Jaapani köök (1)

5 VÄGA HEA

Tallinna Ühisgümnaasium

Jaapani rahvusköök

Referaat
Koostajad:
Anna Popova
Helina Rajasalu
Diana Romanenkova
Angela Rääk
Heli-Mari Sakala
2009

Sisukord

Jaapani rahvusköök 1
1.Sisukord 2
2.Sissejuhatus 3
3.Toiduvalikut mõjutavad tegurid 4
4.Traditsioonilised toidud 5
5.Traditsioonilised joogid 5
6.Toidu ja joogi serveerimine 7
7.Seosed Eesti köögiga 9
8.Kokkuvõte 9
9.Kasutatud materjalid 10

Sissejuhatus

Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa.
Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa.
Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi.
Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks.
Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C.
Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani taimestik väga liigirikas . Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada.

Toiduvalikut mõjutavad tegurid

Geograafiline asend:
- Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul
- Koosneb umbes 3900 saarest
- Lähimad naabrid: Lõuna.Korea, Hiina ja Venemaa

Loodus ja kliima:
- 70% territooriumist moodustavad mäed
- Palju kuumaveeallikaid
- umbes 67 vulkaani
- Talved: külmad ja sajab paju lund (Temperatuur võib langeda kuni -40°)
- Suved: palavad ja niisked
- Palju loomaliike ja putukaliike, kuid vähe imetajaid : rebased, kährikkoerad
- Suurim loom on karu, kunagi leidus seal ka elevante
- Põlluharimine on kõrgel tasemel

Traditsioonilised toidud

Misosupp on jaapani rahvustoit. Peamisteks maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta). Misosupp on hooajaline – supipõhi on aasta läbi sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast, ent lisandid võivad vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel lisatakse supile näiteks bambusevõrseid, suvel baklažaani, sügisel seeni ja talvel maguskartulit.
Sushi (jaapani keeles 'hapu') on Jaapani toit mille valmistamiseks kasutatase spetsiaalset riisi. Täiteks sobivad mereannid ning seened.
Sojakaste on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi äärmiselt oluline komponent . Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm.
Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga. Sojaubadelt saab kaste oma erilise maitse, nisu lisab magusust ja aroomi, sool aga on abiks laagerdumisprotsessi juures. Sojakastme kvaliteet sõltub suurel määral tema valmistamisprotsessist ning toorainest.
Toodetakse erinevaid teisendeid, mille värv võib ulatuda heledast tumedani ja konsistents vedelast tihedani. Üldiselt on hele sojakaste vedelam ja soolasem kui tume. Ka selle maitse on kergem ning ta ei mõjuta lisamisel roogade värvust. Tume sojakaste on heledast veidi paksem ja vähem soolane. Tal on pikemast laagerdumisajast tulenev külluslikum maitse ja tumedam värvus, mis tavaliselt saavutatakse pruuni suhkrusiirupi lisamisega.

Traditsioonilised joogid

Jaapanlastel on vähe traditsioonilise jooke . Üks kuulsamatest on alkohoolne jook Choya.
Jaapanlased tarvitavad palju teed, eriti populaarne on roheline tee, mida nad kasvatavad ise.
Näiteks:
1. Matcha - kõrgeima järgu roheline tee, kasutatud peamiselt teetseremoonial. Teepõõsad on 3 nädalat enne saagikoristust päikese eest varjatud, tootes aminohappeid, mis muudavad maitse magusamaks. Siis jahvatatakse lehed peenikeseks pulbriks, mis segatakse tarvitamiseks leige veega.
Matcha („hõõrutud tee“ jaapani keeles, ka macca ja macha) on pulbristatud roheline tee, mida kasutatakse Jaapani teetseremoonial. Jaapani köögis kasutatakse matchat tihti toiduainete roheliseks värvimiseks (näiteks mochi ja soba nuudleid) ja tänapäeval ka rohelise tee jäätise valmistamiseks.
Matcha on üldiselt kallis võrrelduna teiste tee vormidega, kuigi hind sõltub kvaliteedist.
2. Gyokuro - jahvatamata matcha leht, mida valmistatakse leotades. Mõni aeg enne ku gyokuro korjatakse, kaetakse teetaimed varikatetega, mis aeglustab lehe kasvu, kasvatab kofeiini sisaldust ja muudab lehed tumedamaks kui enamusel rohelistel teedel. Pärast seda kui parimad lehed on korjatud, nad aurutatakse, kuivatatakse ja rullitakse eriliselt nõelakujulisteks. Jaapanis on gyokurol palju nimesid näiteks „nefriidi kaste“, „pärlikaste“ „kalliskivi kastepiisad“ ja „kallid kastepiisad“. See on üks kallimaid ja otsitumaid sel maal toodetud teede seas. Sel teel on jumaldamiseks kõik omadused. Gyokuros on kõrge aminohapete tase ning aminohapet theaniini, mis tekitab magusa maitse. Selles on kõrge kofeiini tase (boonus meile, kohviarmastajatele) ja katekiini. Suurepärase värvi ja maiste raskesti tabatavuse tõttu meeldib meile valmistada seda teed alandatud temperatuuril, umbes 150 ˚ F juures (65˚ C). Saab öelda, millal vesi jõuab selle temperatuurini – kui aur juba tõuseb veest, kuid see ei mullita veel.
Jäta see umbes 3 minutiks seisma (mitte kauem, muidu muutub kibedaks) enne kui valad vee ära ja siis tunneta delikaatset maitset.

3.GenMaiCha - sencha, mis on segatud röstitud pruuni riisiga. Pruun riis annab teele pähklise maitse. Tee aitavat seedida ja seda pakutakse Jaapanis tihti peale sööki. Nagu rohelist teed üldse peab Genmaichat valmistama kuuma, kuid mitte keeva veega. See on Jaapani eritee, mis on segatud tulel röstitud riisiga. Riisi röstimise ajal on tavaline, et see prõksub, kuigi mitte nii nagu popkorn, ehkki on saanud nime „popkorni tee“. Legendi kohaselt jäi teener Genamai 15. sajandil peast ilma, kuna pisut riisi kukkus sõjapealik- samurai teetassi. Sõjapealik jõi tee ära, hoolimata riisist. Maitse oli ainulaadne ja ta nautis seda ääretult. Vaese Genamai auks käskis ta teed ja riisi serveerida igal hommikul ja andis nime „Genmaicha“ („cha“ on tee jaapani keeles).

4. Bancha - hooaja viimasest saagist. See on pehmem, odavam ja sisaldab vähem kofeiini kui teised variandid.
Enamus Jaapani teesid on valmistatud hästi käsitletud lehtedest ja suur osa nende elegantsist ja stiilist on tänu võlgu töötlemisele; aurutamisele kohe peale korjamist ja siis õhu käes kuivatamisele. Bancha või Sencha on Jaapanis igapäevased rohelise tee joogid. Bancha tootmiseks korjatakse lehed kohe pärast uut hooaega ja need kalduvad olema pisut kareda maitsega ning sisaldavad taimeosakesi, saadud tee sisaldab vähem kofeiini ja tanniini kui parimad Jaapani tee sordid . Tass kipub olema pehmem. Nende faktorite tõttu annavad Jaapani vanemad seda teed oma lastele.
Enamus Jaapani teid on hea lõhna ja maitsega, kuigi meie jaoks spitsiifilised. Nendest teedest tehakse ka segusid teiste taimedega.

