Toitude serveerimine Tuntakse järgmisi serveerimisviise Taldrikuteenindus Vaagnateenindus Koduses stiilis serveerimine Toitude serv. ühel suurel laual Teenindus abialaualt v. ühelt spets. Kärult Kandikult v. kärult Serveerimise segaviis Taldrikuteenindus Nimet. ka ameerika moodi Road pannakse köögis taldrikule Serveeritakse kliendile paremalt poolt Eelis- korraga saab teenindada palju kliente, tööjõukulu väike Nouvelle cuisine- roogade serveerimine taldrikul, millele asetatakse portselanist v. hõbedast kupliga kate Vaagnateenindus Nimet. Ka serveerimiseks prantsuse moodi Toit serveeritakse vaagnalt ringipakkumise teel Kelner pakub vasakult Klient tõstab ise endale serveerimiskahvli ja- lusikaga toitu Kliendi soovil tõstab toidu kelner Tõstmisel moodustatakse tangid- lusikas all, kahvel peal Kahvli kumerus jaab allapoole Kasutatakse peamiselt pidulikel vastuvõttudel Nõuab teenin...
Toitude serveerimine: Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt Hommikusöök: Petit Déjeuner Värske sai (baguette, croissant vms) Kuuma piimaga kohv (cafe au lai) Kuum sokolaad (chocolat chaud) Moos (maasika-, aprikoosi) Või · Sauce béarnaise on kuulus kaste prantsuse köögist. Kastme koostisosad on või, munakollased, valge vein, salottsibul, must pipar, estragon. Serveeritakse praetud, küpsetatud või grillitud liharoogade juurde, ent sobib ka keedetud aedviljade kõrvale. · Bouillabaisse Traditsiooniline Provance'i kalaroog (pärit Marseille'st), mida valmistatakse erinevatest kaladest ja ...
Põltsamaa Ametikool 1 kursus Kaidi Vahtra Maitseained ja roogade maitsestamine Referaat Juhendaja: Merle Suurväli Veebruar 2010 Maitseained. Maitseainete sobivus toiduvalmistamisel : Aed piparrohi Aedruut * ulukiliha * kalatoidud * linnulihatoidud *lihatoidud ( vasikaliha,loomaliha) *lihatoidud ( sealiha, lambaliha) *köögiviljatoidud * supid *salatid * köögiviljatoidud Aniis Apteegitill *salatikastmed *köögiviljatoidud *kala *kalatoidud *vasikalihatoidud *küpsetised *ahjukartulid *küpsetised Aroomisool ...
Toitude maitsestamine 9. Miks toite maitsestatakse? Toite maitsestatakse maitse täiendamiseks ja parandamiseks. 10. Millal toite maitsestatakse? Maitseaineid lisatakse toidule kas enne töötlemist või kuumtöötlemise järel, oleneb toidust. Vormitoitudele ja hakkmassist toodetele lisatakse enne kuumtöötlemist. Suppide ja kastmete maitsestamine toimub nende valmistamise ajal. Peenestatud maitseained kuumtöötlemise lõpus. 11. Nimeta kodumaised vürtsid? Kodumaised vürtsid on: kadakamarjad, köömned, koriander ja aniis. 12. Nimeta ehtsad ehk klassikalised vürtsid? Ehtsaid vürtse kasutatakse kuivatatult. Pipar, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, nelk, muskaat, vanill. Puljongid ja supid 13. Mis on konsomee, nende valmistamine, serveerimine Konsomee on selge puljong see on hele puljong, kurnatud selitatud. Serveeritakse kõrvale antavate või puljongiss...
Laua katmine ja toidu serveerimine Õppematerjal Koostas: Marell Rõss 2016 Sissejuhatus 1. Lauakultuuri ajaloost.......................................................................................... 2 2. Laua katmine...................................................................................................... 7 2.3 Kohvi ja –teelaud........................................................................................... 8 2.4 Peolaud.......................................................................................................... 8 2.5 Laua katmise eripärad................................................................................. 12 Kõikidel maadel on oma kultuur ning sellest lähtuvalt erinevad ka laudade katmise traditsioonid. Toome välja inglispäraselt, prantsuspäraselt ja ameerikapäraselt kaetud lauad, et näidata kui erinevad võivad olla laua ...
1. Teenindamismeetodid Serveerimine saksa moodi Saksapärase teenindamise all mõistame teenindamist lauas/nõude ja söögi lauale toomist. Taldrik asetatakse külalise ette paremalt poolt. Vaagnad ja kausid asetatakse lauale tema käe ulatusse. Lihavaagen asetatakse kahvlist vasakule, teised nõud magustoidulusikast ülespoole. Külaline teenindab end ise. · Serveerimine Ameerika moodi Ameerikapärase teenindamise all mõistame toidu taldriku peal lauale toomist. Toit pannakse taldrikule köögis ja ettekandja asetab selle külalise ette paremalt poolt. Serveerimine Inglise moodi Inglisepärase teeninduse all mõistame teenindamist serveerimislaualt (guéridon). Toidud asetatakse köögis serveerimisnõudesse. Peatoitu näidatakse külastajale ja asetatakse kuumalusele. Road pannakse serveerimislaual taldrikutele. Töötatakse mõlema käega. Märkus: ainult pool portsjonit serveerida, et mitte taldrikut üle kuhjata. Taldrik asetada paremalt po...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL KOKK TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE Referaat Sisukord: 1. Teeninduse liigid 1.1. Iseteenindus Viljandi 2010 1.2. Osaline teenindus 1.3. Täisteenindus 2. Jookide serveerimine 2.1. Iga jook maitseb ainult oma õigest klaasist hästi 2.2. Joogietikett näeb ette jookide pakkumist õigel temperatuuril, mis jällegi aitab konkreetse joogi maitsel hästi esile tulla 2.3. Klaasid 2.4. Klaaside käsitlemine 2.5. Jookide garneering 2.6. Kuumade jookide serveerimine 2.7. Külmade jookide serveerimine 2.8. Kangete alkohoolsete jookide ja likööride serveerimine 2.9. Ole alati puhas, korrektne ja diplomaatiline Teeninduse liigid Toitlustusteeninduses kasutatakse erinevaid teeninduse liike, nagu iseteenindus, osaline teenindus või täisteenindu...
TEENINDAMINE Referaat Sisukord Teenindaja töö ja tehnika............................................................................................................3 Teenindaja põhitööd:..............................................................................................................3 Lauanõude koristamine...............................................................................................................5 Taldriku puhastamine: ...........................................................................................................5 Vaagnalt serveerimise tehnika.....................................................................................................6 Kandiku kandmise tehnika .........................................................................................................7 Kandikuid kasutatakse:...........................................................................................
Restoran LYRA sai alguse imepisikesest unistusest teha Tallinnasse oma väike restoran, millest nüüdseks on välja kasvanud üks suur restoran, kust laiub imeline vaade Tallinnale. Võiks öelda, et lausa linna parim vaade! Suve saabudes avame taas uue restorani Solarise katusel ning soovime pakkuda oma klientidele võluvaid toiduelamusi imelise vaate taustal. Restoran LYRA asub Solarise keskuse 4. korrusel linna südames. Tööd saab Kokk Töö kirjeldus Restoran LYRA koka olulisteks tööülesanneteks on toitude valmistamine ja serveerimine menüüde koostamine kalkulatsioonide koostamine köögi töö organiseerimine ja korrashoid tagada toiduainete olemasolu kontrollida toidu õigeaegset valmimist Nõudmised kandidaadile peab oskama ingilse keelt suhtlustasemel koka kahe aasta töö kogemus hea pingetaluvus sõbralikkus ja abivalmidus olla ...
Prantsuse köök Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C klass Kaari Kink Kirke Krämann Karmen Karniol Liina Nõmm Prantuse köök Kõrge kvaliteediga road Peen maitse Suurepärane serveerimisoskus Toidul suur tähtsus Hindavad maitseomadusi Suudavad eristada väiksemaidki nüansse Kulminaaria Köök jagatakse kolmeks: 1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained ...
Köögis kasutatavad serveerimisvahendid Serveerimiskärud Kärusid võib kasutada lauakatmisvahendite toimetamiseks saali enne selle avamist, portsjonite üheaegseks toimetamiseks saali suurte kliendirühmade puhul ja roogade serveerimiseks. Serveerimiskärud · Serveerimine Inglise moodi, Prantsusmaal tuntud ka kui Diner a la Russe · Road vormistatakse ja serveeritakse kliendile nähtavalt söögisaalis Serveerimiskärud · Hea kasutada toitude transportimisel · Kärud valmistatakse varakult ette vajalike serveerimisvahendite, salvrätikute, maitseainete ja lisanditega. · "Viimase minuti" toidud (soojad toidud, kuumad joogid) pannakse kärule vahetult enne serveerimist. Soojendusplaadid Lauanõud · Lauanõud võivad olla portselanist, fajansist, klaasist, metallist, puust ja paberist. · Nõud peavad olema hügie...
Õlu Peab olema alla 0.5 % piirituse sisalduse, et olla alkoholivaba üle sele alkohoolne. Valmistamiseks: pärm, linnased (idandatud teravili), kuni 96% vesi , humala käbid . Saku õlletehas Tartu õlletehas Viru Õlu Saare õlu Õlle serveerimine Õlu peab olema võimalikult värske , enne serveerimist tuleks hoida jahedas ja hämaras ruumis. Õllet serveerides tuleb õlle valada õlle kannu või pilsneri klaasi. Klaasi tuleb hoida 45 kraadi nurga all kuni klaas on peaaegu täis , kõige lõpus keeratakse klaas sirgeks , et tekiks peale vahumüts. Mida heledam õlu seda külmemalt serveeritakse. 7 kraadi normaaltemperatuur heledal õllel. Nisuõlle serveerimise temp. 8-9 kraadi. Tume õlle toatemperatuuril serveerida. Õlleklaasi puhtus väga tähtis serveerimisel. Lauda viiakse kandikul pannakse klinedele ette. Reklaam kliendi poole , õllealused alla ,et ei määri lauda. Kui õllet ostetakse piisavalt siis menüüse vaadiõlu. Vaadiõlu eitohi liiga kaua seista 2 ...
1. Restorani liigitus- Ajaviiterestoran,vabaajarestoran,toidurestoran jne jne jne 2. Kelneri töö organiseerimisel kasutatavad teenindusviisid Individuaalne teenindusviis-kelner tegeleb oma laudades istuvate klientidega algusest lõpuni;võtab tellimuse ja täitab selle ja arveldab. Paarisviisiline teenindusviis-ühes töötsoonis 2 kelnerit;kelnerid kokkuleppel jagavad töökohustusi. Meeskondlik teenindusviis-vanemkelner juhib 3-4liikmeliste kelnerite meeskonda;vanemkelner organiseerib aktiivset tööd söögisaalis. 3. Restoraniteenindajate tüüpkohustused Kelner- · roogade ja jookide serveerimine ( kandikult: vasakus käes nii, et sõrmed välja sirutatud, õla kõrgusel , vaagnalt: tõstab toite taldrikule, enne serveerimist näitab seda ) · Klientidega suhtlemine · Puhaste nõude poleerimine · Kasutatud nõude koristamine · Tuhatoosi vahetamine · La...
Alusmaterjal · Laudlinade all kasutatakse lausmaterjali kuna: · Libedast materjalist lina püsib paremini paigal · Lauapind on siledam · Lauaplaatide vahed ei paista välja · Lauapind on paremini kaitstud · Nõud ei kolise · Selvelaua seelikut on kergem kinnitada Aluslinana võib kasutada viltjat materjali, paksemat kangast, kulunud laudlina, õhukest kulunud tekki. Linade kokkupanek ja liitmine · Laudlinu pannakse kokku W või M kujulist voldingut jälgides. · Sisse pressitud võib olla vaid keskjoon. · Laudlinu tuleks säilitada puul rippuvana · Linade liitmist kasutatakse pikkade laudade puhul. · Linutamist alustataske uksest kõige kaugemast otsast. · Iga eelmise lina serv kaetakse 20-30 cm ulatuses. Ajalugu · Euroopa toidukultuuris alates 17. sajandist. · Ülesandeks oli kaitsta suuri pitskraesid ja volange. · Salvrättide voltimine ja pidulik asetamine kujunes välja baroki ...
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Prantsuse köök Prantsuse köök • Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toidu valmistamine • Algsed omadused ja toiteväärtused peavad säilima • Süüakse palju toorsalateid • Maitseaineid lisatakse mõõdukalt • Kastme koostis on mitmekesine • Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt valmistatud koka või seda toitu eelistanud inimese nime Toidu serveerimine • Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. • Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. • Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. • Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00 lõuna (d...
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1 HIINAST JA HIINA KÖÖGIST......................................................................................................3 1.1 Ajaloost.....................................................................................................................................3 1.2 Arenenud ühiskond...................................................................................................................3 1.3 Igapäevased kombed.................................................................................................................4 1.4 Köögist......................................................................................................................................4 2 ÜRITUS..................................................................................
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all...
TÖÖJUHEND Töö koosneb kahest etapist I planeerimine (kahekäigulise toidukorra planeerimine) II aruande koostamine I Planeerimine Planeerida kahekäiguline toidukord. Pearoog ja dessert. Aruande struktuur: TIITELLEHT SISSEJUHATUS kellele, mida ja kuidas? (äriidee) Menüü Menüü koosneb kahest toidust pearoog ja dessert ning sinna juurde sobivast lisandist. Vormistada menüü korrektselt arvutil. Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (Kaardid Lisa1) Vormistamiseks kasutada Exceli tabelit. Töövahendid ja nõud Koostada toitude valmistamiseks, serveerimiseks ja teenindamiseks vajaminevate töövahendite ja nõude loetelu. Tööplaan Koostada tööplaan (kirjeldada igas tunnis tehtavad tööd) tööde teostamiseks ja igaks tööks kuluv aeg. Pearoog tuleb serveerida 3 tunni alguses. Kõik toidud tuleb kokal endal lauda viia. Toiduainete tellimus (Koondtabel Lisa2 all) Koostada vajaminevate toiduainete koondtabel, märkide...
Prantsuse köök on üle maailma kuulus oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ja kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainetes hinnatakse eelkõige maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni. Põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus on väga arenenud ning liikiderohke. Toite valmistamisel püütakse säilitada toitainete algsed omadused ja toiteväärtus. Süüakse palju toorsalateid ja aedvilju. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Prantsuse köök on väga suurel määral mõjutanud Euroopa toitlustamist ning sealt tulenevad ka osade toitude nimetused. Toite serveeritakse väga kaunilt, kuid lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata pal...
Jaapani toidud PPK 8.a Sisukord Jaapani toidukultuur.........................................................................................................3 Mitmekesisus ja spetsialiseerumine.....................................................................................4 Toiduvalmistamine ja sööginõud.........................................................................................4 Etikett, esteetika ja filosoofia...............................................................................................5 Joogid...................................................................................................................................6 Mitmekesisus ja looduslähedus............................................................................................6 Toitude serveerimine....................................................................
Toitlustusteenindja Toitlustusteenindajad on toitlustusteenuseid pakkuvate ettevõtete töötajad. Neid töötajaid nimetatakse erinevalt vahetus vanemad või vanemkelnerid, kelnerid, ettekandjad, barista (kohvikelner), sommeljeed (veinikelner). Toitlustusteenindajaks võib veel nimetada ka teisi toitlustusteenuseid pakkuvate ettevõtete töötajaid nagu näiteks kokki. Kuna teenindaja puutub esimesena kliendiga kokku siis tema riietus ja käitumine loob pildi kogu firmast. Teenindaja riietus on klassikaliselt must-valge, kui see ei pruugi sugugi alati olla klassikaline. Riietuse juurde kuulub kelnerirätik, mis peab olema laitmatult puhas ja triigitud, korralikult kokku volditud. Kelnerirätikut kantakse vasaku käe randmel või vasakus käes. Üldiselt ei tohi olla väljapaistvaid ehteid, tohib olla laulatussõrmus ja juhul kui on prillid siis peaksid need olema tagasihoidlike raamidega ning toonimata klaasidega. Mis...
* * * Tärni Hotell Mõiste ** * tärni hotell on keskklassi hotell, kuhu kuulub : 1. Ööpäevaringne vastuvõtuteenus 2. Arvuti kasutamise võimalus koos interneti- ühendusega 3. Televiisor kõikides numbritubades 4. Restoran 5. Hommikusöögi numbrituppa serveermise võimalus 6. Soojade toitude numbrituppa serveerimine 7. Toateenindus, minimaalne 12 tundi 8. Ühene numbrituba on min. 10 m2 ja kahene 14m2 Hotell Susi * * * Kaasaegse sisustusega 3* Click to edit Master text styles Second level hotell Tallinnas Third level Hotellis on 99 tuba, neist 4 Fourth level Fifth level saunaga sviiti On olemas toad ka allergikutele ja erivajadustega inimestele Pakutavad teenused Toitlustus (kohvipausid, lõunad,...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse ja majutuse õppesuund Kokk Kalle Kuusk KOLMEKÄIGULINE PIDULIK ÕHTUSÖÖK Kirjalik aruanne Kuressaare 2013 SISUKORD 2 MENÜÜ Eelroog Peedipüreesupp piimavahuga (punane sibul, kartul, köögiviljapuljong, rõõsk koor, tüümian, basiilik, äädikas) Pearoog Mee ja tähtanisiiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu ürdikartuli, mee-porgandi ja besamellkastmega (sidrun, apelsinimahl, küüslauk, basiilik) Dessert Creme brülee maasika-mündisalsaga (muna, rõõskoor, vanilljekaun, maasikaliköör) Joogiso...
Mineraal , - allika ja lauaveed Euroopa standartite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikud kaitstud maaalustest allikast mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks sellist vett mille mineraalainete sisaldus on üle 2 gr/1 l kohta. Mineraalveed võivad olla kaseeritud. Villitud vett mis ei vasta nendele nõuetele kuid on puhas ning bakteriloogiliselt ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid päritolu : prantsusmaa, st-galmier Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast n...
Rakvere Ametikool PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Rakvere 2014 Sisukord Praktika leping............................................................................................................. 3 Praktika juhend........................................................................................................... 4 Praktika kirjeldus......................................................................................................... 5 Täidetud ülesannete kirjeldus...................................................................................... 7 Kokkuvõte................................................................................................
Valga kutseõppekeskus Dana Makejenko KS14 Toiduhügieen Valga 2014 Sisukord Toiduhügieeni üldeeskiri................................................................................................................... lk 3 Mis on toiduhügieen........................................................................................................ ...................lk 4 Toiduhügieeni määravad tegurid............................................................................................... ......lk 5 Isiklikud hügieeninõudeid................................................................................................................lk 5-6 Puhastamis– ja desinfitseerimisplaan.............................................................................................lk 7 HACCP-Hazard analysis and critical control point......................................................................lk 8 To...
SISUKORD 1.Piduliku menüü kirjeldus............................................................................................................ 1 2.Menüü....................................................................................................................................... 2 3.Kalkulatsioonikaardid................................................................................................................. 3 1.Mahe brokkolipüreesupp........................................................................................................ 3 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 4 2.Kanafilee riisi ja aedviljadega................................................................................................. 5 Tehnoloogiline kirjeldus...................................................................................
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapani rahvusköök Referaat Koostajad: Anna Popova Helina Rajasalu Diana Romanenkova Angela Rääk Heli-Mari Sakala 2009 1. Sisukord Jaapani rahvusköök..........................................................................................................1 1.Sisukord ........................................................................................................................... 2 2.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 3.Toiduvalikut mõjutavad tegurid........................................................................................4 4...
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale in...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Ojako puhke- ja koolituskeskus 27.04.2015-19.07.2015 Grete Rohtla OTMK 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Ettevõte.................................................................................................................................... 3 1.1.Ettevõtte üldtutvustus......................................
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Reelika Vihvelin Anna Popova MEHHIKO Kursusetöö I Õpetaja : Regine Soodla, Reelika Eerik Tallinn 2014 1 SISUKORD LISA 1 Kantiini interjöör 2 SISSEJUHATUS Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Ürit...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat PIDULIK LÕUNASÖÖK KAHELE Lõputöö Juhendaja: Ruth Muru, õpetaja-metoodik Särevere 2012 2 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................4 MENÜÜ.............................................................................................. 5 1.KALKULATSIOONIKAART........................................................................6 1.1.Eelroog......................................................................................................................... 6 1.2.Pearoog...............................
TOITLUSTAMISEGA TEGELEVALE ETTEVÕTTELE ENESEKONTROLLIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Käesolev juhend on mõeldud abimaterjaliks enesekontrolliplaani koostamisel ja haldamisel ning enesekontrollisüsteemi rakendamisel kohvikutes, sööklates, restoranides jt toitlustusettevõtetes (välja arvatud toitlustusettevõttes, kus käideldakse ainult sellist toitu, mida ei tule toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril nt alkohol, kuumad joogid, näksid, maiustused). Toimiv enesekontrollisüsteem on vajalik mitmel põhjusel: • Seadusest tulenev kohustus. HACCP põhist enesekontrollisüsteemi nõuab seadusandlus ja enesekontrolliplaani ja –süsteemi toimimist hindab regulaarselt järelevalveasutus • Tarbija tervis. Toimiv enesekontrollisüsteem aitab ennetada ja kõrvaldada ohtusid, mille tulemusena võivad tekkida tarbijal tervisehäireid • Majanduslik kasu. Toimiv enesekontrollisüsteem on ettevõttel...
Hotellimajanduse alused 1. Nimeta majutusettevõtte kolm peamist osakonda (3 p) ja nende peamised funktsioonid (3p) .Vastuvõtt - kõige nähtavam koht hotellis ning seega tuleb kõigi osakondadega teha tihedat koostööd. et hotell igapäevaselt tõrgeteta toimida saab. Vastuvõtuletis tehtavad toimingud: rahatehingud, lisateenuste soovitamine ja müük, informatsiooni jagamine, külastajate sisse- ja väljaregistreerimine, valuutavahetus. Toitlustusosakond - eesmärk tagada toitlustamine eelkõige hotelliklientidele (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök), aga samas ollakse valmis ka väljstpoolt maja tulevaid kliente toitlustama. Tänapäeval toimub palju erinevaid koolitusi, konverentse, mis sisaldavad samuti toitlustamist (kohvipausid, lõunasöögid jm.) Majapidamisosakond - eesmärk tagada kogu maja puhtus. Tubade seisu kohta peab olema operatiivne informatsioon (korras ja müügiks valmis olevad toad, remondis olevad toad, koristamisel olevad toad jne.). Ku...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Referaat Minu töökeskkond Koostaja: Alvaro-Mati Viilver Juhendaja: Kersti Ojavee Aasta. 2012 Sissejuhatus 1 1................ Tiitelleht 2.................. Sissejuhatus 3-4.............. Eriala 5.................. Töötingimused 6.................. Nõuded tervisele 7.................. Üldnõuded kokale 8.................. Isiklik hügieen 9.................. Toidutöötlemise vahendid 10-12......... Seadmed 13.............. Kasutatud kirjandus Suurköögi kokk Enne toiduvalmistamise alustamist veendub kokk vajaminevate toiduainete olemasolust ja kvaliteedist. 2 Vajadusel tellib kokk varustajalt juurde otsakorral olevaid toiduaineid. Ta valmistab ette (nt marineerib, praeb, hautab, suitsutab, keedab) ja tükeldab toorained. Sel ajal kui põhiroog valmib, v...
,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimust...
Tallinna teeninduskool Suurköögi eksam Rühmatöö, grupp 1 Juhendaja: Kristi Tiido Koostajad: Reelika Oissar, Helen Paju, Ants Morel, Maksim Odnenko, Britta Luup Tallinn 2014 2 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Idee .............................................................................................................................................4 Toidud......................................................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp.....................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Angeelika Sooba, Karl Täht, Karl Viitkar, Teet Sinisaar, Aleksandr Bazarov, Merily Runtal KK13-KE1 SUURKÖÖGI EKSAMI ARUANNE Aruanne Juhendaja: Kristi Tiido Tallinn 2014 Sissejuhatus Seoses sooritatava suurköögi eksami raames on meie KK-13KE1 rühm jaotatud kolme gruppi, kes hakkavad kolmel järjestikusel neljapäeval valmistama oma eksami toite. Eksami eesmärgiks on valmistada hulk erinevaid toite, mis oleks tavapärasest pakutavast koolitoidust erinevad. Sellest lähtuvalt, püüdsime ka enda menüü teha mitmekülgse ja huvitava ning näidata ka erinevaid tehnikaid. Alljärgnevalt saate tutvuda meie eksami toitudega, nende kalorsuse ja omahinnaga. Samuti saate teada, kes mis toitu valmistab ning milline on meie tööjaotus eksami- ja sellele eelneval päeval. Me...
Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamis...
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamin...
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilise...
Kulinaaria Erialase info otsimine internetist OLULISED MOMENDID KOKAL § Valmistab ja serveerib toite § On täpne ja puhas § Teenindus-ja suhtlemisvalmis § Aastas prognoositav palgakasv kuni 8% TÖÖ ISELOOM Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitute valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest. Peakokad ja kokad valmistavad toite, abitöölised ja toiduainete ettevalmistajad aga assisteerivad neid. Tavaliselt kokad mõõdavad, segavad ja valmistavad roogasid vastavalt toiduretseptile. Kokad lähtuvad oma töös nõudest, et toit peab olema täisväärtuslik, andma organismile küllaldasel hulgal kõiki vajalikke aineid. Töö käigus kasutavad nad erinevaid potte, panne, mitmesuguseid ahje ja muud vajalikku köögiinventari. Suurtel toitlustuskohtadel on tihti paljude erinevate roogadega menüüd. Köögitoimkonnas on seetõt...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Kadri Uuspalu KK11 AS Pühajärve Puhkekodu Aruanne Juhendaja Ariaane Truu Viljandi 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Ettevõtte üldine iseloomustus...........................................................................4 Restoran.........................................................................................................5-6 Pubi...............................................................................................................7 Tornikohvik......................................................................................................8 Tootmise iseloomustus............................................................................................9 Köögitöö i...
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Ettevõtte üldine iseloomustus...........................................................................4 Restoran.........................................................................................................5-6 Pubi...............................................................................................................7 Tornikohvik......................................................................................................8 Tootmise iseloomustus............................................................................................9 Köögitöö iseloomustus............................................................................................10 Teenindustöö iseloomustus.......................................................................................10 Tööhügieen ja t...
Kuressaare Ametikool Majutuse ja toitlustuse õppesuund Kokk Suurköögiseadmete õpetus Merli Pilter KO-14 Köögi planeerimine ja seadmed köögis Referaat Juhendaja õp. Halliki Väli Kuressaare 2014 Toitlustusettevõtte planeerimisel on tähtsad ruumide otstarbekus ja hubasus. 1 Ideaalne oleks, kui ruumi olemust võiks tootmisiseloomu muutudes kiiresti ja kergesti muuta. Köögiplaanil määratakse tootmis- ja teenindusprotsessiks vajalikud ruumid ja nende kasutamine ning valitakse seadmed ja paigutatakse need planeerimise aluseid arvestades. Lisaks planeeritakse vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ja kanalisatsioon. ...
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS.......................................................3 1.1.Tegevusvaldkond/pakutavad tooted ja teenused..........................................................3 1.2.Ettevõtte juhtimise struktuur........................................................................................5 1.3.Ettevõtte tegevuse analüüs.....................................................
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
