Majanduse põhinäitajad (kommentaarid) (0)

Tööturg ja palk
Suur majanduskriis hakkas tunda andma juba 2008. aastal, hullemaks läks asi aga 2009. aastal. Pärast 2008. aastat hakkasid ka väga paljud firmadtöötajaid koondama ja osa firmasid lõpetas oma tegevuse pankrotiga. Töötuid tekkis kiirelt massiliselt juurde ( 2008. 5.5% - 2009. 13.8 % ) See oli päris otseselt seotud majanduslangusega. Kõige rohkem kannatasid sellised valdkonnad, mis ei kuulu inimeste esmaste vajaduste alla, nagu ehitus, kinnisvara ja langes ka jaekaupade müük. Kui palk kasvas 2006. aastal hüppeliselt kiiresti, siis 2008. aastal see pidurdus või isegi vähenes. Põhjuseks siis töötute meeletu kasv, inimesed olid väiksema raha eest nõus tööd tegema, peaasi et töökoht ise alles jääks. Pensionid on aga hoolimata majanduskriisist iga aastaga tõusnud.
Tarbimine
Kuna aastatel 2006-2007 paistis kogu majandus suhteliselt positiivsena, kasvas ka inimeste tarbimine teatud ostude suhtes. Seda suurelt tänu pankadele, kes pakkusid kõigile soodsaid laene ja liisinguid. Näiteks aastatel 2006-2007 võeti arvele täiesti uusi autosid 3x rohkem kui 2010. aastal. Nii tekkis olukord, kus majanduse halvenedes ei jõutud enam liisinguid maksta ja suur osa autosid võeti pankade poolt tagasi, mis paisati uuesti müüki oluliselt väiksema turuväärtusega kui nad tegelikult maksid. Sama toimus ka kinnisvaraga .
2009-2010 oli reaalsus jõudnud ka inimesteni, kes enam nii uisapäisa oste ei teinud ja mõtlesid ennem pikemalt , kui midagi ostma hakati, ja tihtipeale jäeti ostud , mis ei olnud nii vajalikud üldse tegemata. See kõik paistab välja ka 2009. aasta suures jaekaubandusettevõtete jaemüügist, mis vähenes oluliselt.
Ehitus
Ehituse niiöelda buumiaeg oli 2007. aasta, siis ehitati eluruume 2x rohkem kui näiteks aastal 2010. Sellist buumi põhjustas siis pankade lahke laenu jagamine. Palju ehitati ka nii-öelda lattu, ehk siis loodeti selle abil kergesti rikastuda. Selle all kannatas ka suuresti ehituskvaliteet (odavad ja ebakvaliteetsed materjalid) Halb ja kiiruga tehtud töö. Ka asukohad olid imelikud, ehitati täis põllud, või lihtsalt soise ala peale. Ehitus vähenes 20% võrra 2008. aastal, kus oli tunda juba veidi majanduslangust, ehitus langes järgnevatel aastatel veelgi. Oli tekkinud olukord, kus paljud ehitised jäid seisma võlgade tõttu, kas siis firma pankroti või eraisiku maksuvõimetuse tõttu. 2010. aastal ehitati väga vähe elumaju, sest endiselt oli 2006-2007. aastatel ehitatud eluasemeid turul üle.
Väliskaubandus
Eesti ekspordinäitajad on endiselt kasvutrendis, tänu sellele oleme suutnud ka kriisist kiiremini välja tulla. Eesti on hea asukohaga maa, tänu millele on meil ka suuremad ekspordivõimalused kui mõnel muul riigil. Põhilised turud on Skandinaavias, kus on palju ostujõulist elanikkonda ja ka transport sinna on lihtne kuna nad on lähedal. Endiselt on sealne tootmine ja tööjõud kallim kui Eestis, mis annabki meile suure eelise. Ekspordilt tähtis on ka Venemaa, mis on suur ja lai. Kuigi suuresti mõjutas Venemaale eksporti ’’pronksiöö’’ rahutused , hakkab see siiski vaikselt jälle paranema. Eesti import on suurem kui eksport , mis on tingitud sellest, et Eesti on siiski väike riik. Paljusid asju pole võimalik siin toota ja pole ka mõtet, kui importida on odavam kui ise toota.
Turism ja majutus
Eestisse sisenenud turistide arv on aastate lõikes kasvanud, selleks on mitmeid põhjuseid. Kindlasti on mõjutanud seda Euroopa Liiduga ühinemine (2004 aasta) ja Shengeni rakendamine ( 2007 aastal). On tehtud ka rohkem reklaami, eelkõige Tallinna vanalinnaga. Eestis on endiselt odavam alkohol ja ka toidukaupade hind on kohati odavam (Näiteks Soomega võrreldes). Suure osa turistidest moodustavadki üle lahe reisinud soomlased , kes tulevad siia alkoholi ostma ja lihtsalt puhkama.