Toidu ja joogi serveerimine

Jaapani köök on välja arenenud rangest lihtsusest. Ka tänapäeval on jaapani toidule omane pigem mõõdukus kui pillav väljapanek.
Jaapanis on iga põhiroa aluseks keedetud riis , miso supp ja tsukemono (marineeritud köögiviljad).
Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores kala jäetakse pigem õhtut ootama. Lisaks praetakse veel ka muna. Munavalge ja kollane lüüakse nõus segamini , lisatakse õige pisut soola ja suhkrut ning praetakse, keerates muna rulli, ilmselt silmailu pärast. Riisile võib aga ka lisada toore muna, natuke sojakastet ning sedasi süüa. Väidetavalt meeldib see lastele.
Joogiks võetakse peale rohelist teed. Saiad ja leivad ei kuulu menüüsse.
Lõunal jätkatakse sama joont, kindlasti on peamine riis, enamasti ka miso supp. Kuna kõigil on kiire, siis pakutakse miso suppi nüüd ka pisikestes kotikestes, mille sisu peab kuuma veega segama ja saabki kohe juua. Lisandub jällegi natuke salatit ja lõuna lõpeb rohelise teega.
Päeva suurim söömaaeg jääb aga päeva lõppu. Õhtusöögil süüakse kõike, kogused on pisikesed, kuid valik on väga lai – erinevad kalad , natuke liha, muidugi riis ja supp, mitut moodi valmistatud salatid . Sööming algab miso supist. Kuna söömiseks kasutatakse pulki, siis miso supp teeb pulgad märjaks, valmistades neid ette riisi söömiseks. Riis ei jää märgade pulkade külge nimelt. Õhtusöök ka lõpeb miso supiga.
Kindlasti tõstetakse süües riisikauss ühe käega laualt üles. Kindlasti ei pisteta pulki riisi sisse püsti, seda tehakse ainult surnud inimesele teise ilma süüa andes . Kodudes on nimelt nurgake, kus seda teha saab.
Süüa ei tohi nii, et sööd kõigepealt ühe taldriku tühjaks ja siis asud järgmise kallale. Peab sööma pidevalt igast nõust natukesehaaval. Kõik, mis laual, peab ära sööma, alles ei tohi midagi jääda.
Täiendavad nõud serveeritakse vastavalt kättesaadavusele, aastaajale, antud roa valmimiseks kuluvale ajale jne. Jaapanlased ei liigita oma toitu põhikoostisosade järgi (näiteks köögiviljad, liha või kala), vaid valmistamise meetodi järgi. Toitu eristatakse kui grillitud , aurutatud, keedetud, praetud või konserveeritud. Jaapani toidu puhul, nagu ka ennist juba mainisin, on olulisim toidu esteetiline välimus, millele annab nii aroom kui maitse täiusliku punkti. Sushi taldrikule sättimisel vaadatakse, et sinna oleks võimalik luua kooslus, milles on olemas nii punane, roheline kui ka kollane värvus. Enamasti serveeritakse toidud sinistel alustel, kuna see toob iga värvuse paremini välja. Erinevalt misosupist, mis serveeritakse musta värvusega kruusist. Põhjus väga proosaline, kuna misosupp on hägune, siis must ei näita seda välja.
Jaapani söögipulgad erinesid hiina omadest selle poolest, et nad olid ümmargused ja teravamad, samuti olid nad lühemad (naiste söögipulgad 18 cm ja meeste omad 20 cm pikkused).
Jaapani söömaaega saab jagada kolmeks erinevaks osaks: sissejuhatus, põhiosa ja lõpetus. Sissejuhatus sisaldab eelrooga, suppe ja toorest kala ( sashimi ).
Jaapani toidu esitlus on kunst , mis nõuab kokalt kujutlusvõimet ja loomingulisust. Iga sööja jaoks on kaetud kandik erinevate kausside ja taldrikutega, kuhu juurde kuulub paar söömispulki. Lauanõude valik Jaapanis sõltub nii aastaajast kui ka toidust, mida serveeritakse. Suppi ja riisi serveeritakse alati ümmargustes kaanega lakk-kaussides, praetud toitude jaoks eelistatakse korvnõusid. Üldiselt serveeritakse ümmarguse kujuga toidud (nagu rullitud lihatükid või lootosejuure viilud) ristkülikukujulisel või täisnurksel taldrikul, samal ajal kui kandilisi toite serveeritakse ümmargustel taldrikutel. Jaapanlaste kujutlusvõime ei piirdu ainult täisnurksete, ristkülikukujuliste ja ümmarguste nõudega, nõud võivad olla ka kuusnurksed, poolringikujulised, lehvikukujulised, meenutada puulehte või teokarpe.
Sama tähtsad kui on lauanõud, on ka toidu garneerimine . Hoolega paigutatud kinome lehed, pisike shiso lillede oksake, erepunane kera riivitud valge redise ja punase paprika seguga moodustavad kõik toidu lahutamatu osa.
Rõhutada tuleb jaapani toiduvalmistamise ja serveerimise ilu: toiduained ning lauanõud valitakse ja koostataks sellistest värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse ainult vähe aega. Valmis toidud valmistatakse lõplikul alles söögilauas, kuumutades neid lauale asetatud nõudes. Eriti praetud toite ei tehta iialgi liiga vara valmis, vaid praetakse laual. Ettevalmistatud toiduained asetakse lauale eraldi kaussidesse, segatakse pärast kuumutamise või süüäkse eraldi.
Toidu serveerimisel olulisem on vaikne, madalate laudadega sisustatud ruum, kaunistatud aastaaja kohaselt lillede, okste ja piltidega. Toole ei ole, inimesed põlvitavad või istuvad ristatud jalgadega madalatel patjadel. Sageli asetatakse iga inimese ette eraldi väike lakeeritud lauake. Aukohal istuval külalisel on ilusam vaade: kas aknast aeda või lilledele. Süüakse väikestest kaussidest. Vedelik juuakse üle kausiserva, tükeltatud toiduained süüakse väikeste kergete, ainult üks kord kasutatavate puupulkadega. Lauale pannakse valmis õhukestest paberiümbristest söögipulgad ja riisi ettevõtmiseks kasutatav lai lühike puumõla.
Enne sööki antakse igale külalisele tihedalt kokkurullitud väike kuuma veega niisutatud käterätik käte ja näo pühkimiseks. Sööginõud koos toiduga tuuakse lauale hiljem.

Seosed Eesti köögiga

Jaapani toitude valik on meie omast väga erinev.
Lihakogused on väikesed, toite valmistatakse ribadeks või väikesteks tükkideks lõigatud liha koos aedviljaga ja teraviljasaadustega. Mune hinnatakse kõrgelt.
Kalad ja teised mereloomad on jaapanlaste peamiseks loomsevalgu allikaks. Mõned toored kalatoidud kuuluvad jaapani dessertide hulka, kalu enamasti keedetakse või praetakse taimeõlis.
Aedvilju on üsna piiratud valikus: sibulad , redised, rõikad, bambusekasvud, kaunviljad , harvem juurviljad . Rohkesti kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljasest olulisem on nasi-õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili. Vähem leidub dattelploome, mooruspuumarju ja erilisi apelsine (nn. tangerine), mis kasvavad mägedes metsikult . Süüakse takjajuuri, krüsanteemilehti, liiliasibulaid, sõnajalavõrseid jm.
Peamine rahvatoit on riis, vähem kasvatatakse nisu ja rukist . Rohkesti süüakse ube ja herneid . soojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks.
Piima tarvitatakse ainult laste toiduks. Enamasti on piim importkaup kondenseeritud piimana või piimapulbrina. samuti puuduvad toidulaualt või ning koor. Juustu süüakse väga vähe.
Rasvasest on tähtsamad soja -, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi - või sulatatud rasva.
Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik .
Lauakatmine on täiesti erinev.

Kokkuvõte

Jaapan on kauge maa ning meie kultuur, sh toidukultuur erineb täiesti. Meie toidulaual oli väike osake sellest. Kõigile maitses roheline tee, Seitse samuraid. Sushi ei olnud just kõigile meelt mööda. Aga sushi ongi maitseelamus, millega tuleb harjuda. Magustoite Jaapanis väga ei serveerita. Meil õnnestus leida üks veidi jaapanlik magustoit , mis oli kõigile suupärane. Selleks, et otsustada kas jaapani köök maitseb meile ei piisa ainult ühest toidukorrast. Kindlasti tuleks veel jaapani toite maitsta ja nende kultuuri kogeda, enne kui otsustada meeldivust. Kindlasti võiks külastada ka sobivaid restorane või muid söögikohti. Nimelt selleks, et kogeda ka profesionaalide valmistamisoskust. Kindlasti on oluline olla vastuvõtlik. Halb suhtumine tuleb kohe maha jätta, sest nende köök koosnebki igasusgustest asjadest, mida esmapilgul süüa ei tahaks. Kui hoida oma suhtumine avatuna, meeled ergastena, positiivne mõtlemine kaasas kanda, oleme kindlad, et ka see köök, mis esmapilgul tunduv võigas, võib midagi erilist pakkuda ja meeldima hakata. Head nautimist!

Kasutatud materjalid

http://www.toidutare.ee/termin.php?id=599
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9897
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6%C3%B6gipulgad#Jaapani_s.C3.B6.C3.B6gipulgad
http://www.amija.ee/?pid=21&pageid=3
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=1188
http://ehra.ee/veebikiri/toit-jaapani-maiustused/
http://nammy.pbworks.com/Jaapani%20k%C3%B6%C3%B6k
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 63 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hmsakala Õppematerjali autor

siin on nii etikettist kui ka traditsioonilistest totudest ja nõudest jne .

referaat jaapan

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Jaapani köök

Jaapani köök. Misosupp on Jaapani rahvustoit. Peamisteks maitseandjateks on dashi ja miso (sojaoapasta). Misosupp on hooajaline supipõhi on aasta läbi sama, koosnedes tofust, wakamest ja kevadsibulast,ent lisandid võivad vastavalt aastajale vahetuda. Kevadel lisatakse supile näiteks bambusevõrseid, suvel baklazaani, sügisel seeni ja talvel maguskartulit. Sushi (jaapani keeles'hapu') on Jaapani toit mille valmistamiseks kasutatase spetsiaalset riisi.Täiteks sobivad mereannid ning seened. Sojakaste on tume soolane maitsekaste, Aasia köögi äärmiselt oluline komponent. Algselt Hiinast pärit sojakaste on sealt levinud Jaapanisse ning kogu Kagu-Aasiasse. Tänapäeval kasutab sojakastet ka terve läänemaailm. Kaste valmistatakse küpsetatud sojaubade fermenteerimisel teravilja (tavaliselt nisu, kuid ka odra või riisi) ning soolaga

Etikett

doc

Jaapani toidud

......................................................................................8 Riis, oad ja vetikad...............................................................................................................9 Sushi...................................................................................................................................10 Tempura.............................................................................................................................10 Fakte Jaapani köögist.........................................................................................................11 Retsept................................................................................................................................12 Kokkuvõte.........................................................................................................................13 Kasutatud materjalid...........................................................................................

Rahvuslik toidukultuur

odt

Jaapani toit

JAAPANLASTE TOIDUKULTUUR Kui rääkida lähemalt Jaapani söögist, siis põhiline on muidugi riis. Enamasti süüakse valget riisi, kuid viimasel ajal on rohkem saada ka pruunika teraga riisi, mis on sisuliselt koorimata valge riis. Väidetavalt on see tervislikum, kuna valge riis saadakse tera koorimisel, millega eemaldatakse ka väärtuslikke vitamiine ja mineraale. Hommikul lisandub riisile enamasti miso supp ja pisut marineeritud juurvilju ning paar väiksemat kala. Kuna Jaapani köögi lahutamatu osa on kala, siis on seda õpitud valmistama erineval moel. Menüüle saab kala lisada kas praetuna või kuivatatuna. Toores kala jäetakse pigem õhtut ootama. Lisaks praetakse veel ka muna. Munavalge ja kollane lüüakse nõus segamini, lisatakse õige pisut soola ja suhkrut ning praetakse, keerates muna rulli, ilmselt silmailu pärast. Riisile võib aga ka lisada toore muna, natuke sojakastet ning sedasi süüa. Väidetavalt meeldib see lastele.

Kokandus

docx

Jaapani köök

Jaapani köök Jaapani kultuuri kaks põhiprintsiipi on lihtsus ja elegants, seda ka toiduvalmistamisel. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse vähe aega. Valmis toidud valmistatakse lõplikult alles

Kodundus

pdf

Jaapani köök

Jaapani köök Koostajad: Monika Tulit Annemari Aasoja Jaapani köök on väga tervislik. Süüakse palju aedvilju, kala ja riisi. Üldine rasvasialdus on väga madal. Kõige rohkem on seda mõjutanu geograafiline asukoht ja naaberriikide, Hiina ja Korea, köögid. Kuna Jaapan on saareriik kasutatakse palju kala ja muid mereande. Kuna Jaapan on põhjast lõunasse ligi 3000km pikk erinevad ka toidud Põhja ja LõunaJaapanis. Põhjas kasutatakse rohkem liha, soola ja rasvasemaid tooraineid. Lõuna pool on suurem rõhk kalal ja teravamatel maitsetel. Paljud toidud on iseloomulikud ainult mõnele aastaajale, sest

Kokandus

docx

Roheline tee

(seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks). Nõudlus tee järele põhjustas teeviljeluse alustamisega Sichuani mäenõlvadel. 5. Saj levis tee Hiinas ka naudingu allikana ning paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks. Jaapanisse saabus tee 729. Aastal Hiina munkade kaudu. Arvati, et tee on abivahend pikkade meditatsioonide ajal aitas ära hoida tukastamise. Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis. (3.) 1.1 Jaapani mõju Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai peaaegu kohe imperiaalse toetuse ja levis kiiresti kuninglikust õukonnast ja kloostritest Jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega

Keemia

doc

Hiina köök

Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue..............................................................................

Geograafia

docx

Jaapani kultuur

7.b klass Tallinn 2015 Sisukord Jaapan- sissejuhatus............................................................................................... 3 1. Usk Jaapanis....................................................................................................... 4 2. Sport................................................................................................................... 6 3. Jaapani Toit......................................................................................................... 7 Kasutatud allikad.................................................................................................... 8 Jaapan- sissejuhatus Jaapan on riik Ida-Aasias mida hõlmab Jaapani

Geograafia

Rohkem sarnaseid