Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõudlus ja pakkumine (0)

1 Hindamata
Punktid

4.02.2014 
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA 
EPJ0100 

Nõudlus ja pakkumine 
ÜLDISED PÕHIMÕTTED 
Turumajanduse puhul määrab  turg midakuidas ja kellele 
toota. 
Turuks nimetatakse majanduse toimimise korraldust, mis 
võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetus-
tehinguid .  

4.02.2014 
ÜLDISED PÕHIMÕTTED 
Turu struktuur – turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse 
turu jaoks. Laias laastus saab eristada: 
täieliku konkurentsi  turud
mittetäieliku konkurentsi turud. 
Tarbijad ja tootjad väljendavad oma soove läbi hinna-
mehhanismi

 
Hind langeb 
Nõudlus  Pakkumine 
ÜLDISED PÕHIMÕTTED 
Tarbijate soovid – nõudlus;  
tootjate tootmisvõimalused – pakkumine. 
Nõudlus ja pakkumine moodustavad turu kaks poolust. 
 
Hind langeb 
Nõudlus  Pakkumine 

4.02.2014 
NÕUDLUSSEADUS 
Nõudlus (tähis D; inglise keeles  demand ) tähendab teatud 
toodete või teenuste koguseid, mida tarbijad soovivad ja 
suudavad
 vaadeldaval perioodil osta.  
Nõudlus vs soov; 
efektiivne nõudlus – soov, mis on  rahaga  tagatud. 
Nõudlusseadus – tarbijad ostavad kõrgema hinna korral 
kaupa vähem, kui nad ostavad madalama hinna korral, kui 
muud tingimused jäävad samaks.  
Kauba hind ja nõutav kogus muutuvad vastupidises suunas. 
 
NÕUDLUSSEADUS 
Matemaatiline väljendus – nõudlusfunktsioon (demand 
function) 
– funktsioon, mis kirjeldab seost nõutava koguse 
(või q  ) ja toote ühikuhinna vahel
D

Nõudlusfunktsiooni  graafik  – nõudluskõver (ehk nõudlus-
joon
) (demand curve) 
selle iga punkt näitab kaubakogust, mida tarbijad soovivad ja 
tegelikult suudavad antud hinnataseme juures osta. 
Seega   q
p)
=
Ajalooliselt kujutavad majandusteadlased hinda vertikaalteljel 
ja kogust horisontaalteljel.  
1
Matemaatiliselt      
p

   
=   f     (  
q  
  
)    (pöördfunktsioon), kuid 
nimetatakse ikka nõudlusfunktsiooniks
 

4.02.2014 
NÕUDLUSSEADUS 
 
 
hind 

kahanev funktsioon 
kogus 
NÕUDLUSSEADUS 

Hinna mõju: 
Asendusefekt  – kui hüvise hind tõuseb, püütakse see 
asendada  teiste, odavamate hüvistega. 
Sissetulekuefekt – muutub tarbijate ostujõud – hüvise hinna 
tõustes reaalne sissetulek väheneb ning kallimat hüvist on 
võimalik osta vähem.  
Kahanev piirkasulikkus – jätkuval tarbimisel täiendava 
ühiku tarbimisest saadav rahulolu väheneb, mistõttu ollakse 
selle eest nõus ka vähem maksma. 
 
 

4.02.2014 
NÕUDLUSSEADUS 

Individuaalne vs turunõudlus; 
turunõudlus – individuaalsete nõudluste summa. 
Nõudlust mõjutavad mitmed  faktorid  (nõudluse mõjurid). 
Hinna mõju  uurimisel  loetakse teised muutujad konstantseks – 
 
st muud tingimused jäävad samaks –  ceteris   paribus . 
 
NÕUDLUSE MÕJURID 
Lisaks hinnale on mitmeid teisi mõjutajaid: 
tarbijate sissetulekud
normaalkaubad – sissetuleku suurenedes nõudlus suureneb; 
inferioorsed  kaubad  – sissetuleku suurenedes nõudlus 
väheneb (nt üürikorterite nõudlus, kui suudetakse omada 
isiklikku  kodu); 
teiste kaupade hinnad; 
asenduskaubad – ühe kauba hinna tõus põhjustab teise 
nõudluse kasvu (nt savitellise hinna tõus ja  silikaattelliste  
nõudlus); 
täiendkaubad – neid kasutatakse koos - ühe kauba hinna tõus 
toob kaasa teise nõudluse vähenemise (nt  elamute  kallinemine ja 
vaipade nõudlus); 
tarbijate ootused; 
nt elamuehitus ja laenutingimused; 

4.02.2014 
NÕUDLUSE MÕJURID 
demograafilised muutused; 
nt rahvaarvu suurenemine ja korterivajadus; 
valitsuse mõju; 
nt seadusandluse (ka ehitusregulatsioonide) muutumine; 
... 
Toodud  loetelu  pole lõplik 
nt saaks lisada  tehnoloogilised   arengud , tarbijate maitse ja 
eelistused,  aastaaeg  jne. 
 
 
NÕUDLUSE MÕJURID. NÄITEID. 
Nõudlus eluasemete järgi: 
erinevat tüüpi eluasemete hinnad; 
sissetulekud ning ootused; 
laenuintressid  ning nende muutumine; 
valitsuse soodustused (toetused  eluaseme  soetamiseks); 
demograafilised tegurid: majapidamiste arv; 
täiendkaupade hinnad:  hooldus ; mööbel;  kindlustus  jne. 
Nõudlus tööstus- ja ärihoonete järgi: 
tehnoloogilised arengud; 
tarbijate maitse ja eelistuse muutused; 
oodatavate kulutuste tase, s.h. intressimäärad; 
majanduse hetkeseis ja valitsuse poliitika; 
majanduse stabiilsus (kindlustunne); 
  Tegemist on  tuletatud  nõudlusega
 

4.02.2014 
NÕUDLUSE MÕJURID. NÄITEID. 
Nõudlus avalike hoonete ja rajatiste järgi: 
oleviku  ja tuleviku vajaduste hinnang; 
finantsvahendite olemasolu (kättesaadavus); 
valitsuse poliitika; 
olemasolevate objektide vanus ja seisund. 
Tegemist on tuletatud nõudlusega
Nõudlus  remondi  ja hoolduse järgi: 
remont -ja hooldustööde hinnad; 
uute hoonete maksumus; 
sissetulekute tase; 
valitsuse poliitika (näiteks  muinsuskaitse - alane ); 
olemasolevate hoonete vanus ja seisund (remondivajadus); 
omandiga seotud mõjud –  eraomanduses  olev kinnisvara on 
üldiselt paremini hooldatud. 
 
NÕUTAV KOGUS JA NÕUDLUS 
Nõutavat kogust iseloomustab üksik punkt nõudluskõveral; 
nõudlust väljendab kogu nõudluskõver. 
Nõutava koguse muutus – 
põhjuseks hinna muutumine; 
o s.o. nõudluse laienemine või 
kitsenemine – liikumine mööda 
nõudluskõverat. 

4.02.2014 
NÕUTAV KOGUS JA NÕUDLUS 
Nõutavat kogust iseloomustab üksik punkt nõudluskõveral; 
Nõudlust väljendab kogu nõudluskõver; 
Nõudluse muutus – põhjuseks 
nõudluse mõjurite muutumine; 
o s.o. nõudluse kasv või 
kahanemine – nõudluskõvera 
nihe  
NÕUTAV KOGUS JA NÕUDLUS 
o Nõudluse laienemine 
o Nõudluse kasv 

4.02.2014 
PAKKUMISSEADUS  
Pakkumine (tähis S; inglise keeles  supply ) tähendab teatud 
toodete või teenuste koguseid, mida tootja soovib ja suudab 
erinevate hindadega vaadeldaval perioodil müüa. 
Pakkumisseadus – tootjad pakuvad kõrgema hinna korral 
kaupa rohkem ning madalama hinna korral vähem, kui 
muud tingimused jäävad samaks. 
Kauba hind ja pakutav kogus muutuvad samas suunas. 
 
PAKKUMISSEADUS 
Matemaatiline väljendus –  pakkumisfunktsioon  (supply 
function) 
– funktsioon, mis kirjeldab seost pakutava koguse 
(või q  ) ja toote ühikuhinna vahel
S

Pakkumisfunktsiooni graafik – pakkumiskõver (ehk 
pakkumisjoon) (supply curve) 
selle iga punkt näitab kaubakogust, mida  pakkujad  soovivad ja on 
reaalselt võimelised antud hinnataseme juures turule müügiks 
tooma
Seega  q
p)
=
Ajalooliselt on kujunenud, et ka pakkumisfunktsiooni korral 
kasutatakse tegelikult pöördfunktsiooni     
p      
  

 1 (  
q  
 
) . Seda 
nimetatakse ikka pakkumisfunktsiooniks. 
 

