50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
149 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maris.pihlapuu
Õppematerjali autor
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS 4 2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA 7 2.1.Ajaloost 7 2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suhtarvud 20 KOKKUVÕTE
EESTI TÖÖTUKASSA FIE Jaanus Saarelaht ÄRIPLAAN Kanafarmi asutamine Koostaja: JAANUS SAARELAHT Paide 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Käesolev äriplaan on koostatud FIE Jaanus Saarelahe Kanafarmi asutamiseks. Kanafarmi põhilisteks tegevusaladeks on munade tootmine . Alates 4. aastast on plaan üle minna täielikult mahepõllundusele. FIE Jaanus Saarelaht näeb oma toodangu realiseerimise sihtturuna peamiselt Järva maakonda, alates 3. aastast ka kogu Eestit läbi mahekaupluste . Praegu on Eestis munade nõudlus suurem kui tootmine. Turundus strateegiliseks eesmärgiks on jõuda lähemale lõpptarbijale.
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tapetakse u 6-8 kuu van
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul spetsiaalselt tootmisettevõtetele loodud Noom või Boom. Aga nüüd asun praktikatemaatika kallale, et tutvustada Tuha Talu OÜd. 5 1. Tuha Talu OÜ struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad Tuha Talu OÜ on asutatud 15.märtsil 2005. aastal. Antud osaühingul on kolm eraisikust omanikku. Peale Tuha Talu OÜ asutamist loodi 5 aastase perspektiiviga äriplaan, mis näeb ette peamiselt lihaveiste kasvatamist, turustamist ning müüki. Plaani jäeti võimalus arendada ka muid põllumajanduslikke ettevõtmisi, kui tulu loomade müügist peaks kahanema loodetust väiksemaks. Nii otsustati 2008. aasta suvel hakata vahendama ja müüma loomade söödapiirdeid ning äriplaan kirjutati osaliselt ümber. Kui tegevust alustati vaid viie potentsiaalselt müüdava loomaga, siis 2008. aasta lõpuks on
otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Tuha Talu OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest. Lisana on ka Tuha Talu 2008.a. majandusaasta aruanne. 3 1. Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad Tuha Talu OÜ on asutatud 15.märtsil 2005. aastal. Osaühingul on kolm eraisikust omanikku. Peale Tuha Talu OÜ asutamist loodi 5 aastase perspektiiviga äriplaan, mis näeb ette peamiselt lihaveiste kasvatamist, turustamist ning müüki. Plaani jäeti võimalus arendada ka muid põllumajanduslikke ettevõtmisi, kui tulu loomade müügist peaks kahanema loodetust väiksemaks. Nii otsustati 2008. aasta suvel hakata vahendama ja müüma loomade söödapiirdeid ning äriplaan kirjutati osaliselt ümber. Kui tegevust alustati vaid viie potentsiaalselt müüdava loomaga, siis 2008. aasta lõpuks on
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 k
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid