Kuuba (12)

Vinni -Pajusti Gümnaasium

Kuuba Vabariik

Koostaja: Tanel Pihlak
11. A
Juhendaja : Siiri Seljamaa
2006

ÜLDANDMED

Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid
Geograafilised kordinaadid: 19˚N - 23˚N ja 74˚W - 85˚W
Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2)
Ametlik nimi: República de Cuba ( Kuuba Vabariik)
Pealinn: La Habana ( Havanna )
Rahvaarv: 11 416 987 (2007)
Pindala: 110 861 km2
Rahvastiku tihedus: 102 in/km2
Riigikeel : hispaania keel
Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti)
Naaberriigid: USA, Mehhiko , Haiti , Jamaica
Haldusjaotus : 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet
Sõltlasalad: puuduvad
President : Fidel Castro Ruz
Erakonnad : PCC (Kuuba Kommunistlik Partei)
Põhiseadus: 1976. a
Iseseisvus : 20. mai 1902
Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast
Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni
Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma -katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%, muud 4%

AJALUGU

Kuuba avastati 1492.aastal kui Kolumbus käis Ameerika avastusretkel, samal aastal kuulutati see Hispaania valduseks. Saare põlisasukateks oli aravakid. Tainokeelsest sõnast cubanacan tuleneb Kuuba nimi, mis tähendab “ringkond, keskkoht, territoorium”. 18.sajandil hakkas arenema suhkrutööstus, kus kasutati sisseveetud orjatööjõudu, ja aastaks 1860 oli Kuuba tõusnud maailma kolmandaks suhkrutootjaks.
Kronoloogia

• 1868 Orjakaubanduse lõpp
  
• 1868-78 Kümme aastat kestnud iseseisvussõda
  
• 1895 Teine iseseisvussõda. Tuhandeid inimesi sureb Hispaania koonduslaagrites
  
• 1898 USA kuulutab Kuubale mässuliste toetuseks ja Kuubal paikneva USA vara kaitseks Hispaaniale sõja
  
• 1899 USA okupeerib Kuuba ja aitab võimule ajutise sõjaväelise valitsuse
  
• 1901 USA-le antakse õigus interventsiooniks ja sõjaväebaaside, sh. Ka Guantanamo mereväebaasi rajamiseks
  
• 1902 Kuuba esimese presidendina saab võimu Tomas Estrada. USA lahkub Kuubalt, kuid sekkun taas 1906-09 ja 1919-24
  
• 1909 Liberaalse presidendi José Miguel Gomezi valitsusaeg . Majanduslik õitseaeg; USA investeerib turismi, hasartmängudesse ja suhkrutööstusse
  
• 1925-33 President Gerardo Machada diktaktuur
  
• 1933 Aastaid kestunud partisanivõitlus lõppeb revolutsiooniga. Võimu haarab Fulgencio Batista
  
• 1955 Pärast kaht aastat vangistust saadetakse õõnesutstöös süüdistatud Fidel Castro riigist välja
  
• 1959 Batista põgeneb. Võimu haarab tagasipöördunud Castro; tema esimeseks asetäitjaks saab tema vend Raul ning teiseks asetäitjaks saab Che Guevara. Üldine natsionaliseerimine, Kuuba kujundatakse NL eeskujul ümber
  
• 1961 USA katkestab Kuubaga suhted. USA toetusel üritavad Castro-vastased kuubalased Sigade lahe piirkonnas saarele tungida, see ebaõnnestub. Kuuba kuulutab end marksistlik -leninlikuks riikgiks
  
• 1962 USA majanduslik ja poliitiline blokaad . Raketikriis: 14. oktoobril markavad USA luurelennukid Kuubal tuumarakette.
  
