Õlu
Peab
olema alla 0.5 % piirituse sisalduse, et olla alkoholivaba üle sele alkohoolne .
Valmistamiseks:
pärm, linnased (idandatud teravili), kuni 96% vesi , humala käbid .
Saku
õlletehas
Tartu
õlletehas
Viru
Õlu
Saare
õlu
Õlle serveerimine
Õlu
peab olema võimalikult värske , enne serveerimist tuleks hoida
jahedas ja hämaras ruumis. Õllet serveerides tuleb õlle valada
õlle kannu või pilsneri klaasi. Klaasi tuleb hoida 45 kraadi nurga
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gdjgdg gdjdg
Õppematerjali autor
Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja lõhna. Laagerdunud õlu filtreeritakse ning sageli ka pastöriseeritakse. Värvi saab õlu linnastelt , mida liigitatakse - tavalised linnased; - karamell-linnased;
· Ära sega iialgi vana kohvi ja värsket kohvi! Vana kohvi kibejas maitse rikub värske kohvi maitse ära. · Kõige parema kohvi saate kui kasutate värskelt röstitud kohviube. · Eestis juuakse 3,6 kilogrammi, Lätis 2,3 ning Leedus 2,5 kilogrammi kohvi inimese kohta aastas. Soomes seevastu juuakse 10 kuni 12 kilogrammi aastas, mis teeb kuus ühe inimese kohta 1 kilogramm kohvi. Nii uskumatu kui see ka poleks, juuakse Soomes kohvi rohkem kui õlut. Body, mis see on? Body see on tunne, mida kohv te suus tekitab. See on kleepuvus, raskus, paksus või rammusus, mida te keel tajub. VEINID Vein on kääritatud viinamarjamahl, olgu tegemist siis tavalise,- vahu,- tugevtatud või aroomimaitselise veiniga. Vein võib olla punane,- valge või roosa (rose). Kuiv, poolmagus, magus. Alkoholisisaldusega 5,5 14%.
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm
a. 1,6% Kasutatakse kaljaleiba o Seda meetodit kasutavad peamiselt väiksed ettevõtted o Kaljaleiba leotatakse 3 korda (toorainest 3 korda ekstraheeritakse kuivaineid) o Kuivaine sisaldus 1 virdes on 1,8-2%, teises 1,2-1,3% ning kolmandas 0,5- 0,7% o Valmis virdes K.A. sisaldus peab olema m.a. 1,6% · Klassikaline meetod o Naturaalse kalja valmistamiseks tuleb linnaseid kääritada. o Kääritamine toimub õlle standaartse tehnoloogia järgi, kasutatakse õlle tehnoloogia seadmeid · Kalja kontsentraadi kasutamine o Kalja virde valmistamiseks alguses kasutatakse ainult 70% kontsentraati, ülejäänud 30% lisatakse pärast kääritamist kaljale omase aroomi andmiseks. o Kalja virre kontsentraat lahjendatakse veega temperatuuril 30-35°C vahekorras 1: 2-2,5 ja seejärel pumbatakse kääritamistanki, kuhu lisatakse vett virre
2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174 Magustoidud 185 Kuumad ja külmad joogid 196 8. Toitlustusteeninduse alused 203
Litsentseeritud tootjaid on piirkonnas umbes 6000, nende aastasest müügimahust, mis on kasvanud kordades ning ulatub juba üle 11 miljoni pudeli, läheb ca 50% ekspordiks. Valmistamine AOC süsteemiga määratletud regioon hõlmab kolme suuremat kasvuala: Pays d'Auge, mis on parim, Calvados ning Domfrontais. Ühtekokku teatakse seal olema 800 erinevat õunasorti ning enam kui 9 miljonit viljapuud. Vanimad umbes 50 enamlevinud sordist on bisquet, marin onfroy jt. Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad, mõrkjas-magusad, mõrud või hapud, lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks ka väikesi rohelisi pirne. Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 1011 liitrit siidrit, milleks kulub omakorda umbes 12 kg õunu. Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud, õunte endi suhkrusisaldus võimaldab sellel naturaalselt käärida 4,56% alkoholisisaldusega siidriks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid