Maitseained | Toit - Toitlustus

31

docx

Toiduvalmistamise alused

6. Nõrutakse sõelal 7. Hoia natuke keeduvett alles · Värske pasta 1. 15 sek Pasta toidud TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Erinevate kastmetega tomat-,koore-,õli- (oliiv)kastmed,liha,kala,köögivili,seened,parmesanjuust · Vormitoidud- · Lasanje (lasange) · Pastasalatid · Supid Tuntumad pastad ja toidud · Pasta bolognese · Pasta primavera · Pasta carbonara(suitsupeekon) Maitsestamine ja maitseained 1. Maitseained on toiduained, mida kasutatakse jookide,toitude ja küpsesiste täiendamiseks ja parandamiseks ja maitsenüansside lisamiseks. 1. Sool,suhkur 2. Ehtsad või klassikalised vürtsid a. Piprad b. Vürts c. Nelk d. Ingver e. Kaneel f. Safran g. Vanill h

Toitlustus

652

pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes

26

docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. Suuri lihatükke hautatakse 1,5 tundi 1 kg liha kohta. Hautatud lihatoidud: Pikitud liha-veiseliha, põdraliha, selja-või tagatükk 1,5 kg suuremad tükid, pikitud

Kokandus

33

docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

· Kalapallid 4-5 cm läbimõõduga pallikesed, mida valmistatakse 2-3 tk ühe portsjoni jaoks. Valmistatakse knellmass- nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakklihamasinast ning asetatakse külmikusse jahtuma kuna külmikus hoidmine muudab kalarasvad tahkemaks ning mass ei ole siis liiga vedel. Mass peab olema täiesti maha jahtunud, massi hulka segatakse pidevalt segades munavalged, rõõsk koor ja maitseained ning mass klopitakse vahtu. · Praetud kala võib praadida portsjon tükkidena, tervelt (mass alla 300 g) , fileetükkidena või tervete fileedena. Praetakse rasvas nii paneeritult kui ka naturaalselt. Paneeritud kalad maitsestatakse enne paneerimist, naturaalsed pärast praadimist. Paneerimiseks kasutatakse riivsaia/jahu ja muna. Paneeritult praetakse vahetult peale paneerimist väheses rasvas 160 170 'C juures, 10

Kokandus

22

doc

Vürtsid ja ürdid

Munakollases, tomatis, porgandis leiduvad fermendid - karotinoidid - on kuumtöötlemisele väga vastupidavad ning neid toiduaineid kasutatakse toitude värvuse parandamiseks. Lihas leiduv müoglobiin annab toorele lihale punase värvuse. Kuumtöötlemisel tekib müoglobiini ühend rauaga, mis on hallika värvusega. Lihtsamad eelroad Et tänapäeval rosoljest õiget pilti saada, tasub seda valmistada ise, hoides kinni siintoodud ainete loetelust. Kogus Koostis- ja maitseained 400 g Peet (keedetud) 200 g Kartul (keedetud) 200 g Porgand (keedetud) 2 tk Heeringafilee 2 tk Hapukurk 2 tk Hapukamad õunad 200 g seapraad või keedetud veiseliha 3 tk Muna (keedetud) KASTE 5 dl Paksem hapukoor 1 tl Sool 0.5 tl Kange sinep Suhkrut lusikaotsaga

Kokandus

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus