Prantsuse köök (0)

Prantsuse köök
Prantsuse köök
• Prantsuse köök on Prantsusmaal levinud 
toidutraditsioon. See on saavutanud ülemaailmse 
kuulsuse peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud 
ning kaunilt serveeritud toitudega.
Toidu valmistamine
• Algsed omadused ja toiteväärtused peavad 
säilima
• Süüakse palju toorsalateid
• Maitseaineid lisatakse mõõdukalt
• Kastme koostis on mitmekesine
• Toidud kannavad päritolu-, maakoha-, esmaselt 
valmistatud koka või seda toitu eelistanud 
inimese nime
Toidu  serveerimine
• Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt.
•  Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse.
•  Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, 
millistest toiduainetest need koosnevad. 
• Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri 
liikidena. 
• Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, 
hapendamata.
Söögikorrad
• Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat 
söögikorda: 
• kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner)
• kell 17.00–18.00 lõuna (diner).
Millest koosneb eine
• Väikesed külmad suupisted (hors d´oeuvres) – võileivakesed, 
salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vms, tavaliselt 3–4 liiki. 
Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud 
toidurühmakesena.
• Munatoit – omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes .
• Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või  praetud , kastmes vms.
• Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega.
• Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk . 
Võib olla üleküpsetatud (gratin).
• Salat ( season ) – enamasti  lehtsalat , mille liike kasvatatakse palju. 
Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga.
• Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu).
•  Magustoit  (entremets) – tort , kook, puding , suflee või vorm.
•  Puuvili  (dessert) –  kirsid , banaanid, viinamarjad või  kompott .
• Kohv
Millest koosneb  lõunasöök
• Puljong – (consommé) või püreesupp (potage) 
lisanditega.
• Kala – keedetult või praetult, kartulite ja sobiva 
kastmega.
• Liha – enamasti suurem praad või lind  aedvilja  ja 
kastmega.
• Aedviljatoit – keedetud, praetud, hautatud, vorm.
• Salat – värskest toorest lehtköögiviljast või 
juurviljadest. Palju kasutatakse vars- ja juursellerit.
• Juust –  Camembert 'i juust,  Roqueforti  juust, parmesan 
jt.
• Magustoit
• Puuvili
• Kohv
Erinevus Eesti köögiga
• Salat ja aedvili antakse  omaette  toiduna, mitte 
soojade liha- ja kalatoitude kõrvale.
• Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid 
järjekorda  ei muudeta.
Sööimistraditsioonid 
piirkonniti 
• Lõunas, Vahemere ääres on tunda itaalia ja 
hispaani mõjutusi, toit on vahemereliselt kerge ja 
peamiselt süüakse mereande. 
• Atlandi ookeani ääres, Bretagne’i maakonnas  on 
tunda aga  Suurbritannia  mõjutusi, süüakse palju 
soolaseid ja magusaid pannkooke jms. 
• Idas omakorda, Alsace’i maakonnas, on Saksa 
mõjude tõttu üsna tavaline kohata menüüs 
lihapraadi ja hapukapsast. 
Söömistraditsioonid 
piirkonniti
Ülevaade Prantsuse maakondade eripäradest ja seal 
valmistatavatest toitudest

Document Outline

• Slide 1
• Prantsuse köök
• Toidu valmistamine
• Toidu serveerimine
• Söögikorrad
• Millest koosneb eine
• Millest koosneb lõunasöök
• Erinevus Eesti köögiga
• Sööimistraditsioonid piirkonniti
• Söömistraditsioonid piirkonniti