Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................1 Eesti ekspordi ajalugu............................................................................................................2 Eesti ekspordi sihtkohad........................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................
Regionaalne integratsioon. Eksport import. Vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusühendus jne. Neiu Kristina Seletame asjad lahti, mis on ... · Regionaalne integratsioon piirkondlik integreerumine ehk igasugune riikide vaheline kaubavahetus · Eksport kaupade väljavedu riigist · Import kaupade sissevedu riiki Seletame asjad lahti, mis on ... · Vabakaubanduspiirkond koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel · Tolliliit koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest importivate kaupade osas EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel + ühine väliskaubanduspoliitika Seletame asjad lahti, mis on ... · Ühisturg - kaupada ja teenuste vaba liikumine liikmesrii...
Toiduainetööstus Toiduainetööstus tegeleb põllumajandus ja kalatoodangu töötlemisega. Seega sõltub ta tugevasti kohaliku põllumajanduse ja kalanduse arengust. Kuna Eestis puudub siiani kindlasuunaline põllumajanduspoliitika, siis tulenevad sellest ka raskused toiduainete tootmises ja vastava kaubanduse arendamises. Sellegipoolest on toiduainetööstus Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimeselevt! ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Kõige mahukamad on piima, jookide ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust: Toiduainetööstuses on palju väikseid ettevõtteid, kuid üle poole nendest kuulub 12 suuremale firmale, kes tegutsevad ka välismaal. Suurfirmad on viimastel aastatel hakanud Eesti tootmist ümber korraldama, sulgedes väikseid ja vananenuid ning ümber seadistades lootustandvamaid ettevõtteid. Toidukaupade ekspo...
Välismajandussidemed Välismajandus Ükski riik maailmas ei suuda ise valmistada kõike vajaminevat. Mõnede toodete tegemiseks napib loodusvarasid, teiste puhul oskusi. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma. Selliselt kujunebki riikide vahel välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus, teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud. Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikid...
1.Põllumajandus-majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandustoodangu tootmisega tegelevaid ja neid põllumajandussaaduste esmatöötlemisel otseselt teenindavaid majandusüksusi Vegetatsiooniperiood-aeg, mil taimed intensiivselt kasvavad, arenevad ja paljunevad Roheline revolutsioon-üritus parandada maailma toitlusolusid, suurendades peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut Põllumajanduspoliitika-põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus Ühistu-vähemalt kolme isiku asutatud ning nende juhitav ja kontrollitav eraõiguslik juriidiline organisatsioon, mille eesmärk on toetada liikmeid nende ühistegevuses või osutada neile teenuseid 2.Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad looduslikud tegurid, majanduslikud tegurid, tehnika ja tehnoloogia tase 3.(lk 16) 4. Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllum...
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tolli...
toiduainetetööstus TOIDUAINETETÖÖSTUS tegeleb põllumajandus ja kalatoodangu töötlemisega üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid annab tööd enam kui 22 000 inimesele toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 % eksport moodustab kogu tööstustoodangu ekspordist ligi 26 % Import moodustab 11% Mõnede toidukaupade import eestisse Eesti toiduainetetööstus jaotatakse allharudeks: Kalevi kommivabrik AS Kalev Chocolate Factor y Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas Factory kuulub rahvusvahelisse Orkla kontserni Ettevõtte põhitegevus sokolaadikondiitri ja suhkrukondiitritoodete tootmine sokolaadi, suhkru ja jahukondiitritoodete müük valmistab tooteid eritellimuste alusel ajalugu Click to edit Master text styles Second level 1806 Eesti k...
Eesti-Venemaa kaubandussuhted Signe Vois MYE12 Eesti ja Venemaa Antakse ülevaade Eesti ja Vene Föderatsiooni vaheliste kaubandussuhete kujunemisest ja kujunemise keskkonnast, kaubandussuhete iseloomust ja tendentsidest. Töös määratakse Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubavoogusid mõjutavate tegurite olulisust. Kaubandussuhete kujunemise teoreetilised käsitlused Üheks riigi kaubanduspartnerite struktuuri kujunemise analüüsi vahendiks on gravitatsioonimudelid, mille traditsiooniline kuju näitab kaubandusvoogude sõltuvust rahvatulust, turgude suurusest ning geograafilistest teguritest (distants, ühise piiri olemasolu). Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubandussuhteid mõjutavad tegurid 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Eksport 1,9 2,44 4,18 6,28 9,47 11,11 13,78 % 3,3 ...
Eesti majanduse potentsiaal on alati olnud seotud ekspordiga. Juba iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920. aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia, Soome, Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele. (Eesti Vabariigi... 2017) Algselt oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale, kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli ülekaalus põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid. Aastaks 1930 olid Eesti kaubad...
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Väl...
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kas...
Tööturg ja palk Suur majanduskriis hakkas tunda andma juba 2008. aastal, hullemaks läks asi aga 2009. aastal. Pärast 2008. aastat hakkasid ka väga paljud firmadtöötajaid koondama ja osa firmasid lõpetas oma tegevuse pankrotiga. Töötuid tekkis kiirelt massiliselt juurde ( 2008. 5.5% - 2009. 13.8 % ) See oli päris otseselt seotud majanduslangusega. Kõige rohkem kannatasid sellised valdkonnad, mis ei kuulu inimeste esmaste vajaduste alla, nagu ehitus, kinnisvara ja langes ka jaekaupade müük. Kui palk kasvas 2006. aastal hüppeliselt kiiresti, siis 2008. aastal see pidurdus või isegi vähenes. Põhjuseks siis töötute meeletu kasv, inimesed olid väiksema raha eest nõus tööd tegema, peaasi et töökoht ise alles jääks. Pensionid on aga hoolimata majanduskriisist iga aastaga tõusnud. Tarbimine Kuna aastatel 2006-2007 paistis kogu majandus suhteliselt positiivsena, kasvas ka inimeste tarbimine teatud ostude suhtes. Seda suurelt tänu pankadele, kes...
Makrokeskkonna analüüs (PEST) · Poliitilised tegurid Poliitilised muutused, mida OÜ Sõida Sisse jälgib ja analüüsib on seotud muutustega Eesti seadustes ja Euroopa Liidu regulatsioonides. Suurt rolli mängivad meie jaoks ka majanduspoliitika muudatused. Lisaks seadustele oleme me kursis ka kohaliku omavalituse poolt kehtestatud korraldustega. Oleme tutvunud õigusaktidega, et olla kursis sellega, kuidas riigis õigusloome protsess on üles ehitatud. Usume, et ettevõte peab olema teadlik seadustest tulenevatest reeglitest ja piirangutest. Seadusandluse ja muude regulatsioonide muutumine puudutab ka ettevõtte reeglite muutumist, kuid kuna meie ettevõttel on suur teadlikkus regulatsioonidest, siis suudame me jääda paindlikuks tarbijale kahju tegemata. Olulist mõju võivad meie ettevõttele avaldada muudatus...
Suur Depressioon Miks tõi Suur Depressioon kaasa enneolematu viletsuse? Suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks Musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Seda krahhi peetakse Suure Depressiooni alguseks ja sümboliks. Üheks ajendiks loetakse seda, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult väga madalale. Ühe päevaga kaotasid aktsiaomanikud tohutult suuri summasid. Viis päeva hiljem ehk 29.oktoobril levis müügipaanika kogu USA-s. Väärtpaberiturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine 1929. aastal puhkenud... kriisi tõi esile tolle ajani t...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TU...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................
1 Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus Peivi Assafrei Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses. Referaat Juhendaja: Irene Janter Pärnu 2013 Toidusektori tähtsus Eesti majanduses 2 Toiduainetööstus on üks suuremaid ja olulisemaid tööstusharusid Eestis nii tootmise kui ekspordi seisukohalt. Tegemist on spetsiifilise majandusharuga, kuna igas riigis eksisteerib vaid sellele omane toidukultuur ning vastavad rahvuslikud või iseloomulikud toidud. Olles oluline osa rahvuskultuurist, vajavad need väärtustamist ning propageerimist nii kodu- kui välismaal. Tuntus ja maine loovad märkimisväärset majanduslikku ...
Põllumajandus Referaat Siskukord Siskukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Põllumajandus üldiselt.........................................................................................................5 Põllumajanduse jaotus..................................................................................................... 5 Põllumajandusmaa jaguneb:........................................................................................ 5 Agrokliimavöötmed......................................................................................................... 5 Põllumajandust mõjutavad tegurid.................................................................................. 6 Toiduprobl...
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...
Rakvere Gümnaasium STEN KISAND 11.A klass Taani Referaat Rakvere 2009 Sisukord Rakvere Gümnaasium................................................................................................................. 1 Taani............................................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 Rakvere 2009.............................................................................................................................. 2 Sisukord...................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed .............................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.......................................................................................
EESTI KAUBANDUSE/MÜÜGI OLEMUS JA ARENG Eesti kaubanduse alged tekkisid juba enne orjanduslikku ühiskonda sugukondliku korra ajal. Seega võib kaubanduse ajaloo vanuseks lugeda 7000 kuni 10 000 aastat. Kui võtta aluseks, et mõiste kaubandus tähendab vahetamist, siis ulatub tema ajalugu kaugele eelajaloolikku ajajärku. Ürgkogukondlikus ühiskonnas vahetati üks kaup teise kauba vastu. Toimus naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära et vastu saada. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium. Vahetuskaubandus oli organiseeritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks. Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad hüvised mitmekesisemaks retkedeks, tekkisid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega. Olid olemas ...
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid...
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Valitud riigiks on Argentiina Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015). Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka. Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015). Argentiina...
1 Referaat Konteinervedu JANARI KRISTIAN LV1E 2 Konteinervedu Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi. Konteinerite mõõtmed Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 E...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majan...
Avinurme Keskkool Referaat Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale Koostaj a: Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides)...
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärt...
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 12.R klass SUURBRITANNIA geograafia uurimus Hindaja: Kadri Marksoo Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE......................................................................
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorgan...
Vinni-Pajusti Gümnaasium Kuuba Vabariik Koostaja: Tanel Pihlak 11. A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kau...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: professor Matti Raudjärv Pärnu 2007 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Käibemaksuajalugu.......................................................................................................5 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna......................................................5 1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke..............................................................8 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis..........................................................9 2. Käibemaksu olemus...................................................................................................
Nagu Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand EESTI KAUBAMÄRGID e. Brändid Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 AS MAAG Piimatööstus on AS MAAG Grupi tütarettevõte ja tegeleb kvaliteetsete piimatoodete ja jäätiste tootmise ning turustamisega. ·MAAG Piimatööstus põhineb Eesti vanimal piimatööstusel. Aastal 1850 hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh- praeguseks suletud), millest on saanud tänaseks meie Rakvere tootmistsehh. AS Maag Piimatööstuse nime sai ettevõte 2003. aastal. MAAG Piimatööstus on kõige laiema tooteportfelliga piimatööstusettevõte Eestis, sealjuures ainuke piimatööstus, mis tegeleb lisaks piimatoodete, juustu ja kohukeste tootmisele ka jäätise tootmisega. MAAG Piimatööstus on ainus glasuurkohukeste tootja, mis töötleb too...
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korpora...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola lei...
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud...
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja kon...
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND........................................................................................................
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS ...
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
