Prantsusmaa etikett (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Prantsuse köök

Prantsuse köök Prantsuse köök on mitmekesine ja maailmakuulus oma peenemaitseliste ja hoolikalt valmistatud toitude poolest. Prantsuse köögi maine on pärit eelkõige Versailles`õukonnast, õigemini küll sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritetelt. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni ­ sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse

Kodundus ja etikett

12

ppt

Prantsuse köök

PRANTSUSE KÖÖK Koostaja: Anneli Veinsteins Juhendaja: Elle Möller  Prantsusmaa Riigi keel: prantsuse keel Pealinn: Pariis Pindala: 547 030 km² Rahvaarv(2007): 64 102 000 Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Lipp: kasutusel alates 14. juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). Naaberriigid: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits,  Prantsuse köök Ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt

Kultuurilugu

8

docx

Veini serveerimine ja sobivus

veinimaailma artiklist: Kas teadsid, et õige klaas avab alles veini hinge? 5. Vein ja toit Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused: Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad  Punane liha - kergemad punased Ulukiliha - raskemad punased Pastaroad ja lihasupid - roosad Veini serveerimise etikett: Pudel avatakse külaliste nähes, erandiks on vanemad ja väärikamad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest alles õhuga kokku puutudes avanevad need lõplikult. Jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta. Veiniklaase on soovitav hoida ainult jalast.

Joogiõpetus

11

doc

Prantsuse köök referaat

Olen üllatunud, et prantsuse toitude valmistamisel toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus säilivad maksimaalselt. Prantsuse köök on üks paremaid kööke Euroopas ning seega peaks kindlasti igaüks, kellel vähegi võimalust on mõningaid roogasi ka proovima. 10 Kasutatud kirjandus · G o m a a i l m. Prantsusmaa. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/prantsusmaa/ (25.04.2012) · W i k i p e d i a. Prantsuse köök. http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_k %C3%B6%C3%B6k (25.04.2012) · B B Q C a t e r i n g. Kokanduskursus-Prantsuse köök. http://www.bbqcatering.ee/kokanduskursus-prantsuse-kook (25.04.2012) · T o i t l u s t u s e a l u s e d. Prantsuse köök. http://eope.ehte.ee/toitlustus/? 13

Kirjandus

20

pptx

Prantsuse köök

Prantsuse köök Prantsuse köök • Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toidu valmistamine • Algsed omadused ja toiteväärtused peavad säilima • Süüakse palju toorsalateid • Maitseaineid lisatakse mõõdukalt • Kastme koostis on mitmekesine • Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt valmistatud koka või seda toitu eelistanud inimese nime Toidu serveerimine • Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. • Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. • Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. • Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00

Rahvusköögid

38

docx

Valge veini ja toidu kokkusobivus

Väga hea kohanemisvõimega, 1997. aastal oli enam kui kolmandik Austria viinamarjaaedadest selle sordi all. Viini ümbruses ja Wachaus annab enam kui poole aastasest saagikusest. Veinid on kuivad, mineraalsed, veidi vürtsised (valge pipar) ja võivad pudelis küpsedes saavutada Burgundia veinidele omase täidlase-võise maitse. Macabeo ­ Põhja-Hispaania enimkasvatatud valge sort, saanud väga populaarseks ka Roussillonis. 1980. aastatel oli Prantsusmaa tähtsuselt kaheksas valge marjasort. Riojas nimetatakse seda Viuraks. Veinid on lillelised ja aromaatsed, suhteliselt madala happesusega, elegantselt kuivad. Valmistamisel kasutatakse ka tammevaate, msi lisavad veinidele veidi vürtsi ja parkainerikast selgroogu. Enamjaolt segatakse hulka pisut teisi viinamarjasorte. Puhtast Macabeost ehk Viurast ei valmistata veini selle madala happesuse tõttu. Kasutatakse ka Cava valmistamisel.

Kokandus

652

pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1  SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes

44

doc

Brandi ja konjak

Jooki serveeritakse martiiniklaasis, kaunistuseks kas roheline oliiv, sidrunikooreriba või mõlemad. Mis on kalvados? Kalvados on naturaalsest magustamata siidrist destilleeritud õunabrändi, mille kogu tootmistsükkel alates õunte-pirnide sordist ning kasvukohast kuni toote villimiseni on vastavalt AOC (Appelation d'Origine Contrôlé) määratlusele rangelt reglementeeritud. Tootenime calvados võib kasutada vaid Prantsusmaa põhjaossa jääva Normandia suurimas, Calvadosi departemangus valmistatud õunabrändi kohta. Mujal, muul viisil või teistsugusest toorainest destilleeritud analoogtoodete puhul kasutatakse nimetusi apple brandy ja applejack Kalvadose ajalugu Veini ja siidrit mõistsid kääritada juba vanad kreeklased ning heebrealased, usutavasti ulatuvad ka destilleerimiskunsti algteadmised tagasi VIII sajandisse. Tänu araablaste

Joogiõpetus

Kommentaarid (0)