaliku omavalituse poolt kehtestatud korraldustega. Oleme tutvunud õigusaktidega, et olla kursis sellega, kuidas riigis õigusloome protsess on üles ehitatud. Usume, et ettevõte peab olema teadlik seadustest tulenevatest reeglitest ja piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab ka ettevõtte reeglite muutumist, kuid kuna meie ettevõttel on suur teadlikkus regulatsioonidest, siis suudame me jääda paindlikuks tarbijale kahju tegemata. Olulist mõju võivad meie ettevõttele avaldada muudatus...
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku ...
Kordamisteemad 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus: Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Lihtsaim definitsioon: turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Tänapäeval rõhutatakse järjest rohkem pikaajaliste kliendisuhete loomise ja arendamise tähtsust. Näiteks: turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Strateegiline turundus Analüüsile orienteeritud protsess. Tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turundusvõimaluste hindamine, konkurentide analüüs, turundusst...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonic...
Disaini- ja õmblusstuudio ,,Mannekeen" OÜ Äriplaan 1 TARTU2012 SISUKORD Lk. 1.0 KOKKUVÕTE 3 2.0 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3 3.0 ÄRIIDEE 3 4.0 VISIIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 4 5.0 ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 4 6.0 SWOT ANALÜÜS 4 7.0 TOODE VÕI TEENUS 5 8.0 TOOTMINE VÕI TEENINDAMINE 6 9.0 TURUPOTENTSIAALI HINNANG 6 10.0 KONKURENTS 7 11.0 TURUNDUSPLAAN 8 12.0 PERSONAL JA JUHTIMINE 8 13.0 FINANTSPALNEERIMINE 9 14.0 RISKIANALÜÜS 9 15.0 LISAD 10 2 1.0 KOKKUVÕTE On soov avada uut firmat nim...
Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaub...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Äriplaan Loomakasvatus magister 1. kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel,...
Referaat Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Õppeaine: Majandus Õpetaja: Õpilane: Oma kooli nimi+aasta ja kuupäev Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Urmas Varblane Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor : Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul , siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard ...
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus HansaTrans OÜ äriideeks on põllumajandusliku kile (silo säilitamise rullkile ja kattekile) ning muude strech-tüüpi pakkekilede kogumine ja ümbertöötlemine taaskasutamiseks uuesti pakkek...
Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS................................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Merilyn Ohtla INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Nadežda Ivanova Tartu 2015 1 Gh SISUKORD Sd................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1.INFLATSIOON............................................................................................... 4 1.1.Põhjused................................................................................................ 4 1.2.Liigid..................................................................................................... 6 1.3 Tagajärjed...................
EESTI TÖÖTUKASSA FIE Jaanus Saarelaht ÄRIPLAAN Kanafarmi asutamine Koostaja: JAANUS SAARELAHT Paide 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Käesolev äriplaan on koostatud FIE Jaanus Saarelahe Kanafarmi asutamiseks. Kanafarmi põhilisteks tegevusaladeks on munade tootmine . Alates 4. aastast on plaan üle minna täielikult mahepõllundusele. FIE Jaanus Saarelaht näeb oma toodangu realiseerimise sihtturuna peamiselt Järva maakonda, alates 3. aastast ka kogu Eestit läbi mahekaupluste . Praegu on Eestis munade nõudlus suurem kui tootmine. Turundus strateegiliseks eesmärgiks on jõuda lähemale lõpptarbijale. Ettevõtte suurimaks kuluartikliks on kanade söödakulu. Kokkuvõtvalt kõigist alljärgnevatest alapunktidest. Kokkuvõte peaks olema vähemalt 1 lk. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi FFIE Jaanus Saarelaht Aadress ...
SISUKORD 1.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................... 3 2. ÄRIIDEE, VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID.....................................................................4 2.1. Ettevõtte visioon........................................................................................................................4 2.2. Ettevõtte missioon..................................................................................................................... 4 2.3.Ettevõtte eesmärgid.................................................................................................................... 4 1.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS........................................................................................................5 3.1.Makrokeskkonna analüüs..........................................................................................................
Majanduse arvestus Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale Looming on inimtegevus, mille eesmärgiks on luua midagi inimesele sobivalt kasulikku ja seda põhiliselt olevikku silmas pidades. Loominguline tegevus eeldab loovust st, et uue juhuse leidmiseks peab ta mõtlema selliselt nagu ta kunagi varem mõelnud pole. Ka tegutsemine peab olema kordumatu ja uus ning sellele lisandub inspiratsioon. Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale väljendub eelkõige järgmises: 1) elunähtuste vahelistele seostele osutamine 2) inimeste maailmapildi muutmine 3) uute probleemide püstitamine ja vajaduste teadustamine 4) lahenduste pakkumine probleemidele, millega ühiskond hädas on 5) töötingimuste paremustamine 6) kultuuri rikastamine Majandusteooria olemus Majandusteooria kujunes välja 18.saj. lõpul. Selle aja vältel on ta läbinud mitmed etapid. Majandusteooria sisaldab kolme komponenti:...
Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev Kasum Negatiivne,v Kasvav, Kahanev Kahanev, äike suurim väike, 0, negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija Hilinenud Mahajäänu...
Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla ...
Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL THE TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING ÄRIPLAAN PÄHKLIMETSA PUHKEKESKUS Transporditeaduskond Õpperühm: Li-51a Üliõpilane: Ronald Vaet Kontrollis: Marko Müürisepp Tallinn 2008 Tallinna Tehnikakõrgkool Sisukord: ÄRIPLAAN................................................................................................................................................... 1 Transporditeaduskond................................................................................................................................1 Õpperühm: Li-51a......................................................................................................................................1 Üliõpilane: Ronald Vaet............................................................................
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil ........................................................................
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteli...
Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aasta...
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ...
Nõudlus ja pakkumine 1. Kaks kaupa X ja Y on täiendkaubad kui kauba X hinna langus toob kaasa kauba Y nõudluse vähenemise. a) Õige b) Vale 2. Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus. a) Õige b) Vale 3. Pakkumisfunktsioon iseloomustab seost pakutava koguse ja hinna vahel. a) Õige b) Vale 4. Normaalhüvise nõudluskõvera tõus on negatiivne. a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige...
1 1. Karl Marx, John Meynard Keynes, Adam Smith, Abraham Maslow, Alfred Marshall – millega on tegelenud, peamised teooriad ja teesid? Karl Marx- sotsialistliku teooria looja John Meynard Keynes – makroekonoomika looja Adam Smith – vabaturumajanduse looja (nähtamatu käsi) Abraham Maslow – inimvajaduste looja (Maslowi püramiid) Alfred Marshall – tootmisteooria looja (Marshalli rist) 2. Kes olid merkantilistid ja füsiokraadid, millised olid nende põhimõtted? Füsiokraadid olid rühm, kes uskusidmajandusteooriat, mille kohaselt rahva rikkus tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaa...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine............................................................................
Finantsvahendus Panga loomine. 5000 aastat tagasi. Sugukondlik kord asendub kogukondliku korraga. Tekib tööjaotus. Looduslik tööjaotus – korilus, jahipidamine. Inimese loodud tööjaotus – põllu harimine, karjakasvatus Tekib vajadus kaubavahenduse järele. Kaup kauba vastu – bartertehing Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nem...
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
Moto:Bentley's second Law of Economics: The only y thing g more dangerous g than an economist is an amateur economist! Sissejuhatus makroökonoomikasse MAKROÖKONOOMIKA Loenguid on kokku 13, 13 suur roll on ka iseseisval tööl tööl. Kavas on ka kaks kontrolltööd. Esimene kontrolltöö toimub 9-10 õppenädalal. Teine kontrolltöö toimub 15 15-16 16 õppenädalal. Iga üliõpilane peab kirjutama essee, mitte pikema kui 5-6 lk., essee teema on võimalik ise valida või siis saada kasutada näidisteemasid,, mis on olemas ÕIS-s ja WebCT-s. Essee tuleb esitada enne semestri lõppu. Võimaluse korral tutvustatakse huvitavamaid esseesid seminari ajal. Hindamine Eksamil on võimalik teenida maksimaalsest 100 punk...
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
