Nafta seos maailmapoliitikaga. Essee. (0)

6. oktoober 2012
Nafta seos maailmapoliitikaga
Nafta on üks olulisemaid maavarasid ning selle tähtsust majandusele on raske ülehinnata. Kasutatakse seda peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta hinnast sõltuvad ka väga paljude teiste toodete hinnad(kasutatakse energiaks, transpordiks ning tooraeinena).
Naftavarud paiknedad maailmas väga ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähis-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias . Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel- naftal ja maagaasil.
Aasta alguses muutub kallis naftahind alati kuumaks teemaks. Naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles. Teadupärast on püsivalt kõre naftahind koormava mõjuga maailma majandusele. Naftahinna tõusu võib argumenteerida Lähis-Ida konfliktidest põhjustatud tõrgetega nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid , vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USA-s ja Aasias. Toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades. Usun ka, et potentsiaalne naftahinna šokk mõjutaks tarbijaid ja ettevõtteid märgatavalt negatiivsemalt kui enamik turuosalejatest hetkel prognoosib. On selge, et toornafta hind on suur riskifaktor maailmamajanduse ja finantsturgude jaoks ning arvatavasti niipea pole oodata olukorra pöördumist.
Nafta kallinemine tõstab hinda ka paljudel olulistel sünteesitud ravimitel. Ülikõrge hind võib muuta rohu vähem kättesaadavamaks. Naftasaadused on olulised mitmetes allergia -, depressiooni- ja suhkruhaiguse ravimites ning antiseptikutes.
Päevas toodetakse maailmas 80 miljonit barrelit toornaftat päevas. Aasta peale teeb see kokku 29 miljardit barrelit(Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga). Ülemaailmne naftatarbimine 1950. Aastast on seega kasvanud 8-kordseks, sest siis toodeti päevas 10 miljonit barrelit. Naftavarud pole piiramatud , ning seega need numbrid on ikka väga suured.
Arvan, et maailmas võiks kehtestada väiksema piirangu nafta kasutamiseks, kui see praegu on, sest naftavarud on siiski ju piiratud ning tahes-tahtmata saavad need kahjuks ka kunagi otsa. See kõik aga toob maailmamajandusele suure kahju.
Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
http://www.finantsvaade.ee/analuusid/naftast
http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-1819/Milleks-meile-nafta -