Prantsusmaa etikett (0)

Prantsuse köök on üle maailma kuulus oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ja kaunilt serveeritud toitudega.
Toiduainetes hinnatakse eelkõige maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni. Põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus on väga arenenud ning liikiderohke.
Toite valmistamisel püütakse säilitada toitainete algsed omadused ja toiteväärtus. Süüakse palju toorsalateid ja aedvilju. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus , nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Prantsuse köök on väga suurel määral mõjutanud Euroopa toitlustamist ning sealt tulenevad ka osade toitude nimetused.
Toite serveeritakse väga kaunilt, kuid lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt.
Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13–14 antav eine ja kell 17–18 lõuna.
Eine ajal söödakse:

• Väikeseid külmi eelroogi või suupisteid – võileivakesed, salatid,täidetud aedvili vm.. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena.
  
• Munatoite – omlett , munad vormikestes, keedetud munad kastmes.
  
• Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud , kastmes vm.
  
• Soe või külm lihatoit vastava kastmega.
  
• Aedviljatoit – soojad herned, aedoad, lillkapsas.
  
• Salat – enamasti lehtsalat . Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga.
  
• Juust
  
• Magustoit – tort, kook , puding või vorm.
  
• Puuvili – kirsid , banaanid, viinamarjad või kompott.
  
• Kohv
  

Lõunasöögil on välja kujunend järgmine toidusedel:

• Puljong või püreesupp lisanditega.
  
• Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega.
  
• Liha – enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega.
  
• Aedviljatoit – keedetud, praetud, hautatud , vorm.
  
• Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena.
  
• Juust
  
• Magustoit
  
• Puuvili
  
• Kohv
  

Prantsuse menüüd on veidi erinevad kui meie, näiteks salat antakse ette eraldi toiduna. Menüü järjekorda ei muudeta.
Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid.
Joogid
Esmatähtis on veini ja toidu omavaheline sobivus . Kui toidu koostisosade maitseomadused on hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsetel paremini esile tõusta. Olulise tähtsusega on ka temperatuuride sobivus.
•           Külma toidu juurde serveeritakse kerget jahutatud veini, vastasel juhul varjutab viimane toidu lõhna ja maitse. Ka külma toiduga serveeritavat täidlasemat veini tuleks jahutada.
•            Vürtsikate toitudega sobivad poolkuivad ja puuviljased veinid , milles on vähem happeid ning mõruaineid. Mida vürsisem on toit, seda madalama happesusega peab olema vein, vastasel juhul tundub toit tuliselt teravamaitselisena.
•           Toidu vürtsikust ning soolasust pehmendab veini magusus .
•           Toidu soolasust aitavad edukalt taandada ka kerged hapukad veinid ning noored suure tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi kokku soolaste juustudega.
•           Mõruda maitsega toiduainete ( redis , artišokk, roheline paprika, tsitruselised , suitsutatud tooted, must šokolaad vms) kasutamisel tuleks vältida suure mõruainesisaldusega veini, mis seda veelgi võimendaks.
•           Raske toidu paariliseks sobib tugev täidlane vein.
•           Toit, mis sisaldab magusat – mett , tarretist, keedist , taandab oluliselt veini magusust, seetõttu peaks niisuguse toidu kõrvale pakutav vein olema kindlasti magus ning puuviljaline.
•           Rasvu sisaldavate magustoitude juurde tuleks pakkuda magus-hapusid veine, mis kiirendavad toidurasvade seedimist.
„Vees võib igaüks näha oma näo peegeldust, veinis peegeldub kellegi teise süda ja hing.“
Prantsusmaa kõige tuntum ja suurem joogisektor on vein. Veini serveerib tavaliselt võõrustaja ning selleks toiminguks on paika pandud kindlad reeglid.
Serveeritakse:
Enne külalistele pakkumist valab serveerija paar tilka veini enda klaasi, kontrollimaks selle õiget maitset. Esimesena pakutakse veini daamidele. Veini valades tuleb arvestada, et klaasi ei täideta kunagi ääreni, samuti ei jäeta seda liiga tühjaks. Parim aeg veinipudel avada on umbes pool tundi enne serveerimist. Vein peab olema serveeritud enne pearoa saabumist ning veinipudel peaks asuma laual. Veini ei jooda kunagi jääga. Valge vein ja Champanja tuleb serveerida külmalt, punane vein toatemperatuuril. Kuigi mõned aastad tagasi oli veini tarbimine vägagi levinud, kahanes pranslaste maiasus selle joogi järele mõne aastaga 4%. Vein ei moodusta prantsuse joogilauast mitte tervikliku. Alkoholsetest jookidest juuakse palju ka Pastist, Champanjat ning Cognac'i.
Champanjat võib valmistada ainult teatud piirkonnas Ida-Prantsusmaal ning keskmiselt joob tavaline prantslane 3 pudelit aastas. Seda tuleb serveerida värskelt, 6-9 kraadi juures ilma jääta. Champanjat juuakse apperatiivina, valge lihaga või magustoitude juurde.
Aperatiiviks valmistavad prantslased ka kohvi või teed. Kohvi valmistamisel tehakse see tavaliselt võimalikult kange . Külalised kes kohvi ei soovi võivad nautida teed. Tippmoeks peetakse kohvi kõrvale väikese tüki tumeda šokolaadi serveerimine , mis toob esile eriti hea kohvi maitseomadused.
Peale kohvi joovad mehed väikestes kogustes alkoholseid jooke või suitsetavad sigarit.