4.02.2014 
PAKKUMISSEADUS 
 
 
hind 
kasvav funktsioon 
kogus 
PAKKUMISSEADUS 
Hinna mõju: 
Mida kõrgem on hind, seda kõrgem on tootja  motivatsioon  
kauba toodetavate koguste  suurendamiseks  – ettevõtted 
püüavad kasumit maksimeerida
Kõrgem hind meelitab turule ka uusi ettevõtteid. 
Kasvavate alternatiivkulude seadus – iga järgneva 
toodanguühiku tootmine muutub eelmisest kallimaks. 
 
 
10 
4.02.2014 
PAKKUMISSEADUS 
Individuaalne vs  turupakkumine
turupakkumine – individuaalsete pakkumiste summa. 
Pakkumist mõjutavad mitmed faktorid (pakkumise mõjurid). 
Hinna mõju uurimisel loetakse teised muutujad konstantseks –
ceteris paribus printsiip. 
 
PAKKUMISE MÕJURID 
Lisaks hinnale on mitmeid teisi mõjutajaid: 
tootmisressursside hinnad
nt tootmiseks vajalike ressursside hindade langus vähendab 
tootmiskulusid – ollakse valmis pakkuma rohkem iga hinna 
juures 
(pakkumiskõver nihkub paremale); 
  tehnoloogia  tase; 
nt efektiivsemad meetodid, paremad strateegiad jne – 
tootmiskulud  alanevad,  tootlikkus  suureneb (pakkumiskõver 
nihkub paremale); 
vajalik investeerida teadus- ja arendustöösse; 
alternatiivsete kaupade hindade muutus; 
atraktiivsem on toota kaupa, mille hind on kõrgem; 
 
11 
4.02.2014 
PAKKUMISE MÕJURID 
tootjate ootused
nt võib osutuda kasulikuks oodata kauba müügiga, kui on oodata 
hinnatõusu; 
 tootjate arv; 
rohkem tootjaid – turupakkumine suureneb; 
valitsuse mõju; 
nt maksustamiste ja  toetuste  poliitika, seadusandluse muutus 
jne mõjutab pakutavaid koguseid iga hinna juures. 
Toodud loetelu pole lõplik 
nt saaks lisada ilmastiku mõjud, sõjad,  streigid , tootjate 
eesmärgid jne. 
 
PAKUTAV KOGUS JA PAKKUMINE 
Pakutavat kogust iseloomustab üksik punkt pakkumiskõveral; 
pakkumist väljendab kogu pakkumiskõver. 
Pakutava koguse muutus – 
põhjuseks hinna muutumine; 
o s.o. pakkumise laienemine 
või kitsenemine – liikumine 
mööda pakkumiskõverat. 
12 
4.02.2014 
PAKUTAV KOGUS JA PAKKUMINE 
Pakutavat kogust iseloomustab üksik punkt pakkumiskõveral; 
pakkumist väljendab kogu pakkumiskõver. 
Pakkumise muutus– 
põhjuseks pakkumise mõjurite 
muutumine; 
o s.o. pakkumise kasv või 
kahanemine – pakkumis-
kõvera nihe. 
PAKUTAV KOGUS JA PAKKUMINE 
o Pakkumise laienemine 
o Pakkumise kahanemine 
13 
Vasakule Paremale
Nõudlus ja pakkumine #1 Nõudlus ja pakkumine #2 Nõudlus ja pakkumine #3 Nõudlus ja pakkumine #4 Nõudlus ja pakkumine #5 Nõudlus ja pakkumine #6 Nõudlus ja pakkumine #7 Nõudlus ja pakkumine #8 Nõudlus ja pakkumine #9 Nõudlus ja pakkumine #10 Nõudlus ja pakkumine #11 Nõudlus ja pakkumine #12 Nõudlus ja pakkumine #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 223197 Õppematerjali autor
Mikro ja makro Alar Pukk

Sarnased õppematerjalid

Nõudlus ja pakkumine
5
docx

Nõudlus ja pakkumine

Nõudlusseadus ja nõudluskõver Nõudlusseadus ­ väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil(ceteris paribus ­ samadel tingimustel). Põhimõisted: 1) Nõutav kogus ­ kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. 2) Hind ­ väärtuse rahaline väljendus 3) Nõudlus ­ "demand" ­ D ­ seos hinna ja koguse vahel. Väljendatatkse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Nõudlust võib väljendada: · Verbaalselt ­ selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiliselt ­ selgitatakse joonise(nõudluskõvera), tabeli abil, ülevaatlik. · Matemaatiliselt ­ selgitatakse valemi, funktsiooni abil. Nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja Px on kauba x hind.

Micro_macro ökonoomika
Nõudluse ja pakkumise mehhanism
24
odt

Nõudluse ja pakkumise mehhanism

SISUKORD SISSEJUHATUS I Tarbijanõudlus.................................................................................................................................4 1.1 Nõudlusseadus..................................................................................................................4 1.2 Nõudluse elastsus............................................................................................................5 II Pakkumine.........................................................................................................................................7 2.1 Pakkumisseadus...............................................................................................................7 2.2 Pakkumise hinnaelastsu..............................................................................................8 III Nõudluse ja pakkumise dünaamika ...........................................................

Mikro ja makroökonoomika
Mikroökonoomika I konspekt
14
docx

Mikroökonoomika I konspekt

ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui

Mikroökonoomika
majandus
3
pdf

majandus

Aga kui ka teised kaubad saavad odavamaks, siis hinda langemine ei ole nii nähtav ja midagi ei muutu. Nõudluse mõjurid: 1) tarbijate sissetulek 2) teiste kaupade hinnad 3) tarbijate ootused 4) tarbijate arv 5) tarbijate maitse ja eelistused Kõike rohkem nõrkus sõltub ostjatest. Nende võimalustest, ressurssidest ja soovidest. Kaupad võivad olla: 1) normaalkaupad 2) väheväärtuslikud kaupad Kui inimestel on rohkem ressursse, siis nad ostavad normaalkaupad(nende nõudlus kasvab), aga kui ressursse (raha) on vähem, siis ostetakse väheväärtuslikud kaupad. (normaalkaupade nõudlus langeb) Asenduskaupade korral kaubad võivad üksteist vajaduse korral asendada. Kaks kaupa võivad olla ka täiendkaubad, kui neid mingi vajaduse korral koos kasutatakse. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate tulevane sissetulek ja kauba tulevane hind. Kui inimene usub, et tema sissetulek lähitulevikus kasvab, võib ta selles lootuses hakata juba praegu

10. klassi majandus
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED
12
docx

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

toota. ÕIGE  Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool TVKd sest inimeste vajadused on piiramatud. VALE (pole kättesaadavad)  Selle punkti asukoht TVKl mille ühiskond on praegu tootmiseks valinud, ei mõjuta TVK hilisemat asukohta. VALE  Ühiskond toodab alati mingis punktis mis asub tema TVKl. VALE (seespool on ebaefektiivne kasutamine) NÕUDLUS JA PAKKUMINE  Turg on institutsioon või mehhanism mille kaudu ostjad ja müjad omavahel suhtlevad ja hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad.  Tarbijad püüavad maksimeerida kasulikkust, mis kujutab endast rahulolu mida nad saavad oma tarbimisvalikust  Nõudluskõver näitab hüvise koguseid mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul suudavad ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus

Mikroökonoomika
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
14
docx

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver - on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ühiskonna põhiprobleemid: 1) mida toota? 2) kuidas toota? 3) kellele toota? NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turu olemus - on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit. kohalik toiduturg, ärikeskus, krediiditurg, tööturg jne). Nõudlus - kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus - on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.

Micro_macro ökonoomika
Majanduse kordamisküsimused vastustega
22
docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

tonnile Seega on 1 miljoni tonni või alternatiivkulukulu 1 tuhat kahurit. Kui aga liikuda punktist D punkti E, st kui tahetakse või toodangut suurendada 3 miljonilt tonnilt 4 miljonile tonnile, tuleb loobuda mitte ühest tuhandest kahurist, nagu eelmisel juhul, vaid 4 tuhandest kahurist ( 5 tuhat kahurit 9 tuhat asemel). Näeme siis, et kui või tootmismaht kasvab, siis või alternatiivkulu kasvab samuti 7. Tulude ja kulude ringkäigu mudel (majanduse ABC13) 8. Nõudlus ja mis seda mõjutab. Nõudluskõver Nõudlusseadus inimesed ostavad kaupa rohkem madalama hinna korral kui kõrgema hinna eest Nõudlus- seos kauba hinna ja koguse vahel mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta Nõudlustabel Hind( kroonides) nõutav kogus (tk nädalas) 5 10 20 30 40 Nõudluskõvera Reeglid 1. kui üks suureneb siis teine väheneb 2. kui muutuvad hind ja kogus toimub liikumine piki telge, kui muutuvad muud mõjurid

Majandus
Mikroökonoomika KT
23
docx

Mikroökonoomika KT

Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. 5.Tootmisvõimaluste kõver ja alternatiivkulu 5.1.Olemus ja eeldused TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Kujutamise (konstrueerimise) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2. ja 3. punkt näitavad, et majandust vaadatakse kindlal ajamomendil, sest pikal perioodil on võimalik

Mikroökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun