Toiduhügieen (0)

                                                             Valga kutseõppekeskus 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                   Dana Makejenko 
                                                                            KS14 
 
 
 
 
 
 
                                                          Toiduhügieen  
                                                            
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                                       Valga 2014 
 
 
 
 
 
 
 
Sisukord 
 
 
 
 
Toiduhügieeni  üldeeskiri...................................................................................................................lk   3 
 
Mis on toiduhügieen...........................................................................................................................lk  4 
 
Toiduhügieeni määravad tegurid.....................................................................................................lk  5 
 
Isiklikud hügieeninõudeid................................................................................................................lk 5-6 
 
Puhastamis– ja desinfitseerimisplaan.............................................................................................lk  7  
 
HACCP - Hazard   analysis  and  critical control point......................................................................lk  8 
 
Toiduhügieenikoolitus.......................................................................................................................lk 9 
 
Nõuded prügikastile...........................................................................................................................lk 9 
 
Kasutatud kirjandus..........................................................................................................................lk 10 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                                           2 
 
 
 
TOIDUHÜGIEENI ÜLDEESKIRI  
 
 
 
32. Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad sisseseade,  seadmed  ja käitlemisvahendid peavad olema puhtad ning nende 
konstruktsioon ja materjal ning  seisukord  peavad olema sellised, mis: 
1) välistavad toidu saastumise ja toidu omaduste halvenemise; 
2) ei ohusta inimese tervist; 
3) võimaldavad neid põhjalikult puhastada  ja vajaduse korral desinfitseerida; 
4) vastavad toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele; 
5) on paigaldatud  selliselt , et on võimalik piisavalt puhastada nende ümbrust. 
  
Jäätmed eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt tööpäeva lõpus.  
Jäätmeid hoitakse suletavates mahutites või nõudes . Jäätmemahuti või -nõu peab olema sobiva konstruktsiooniga, heas 
korras, kergesti puhastatav ja vajaduse korral desinfitseeritav.  
 
Käitlemisettevõtte  töötaja  peab hoidma isiklikku puhtust ning kandma puhast tööriietust ja vajaduse korral eririietust 
ning peakatet ja jalanõusid, mis on kergesti puhastatavad või ühekordselt kasutatavad. Eririietuse pesemise korraldab 
käitleja. Eririietust pestakse ruumis, kus toitu ei käidelda.  
 
Töötajat, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire 
või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta võib toitu saastata.  
 
Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga ja selle käitlemisvahenditega vahetult 
kokkupuutuv töötaja peab sageli ja hoolikalt käsi pesema. Käsi pestakse enne tööle asumist, pärast tualeti  kasutamist ja 
muudel vajalikel juhtudel. 
42. Tegevus, mis võib põhjustada toidu saastumist, nagu  söömine  ning  suitsetamine , närimine,  sülitamine  või muu 
ebahügieeniline tegevus, on käitlemisruumis keelatud.  
 
Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite,  kahjureid  ega võõrkehi. 
Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu või ebasobivate  tehnoloogiliste  
võtete, toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud. 
oorainet ja toitu peab kõigil käitlemisetappidel kogu käitlemisahela jooksul hoidma tingimustes, mis takistavad  tooraine  
ja toidu riknemist ning saastumist. 
46. Kiirestiriknevat toitu, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks 
ja paljunemiseks, peab hoidma sellisel temperatuuril ja sellistes tingimustes, mis välistavad kiirestirikneva toidu 
muutumise ohtlikuks inimese tervisele. 
47. Kiirestiriknevat toitu peab säilitama temperatuuril, mille on määranud valmistaja või pakendaja. Ettenähtud 
temperatuurist kõrvale kalduda on lubatud väga lühiajaliselt toidutoorme või toidu käitlemisest tuleneva vajaduse tõttu, 
rangelt arvestades toidu ohutust. 
48. Jahutatuna serveeritav või hoitav toit jahutatakse kohe pärast viimast töötlemist temperatuurini, kus 
mikroorganismid  oluliselt ei paljune ega tekita ohtu inimese tervisele. 
49. Käitleja peab välja töötama ja  rakendama  piisavad meetmed kahjuritõrjeks. 
50. Ohtlikku või mittesöödavat ainet peab hoidma asjakohase tähistusega ja kindlalt suletavas konteineris või anumas  
ning ruumis, kus ei käidelda toitu 
Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme ja toidu ning nende käitlemise nõuetekohasust (edaspidi  enesekontroll ) 
ja rakendama abinõud nõuete täitmiseks. Rakendatavad abinõud vormistatakse kirjalikult ja need moodustavad 
enesekontrollisüsteemi.  
 
 
 
 
 
                                                                                            3 
 
 
 
 
 
 
Toiduseaduse eesmärk: 
 
 
Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit 
Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks 
 
TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) 
 
looduslikud  mürgid : seened,  marjad , taimed. 
 
Valed  toitumisharjumused  
 
toidulisandid 
 
keskkonna saastatus 
 
patogeensed  mikroorganismid ( bakterid  jms) 
 
MIS ON TOIDUHÜGIEEN? 
 
Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused 
 
Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks 
SEE ON: 
 
Toiduainete saastumise ärahoidmine 
 
Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine 
 
Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine 
 
 
TOIDUHÜGIEEN   
 
 
 
 
 
Inimesed 
 
 
 
Toiduaine 
 
 
 
Ruumid, seadmed, 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
vahendid 
*personali  hügieen  
 
 
*turvaline varustaja 
 
         *ruumide  planeering  
* tööriietus  
 
 
 
*toiduaine omadused, 
 
           seadmete, vahendite 
*koolitus 
 
 
 
säilitamine 
 
 
 
valik 
 
 
 
 
 
*toidu valmistus- ja 
* hooldus , puhastus 
 
 
 
 
 
säilitusviisid 
 
 
 
* desinfitseerimine  
 
*toidu ja toidunõude  
*kahjurite kontroll 
 
„ringlusteed“ 
 
 
* serveerimine  
 
*toidujäätmete õige 
 
majandamine  
 
 
HÜGIEENINÕUETE RIKKUMISE TAGAJÄRJED 
 
Nakkushaigused 
 
Toidumürgistused  
 
Helmintoosid  (usstõved) 
 
Toidu riknemine 
 
Kahjuritega  saastumine  
 
TOIDUHÜGIEENI REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED 
 
enda töölised haigestuvad 
 
kliendid haigestuvad 
 
trahvid (vet amet) 
 
ettevõtte tegevuse lõpetamine 
 
valmistoodangu kadu 
                                                                               4 
 
 
TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: 
 
INIMESED: 
 
riietus, puhtus 
 
personali hügieen, isiklik hügieen 
 
hügieeni alane koolitus 
TOIDUAINED 
 
tarnija 
 
toiduvalmistamisviisid 
 
toidu säilitamine ( valgurikkad  toidud) 
 
toitude  serveerimine 
 
toidu ringlemisteed 
 
toidujäätmete majandamine 
RUUMID, SEADMED, TÖÖVAHENDID 
 
ruumide planeering (ristsaastamine) 
 
seadmete ja ? 
 
Seadmate ja ruumide hooldus ja  remont  
 
desinfitseerimine 
 
kahjurite kontroll ja tõrje 
 
 
 
 
MIKROORGANISMIDE ALLIKAD 
 
inimesed 
 
loomad (närilised) 
 
linnud  
 
putukad 
 
tolm 
 
toit ( toores ) 
 
 
ISIKLIKUD  HÜGIEENINÕUDED  
 
1.TOITU KÄITLEVA TÖÖTAJA VÄLIMUS JA HOIAK 
 
Puhas, korrektne välimus 
 
Ei tohi olla nahahaigusi 
 
Peavad olema  terved  hambad 
 
Käed peavad olema puhtad (küünealused) 
 
Töö ajal ei tohi kanda ehteid ega ennast meikida 
 
Sobivad ja puhtad  jalanõud  
 
USK HÜGIEENI VAJADUSSE 
2. KÄED 
 
NB! Kätepesu  kraanikauss  peab olema nõuetekohane ning kasutatav ainult käte pesemiseks 
 
Käed peavad olema …puhtad…, küüned… lühikesed ….ja …lakita.. ning küünealused puhtad. (küünte hari) 
 
Kuidas pesta käsi? 
 
…jooksve sooja vee all küünarnukkideni…. 
 
…harjata  seebiga  ka küünealused…. 
 
…harjata küünealused hoolega…(peale WC kasutamist ja toortoiduga kokkupuutumist) 
 
…kasutada värvitut, lõhnatut vedelseepi või vahtu…. 
 
…kuivatada ainult paberkäterätikusse…. 
 
 
 
 
 
 
                                                                                 5 
 
 
 
Millal pesta käsi? 
 
…enne kööki sisenemist…. 
 
…enne tööle hakkamist…. 
 
 
…peale wc kasutamist... 
 
…peale kokkupuudet toidujäätmetega... 
 
…peale kokkupuudet kemikaalidega…. 
 
 
…enne söömist…. 
 
…peale  suitsetamist , aevastamist, nuuskamist, köhimist…. 
 
NB! Toitu käitlev töötaja, kelle käel on haav, peab koheselt haava  katma ……veekindel plaaster, kummikinnas 
(max 2-3 tundi), sõrmekaitse…… 
3.JUUKSED 
 
Pead tuleb pesta regulaarselt, sest peanahal on väga palju baktereid 
 
Köögis töötades tuleb juuksed  katta  täielikult (ka kiilaspeal) 
 
Teenindussaalis töötades peavad poolpikad ja pikad juuksed olema kinni seotud 
 
Juuksed ja kõõm võivad kukkuda toidu sisse, samuti habemekarvad 
4.NINA, SUU JA  KÕRVAD  
 
Bakterit  Staphylococcus  aureus leidub täiskasvanud inimestel limaskestades(  suus , ninas, kõrvades), aga ka 
kätel , kust bakterid satuvad toidu sisse ja  saastavad  selle. 
 
…nina nokkida... 
 
…pista sõrmi  suhu ….. 
 
…ära  käitle  toitu kui sul on silma- või kõrvapõletik ... 
 
…!!!ära maitse toitu sama lusikaga, kasuta maitsimiseks teist lusikat... 
 
….... 
 
….... 
 
5.  JUVEELID  JA PARFÜÜMID 
 
6. SUITSETAMINE 
 
Tegevused, mis on käitlemisruumis keelatud 
 
……söömine…. 
 
…suitsetamine….. 
 
…nätsu närimine……. 
 
…sülitamine……. 
 
…igasugune ebahügieeniline tegevus……. 
 
7.  KAITSERIIETUS  
 
Kaitseriietust kaintakse selleks, et toitu saastumise eest kaitsta 
 
Firma omanik peab kindlustama, et toitu käitleva töötaja riietus oleks: 
 
……puhas…… 
 
Kergesti……pestav……(talub temperatuuri väh.+850C) 
 
Ilma……taskuteta…… 
 
Sobilik……antud töö tegemiseks…… 
 
Soovitatavalt ……heleda värviline……värviline 
 
Kaitseriietus peab katma töötaja isiklikke riideid…täielikult…. 
 
Kaitseriietust ei tohi kanda …väljaspool töö piirkonda… 
8.VÄLISRIIETUS JA ISIKLIKUD ASJAD 
 
NB! Töötaja välisriideid ja isiklikke asju ei tohi olla käitlemisruumides 
 
Neid hoitakse riietusruumis lukustatavas kapis 
 
Riietusruum  peab olema ventileeritav 
 
Riietusruum peab olema varuistatud pesemisvõimalusega 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                                                 6 
 
TOITLUSTUSETTEVÕTTE EHITUS JA KUJUNDUS 
 
 
 
Väldi ristsaastumist (tooraine ei tohi ristuda  valmistoodanguga) 
 
Tehnoloogilise liini loogiline järjestus 
 
Isikliku hügieeni tagatised (vajalik arv kraanikausside olemasolu) 
 
Lihtne puhastamine (sobiv materjal,  inventar  kergelt ümberpaigaldatav, tehnoloogilistele seadmetele vaba 
juurdepääs) 
 
Kahjurite kontroll (regulaarne hävitamine mürgiga) 
 
Heitvete äravool (käimlate äravoolutorusid ei tohi projekteerida ja paigaldada kaubandus-, tootmis- ja 
laoruumide lagede alla) 
 
Korralik ventilatsioon (nii loomulik, kui kunstlik) 
 
Piisav  valgustus  (nii loomulik, kui kunstlik) 
 
 
NÕUDED TOIDU TÖÖTLEMISE VAHENDITELE 
 
1……kergesti pestavad, desinfitseeritvad…… 
 
2……siledad pinnad…… 
 
3……mitte absorbeetid……( ei ima endasse vedelikku) 
 
4……mitte doksilised…… 
 
5… roostevaba  teras…… 
 
6……vastupidavus…… 
 
PUHASTAMINE JA  DESINFITSEERIMINE 
 
 
Puhastamine on energia kulutamine selleks, et eemaldada pindadelt mustus ja  rasv . 
 
 
Energialiigid, mida kasutatakse puhastamisel: 
 
……füüsiline……-käsitsi töö, mehhaaniline töö 
 
……terminile……-soojus 
 
……keemiline……- puhastusvahendid  
 
 
Toidu saastumise vältimiseks tuleb kõiki seadmeid ja kööginõusid puhastada nii sageli kui vajalik ja 
desinfitseerida siis, kui asjaolud  seda nõuavad. Ruumide, seadmete ja kööginõude puhastamise ja desinfitseerimise ajal 
tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid vältimaks toidu saastumist pesuvee, pesuvahendite ja desinfektantidega. 
 
! Puhastuslahuseid tuleb hoida vastavalt märgistatud mitte-toidu konteinerites. pesuvahendid  ja desinfektandid 
peavad olema kõlblikud eesmärgiks ja peavad omama luba (heakskiitu) nende kasutamiseks. 
 
Puhastamis– ja desinfitseerimisplaan: 
 
 
Kas koheselt peale tööpäeva lõppu või sobilikul ajal tuleb põrandada ja seinad toidukäitlemispiirkonnas 
põhjalikult puhastada. Hooldus- ja puhastuskemikaalid ja puhastusvahendid (harjad,  lapid , tolmuimejad,  pesupulbrid  
jne) tuleb hoida selliselt, et nad ei saastaks toitu, kööginõusid, seadmeid ja pesu. 
 
Puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavate vahendite loetelu ja nende hoidmise tingimused 
 
Juhend toiduga kokkupuutuvate pindade puhastamise ja desinfitseerimise kohta käitlemisruumide kaupa 
( puhastamisele  kuuluvate ruumide loetelu, puhastusainete nimed, puhastusviisid, puhastamise ja desinfitseerimise 
sagedus) 
 
 
 
KAHJURITE ENNETAMINE 
 
Hoia puhtust ja pea kinni headest majapidamisharjumustest 
 
Hoia uksed, aknad kinni või kata aknad kärbsevõrkudega 
 
Kontrolli üle  sissetulevad  kaubakastid 
 
Töölt lahkudes sulge  kõik veekraanid, sest rotid  joovad rohkem kui söövad 
 
Kõrvalda  toidujäätmed  koheselt ja sulge jäätmenõud  kaanega  
 
Hoia rentslid ja äravoolutorud tervetena või paranda koheselt 
 
Säilita toitu ja toiduaineid nõuetekohaselt (kaetult) 
 
 
 
 
                                                                                               7 
 
NB!!! 
 
HACCP-Hazard analysis and critical control point 
 
 
HA- ohutegurite tunnistamine ja riski suuruse hindamine 
CCP-kriitiliste punktide määramine 
 
 
Miks on vaja  enesekontrolli ? 
 
1……tagada toidu kvaliteet….... 
 
2……tagada toidu ohutus…… 
 
3…parandada oskusi….... 
 
4……parandada majanduslikke tulemusi……. 
 
5……et rääkida ühte keelt ametkondadega…… 
 
6……et tagada klientide rahulolu…… 
 
 
7-astmeline põhimudel 
 
1……ohuteguri leidine ja selle suuruse hindamine…… 
 
2……kriitiliste punktide määramine…… 
 
3…tingimuste ja näitude piiride varieeruvus… 
 
4……kriitiliste punktide jälgimine……. 
 
5……tulemuste  dokumenteerimine ……. 
 
6……vajalike paranduste sisseviimine….. 
 
7……enesekontrolli tegevuse hindamine……. 
 
 
TOITU KÄITLEVA TÖÖTAJA VASTUTUS 
 
 
Käitleja peab kontrollima toidutoorme, toidu ja nende käitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõud selle 
tagamiseks 
 
Rakendatavad abinõud vormistatakse alati…kirjalikult….. ja need moodustavad …enesekontrolli plaani… 
 
Käitleja määrab kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid ehk  kriitilised  kontrollpunktid (...1. 
kauba vastu võtmine; 2. säilitamine; 3.  sulatamine ; 4. jahutamine; 5.  keetmine ; 6. küpsetamine; 7.  soojendamine …), 
kontrollib neid ja reguleerib kontrolli tulemused 
 
Enesekontrollisüsteem tuleb kooskõlastada veterinaarametiga, kellel on õigus teha  ettepanekuid  selle 
muutmiseks ja täiendamiseks 
 
Käitlejal tuleb teavitada järelvalveasutust avastatud puudustest, mille tõttu ei suudeta 
tagada…toiduohutust……. 
 
Käitleja peab kasutama ainult ……saatelehtedega…..toidutooret 
 
Käitleja peab  pidama  …kirjalikku arvestust…….saadud toidutoorme ning sellest valmistatud toidukoguste üle 
 
 
TOITU KÄITLEVA TÖÖTAJA KOHUSTUS 
 
Ohtude  väljaselgitamine  ja analüüsimine ning ennetavate abinõude määramine 
 
Kriitiliste punktide  kindlakstegemine  
 
Kontrollikriteeriumide ning nendest kõrvalekallete määramine iga  kriitilise  punkti jaoks 
 
Käitlemisettevõttes on puhastamise ja desinfitseerimise efektiivsus pideva kontrolli, sealhulgas ka laboratoorse 
kontrolli all 
 
Puhastus- ja desinfektsioonitööd tootmisruumides on arvestuskohustuslikud ja tehakse vastavalt 
puhastusgraafikule 
 
Pesuaine bioloogiline lagunduvus väliskeskkonnas ei tohi olla vähem kui 90% 
 
TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS 
 
Käitleja koostab vastavalt toiduseaduse  paragrahvile 29 käitlemisettevõtte töötajate toiduhügieenikoolituse 
kava, mille alusel korraldab perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat koolitust ja hindab töötajate 
toiduhügieeniteadmisi. Toiduhügieenikoolituse kava ja korraldamise aeg ning teadmiste hindamine peavad olema 
dokumenteeritud. 
 
 
                                                                                           8 
Koolituskava  peab sisaldama järgmisi teemasid : 
 
Toiduhügieeni põhimõtted 
 
Mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid 
 
Toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja –infektsioonid 
 
Toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ja selle  vältimine  
 
Toidu säilitamise viisid ja tingimused ning temperatuuri kontroll 
 
Käitlemisettevõtte struktuur, tehnoloogia ja seadmed 
 
Puhastamine ja desinfitseerimine 
 
Kahjuritõrje 
 
Isiklik hügieen 
 
Enesekontrolli põhimõtted 
 
Toitu käsitlevad  õigusaktid  
 
Toitu käitleva töötaja kohustused ka vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest vastavalt tööülesannetele. 
 
NÕUDED PRÜGIKASTIDELE 
 
…kaas peab peal olema……(avatud prügikast laseb  bakteritel vabalt levida ja meelitab ligi kahjureid) 
ENESEKONTROLLI NÄIDISPLAAN sisaldab järgmisi andmeid: 
 
Tootekirjelduse koostamine 
 
Toote tarbijarühmade  selgitamine  
 
Tehnoloogilise skeemi koostamine ja kinnitamine 
 
Tootmisprotsessi etappide  kontroll, korrigeeriv tegevus ja registreerimine 
 
4.1 tooraine  ostmine  
 
4.2 tooraine vastuvõtmine 
 
4.3 tooraine  ladustamine  ja säilitamine 
 
4.4 tooraine ettevalmistamine 
 
4.5 toiduvalmistamisprotsess: 
 
Toidu kuumtöötlemine 
 
Toidu jahutamine 
 
Täidiste või katete lisamine 
 
Toidu säilitamine või müügiks väljapanemine 
 
Toidu taaskuumutamine 
 
Toidu müümine või jaotamine või serveerimine 
 
 
 
Veo ja  veovahendi vastavuse kontrollimine toiduhügieeni üldeeskirja nõuetele 
 
Puhastamine ja desinfitseerimine 
 
Jäätmete kogumine ja äravedamine 
 
Kahjuritõrje 
 
Töötajate hügieen 
 
Kaebuste  käsitamine 
 
Arvelduskohustuste täitmine 
 
Laboratoorne kontroll 
 
Dokumentide säilitamine 
 
Kõrvalekalded enesekontrolli näidisplaanist 
 
 
TUNNUSTAMISELE ESITATAVAD DOKUMENDID 
 
Äriregistris  registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja  ja äriühingu puhul äriregistri reg.kaardi koopia 
 
Kasutatava  ehitise kohta koopia ehitise kasutusloast, mille kohalik  omavalitsus  on väljastanud vastavalt 
„Planeerimis- ja ehitusseadusele“ 
 
Asendiplaani koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga 
 
Ruumide plaani koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga 
 
Andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta 
 
Reguleeritava temperatuuri ja/või õhu suhtelise niiskusega ruumide vastava reguleeritava parameetri 
arvväärtused 
 
Käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem 
 
Andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta 
 
Andmed käitlemisettevõtte  ladude  mahutavuse ja eeldatava toodangu mahu kohta 
 
Käitlemisettevõttes kasutatava vee nõuetekohasust tõendav vee analüüsi katseprotokollid 
 
Puhastamis- ja desinfitseerimisplaan 
 
Kahjuritõrjeplaan  
 
Jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjustamise plaan 
 
Töötajate toiduhügieenikoolituse kava 
 
Andmed toidutoorme ja toidu veoks kasutatavate veokite kohta ning veokite puhastamise korraldamise 
kirjeldus. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus:  
 
www. riigiteataja .ee/akt/77838 
www.google.ee/?gws_rd=ssl#q=hügieen 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                                                   10