• 1965 Che Guevara astub tagasi, et pühenduda vabadusvõitlusele välismaal. Seadustatakse üheparteiline riik
  
• 1972 Kuuba liitub VMN-iga
  
• 1976 Uus sotsialistlik põhiseadus. Kuuba saadab oma väeosad Angolasse, kuhu need jäävad 1991.aastani
  
• 1977 Saadab väed Etioopiasse
  
• 1980 Kuubast põgeneb 125 000 kuubalast USA-sse
  
• 1982 USA karmistab sanktsioone ning keelustab Kuubasse lendamise ja turismireiside tegemise
  
• 1983 USA inasioon Grenedasse. Kuuba ja USA relvakokkupõrked
  
• 1987 USA vanglates viibivate kuubalaste mass, protestib uue repriateerimisleppe vastu
  
• 1988 ÜRO teine veto USA katsele süüdistada Kuubat inimõiguste rikkumises. Seatakse sisse diplomaatilsed suhted EÜ-ga
  
• 19889 Salajases relvade ja narkootikumidega kauplemises süüdistatune hukatakse mitu kõrget sõjaväelast
  
• 1991 Lõppeb NSV Liidu ja vaheline kaubanduse enamsoodustamisrežiim. Ranged piirangud
  
• 1992 USA süvendab blokaadi
  
• 1993 Kõik endised NL sõjaväelased lahkuvad
  

LOODUSGEOGRAAFIA

Pinnamood Kuuba Vabariik on Kariibi meres asuv arhipelaag. See koosneb peasaarest Kuuba, edelas asuvast Isla de la Juventud´i saarest ja mitmetest teistest rannikusaartest (neid on üle 1600). Kuuba koos korallrahudega asub šelfiplatvormil. Kuuba on kõige suurem ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Maailmas on see suuruselt kuueteistkümnes. See on 1199 km pikk ning 32-190 km lai. Rannajoon on 3735 km pikk.
Pinnamood on mitmekesine . 2/3 maa-ala hõlmavad künklikud tasandikud. Peasaare telgmikku läbib kõrgustike ja madalate mägede katkendlik ahel. Kõrgeimad on läänaosas Sierra del Rosario (699 m), keskosas Guamuhaya (1140 m) ja idaosas Sierra Maestra mäed. Sierra Maestriast idas asub mitu kulunud massiivi, mis küünivad 1100-1200 meetrini. Kuuba kõrgeim tipp on Pico Turquino (1994 m).
Põhja- ja idarannik on kohati tugevasti soostunud . Tasandikku liigestavad madalad kõrgendikud, kuplid ja saarmäed. Lubjakivi rohkuse tõttu on kõikjal (eriti loodeosas) karsti.
Kuubas leidub rikkalikult niklimaaki (sisaldab ka koobaltit). Peale selle on vase-, mangaani-, tsingi-, plii-, kroomi -, volframi -, ja rauamaaki, püriiti, magnesiiti ja mineraalseid ehitusmaterjale, sh. Dolomiiti, marmorit ja kipsi.
¾ Kuuba territooriumist on viljakas. Künklik maa koosnedes madalikest ja tasandikest koos piisava loodusliku veerežiimiga võimaldab intensiivset maaviljelust Pinnas kooseneb põhiliselt punasest savist , liivast ja lubjakivist. Suur harimiskõlblik maaala ning juurdepääs sadamatele muudab Kuuba teiste Kariibi saarte seas unikaalseks. Tänu sadamate juurdepääsule saab Kuuba kerge vaevata eksportida oma põllumajandussaadusi teistesse riikidesse.
Kuuba põhjakaldal on mitmeid sügavaid lahtesid, korallsaari ja valgeid liivarandu. Samuti on korallsaari ka lõunakaldal. Seal leidub seejuures veel karisid ning soid . Kuuba suurimad sadamad on Havanna, Matanzaa, Cienfuegos, Nuevitas, Guantánamo ja Santiago de Cuba.
Jõed Jõgesid paikned tihedalt, kuid nad on enamik lühikesed ja kärestikulised. Rohke karsti tagajärjel voolab palju jõegesid kohati maa all. Kuuba 200 jõest on ainult kaks laevatatavad. Suurim jõgi on edelaosas paiknev 240 km pikkune Gauto jõgi (sellest ainult 120 km on laevatatav ). Saare keskosas asuv Sagua la Grande on piisavalt lai, et toota hüdroenergiat. Seejuures on see lühikeses ulatuses laevatatav. Mitmed kosed kõikjal saarel suudavad toota väikeses koguses hüdroenergiat. Ülejäänud on aga väikesed ja madalad. See-eest on mitmed sealsed jõed rahvusvaheliselt tuntud oma kalarohkuse poolest.
Taimestik Veel 20. sajandi alguses kattis mets üle poole Kuuba pindalast. Praeguseks on see vähenenud 24%-ni. Liigirohkes taimestikus (u. 8000 liiki) on üle poole endeemid . Madalamatel mäenõlvadel kasvab peamiselt troopiline igihaljas ja heitlehis mets. Umbes 30 palmiliigist on iseloomulikem kuningpalm. Kuivemal ja vähemviljakatel aladel kasvab männimetsi, soostunud rannikumadalikel on mangroove. Laiguti on savanne.
Saarel kasvab peale palmi veel mahagon , eebenipuu, guajakipuu, pappel, kampetše veripuu, palisander , seeder, hibisk, tubakas , melonipuu ja kapokipuu.
Kapokipuu on Kuuba rahvuspuu
Loomastik Loomastik on liigivaene; ei ole kiskjaid ega mürkmadusid. Seeeest on palju nahkhiiri, linde ja putukaid. Vähestest imetajates võib välja tuua rooroti ja kuuba pilukoonu (väga haruldane putuktoiduline loom, mis sarnaneb rotiga). Saarel elab suurel hulgal nahkhiiri ning ligi 300 liiki linde. Peamisteks lindudeks on raisakotkad, metsikud kalkunid , vutid, vindid, kajakad, makoad, pikasabalised papagoid ja koolibrid . Väheste roomajate seast võib leida kilpkonni, kaimane, kuuba krokodille ja boa madusid (võivad kasvada kuni 3,7 m pikkusteks ). Kuuba vetest on leitud üle 700 kala ja kooriklooma liigi. Tähelepanuväärsemad nende seast on krabid, haid , mõõkkalad, angerjad ja tuunikalad. Arvukalt on ka putukaliike. Nendest kõige ohtlikumad on liivakirbud ja moskiitod (malaaria kandjad ).
Kuuba piilurkoon
Kliima Kuubal valitseb troopiline passaatkliima. Sealne geograafiline avarus , mäeahelike mitmekesisus , savannid, sood , ja troopilised vihmametsad loovad kohaliku mikrokliima. Suvel on keskmine temperatuur 27-28˚C ja talvel 21-22˚C; ka mägedes ei lange temperatuur alla 0˚C. Aastas sajab keskmiselt 1000-1200 mm, kõrgustikel 1300-1500 mm, mägede tuulepealsetel nõlvadel 1800- 2200 mm. Sajab valdavalt suvel ( maist oktoobrini). Suve lõpus esineb purustavaid orkaane (tornaadosid).
Muudatused keskkonnas Mõningad Kuuba kohalikud taimed ja loomad on hetkel väljasuremisohus. Kuuba peamiseks ekspordiartikliks on suhkur. Selleks on inimesed viimaste aastate jooksul kõrvaldanud mitmeid teisi taimi, et teha ruumi suhkruroole. Näiteks kasvas enne 1959. aastat saarel üle 30 banaanisordi, kuid praeguseks on paljud banaanipuud asendatud suhkrurooga.
Välismaalt on riiki sisse tulnud mitmeid kahjureid ja haigusi. Sinine hallituskäsn ja seagripp avaldavad suur mõju saare saagikusele ja loomadele. Kuuba elanikud on harjunud väikese õhusaastega, sest merebriisid kannavad suuremal määral saastest saarelt minema.
Kuigi Kuuba oli kunagi umbes 50% ulatuses metsaga kaetud, siis 1950. aastate lõpuks oli järele jäänud kõigest 14%. Suurte jõupingutuste tulemusena jõuti 2005. aastaks metsaga katta 24%. Metsade taasistutamine on alles veel poolel teel.

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA

Rahvastik Kuubas on viimaste aastakümnete jooksul rahvaarv üldkokkuvõttes kasvanud. 1960.aastal oli Kuuba rahvaarv 7 027 210, siis 2007. aastaks oli see küündinud juba 11 416 987-ni. Kasvule ei avaldanud mõju isegi inimeste immigreerumine kui 1959-1964. aastal lahkus Kuuba revolutsiooni käigus riigist ligi miljon inimest. Esimese vooluga lahkusid eeskätt töölisklass. Hiljem ka rikkamad. Praeguseks on USA ja Kuuba Välisministeerium kokku leppinud, et aastas saab USA-sse emigreeruda kuni 20 000 kuubalast.
Alates 1959. aastast on vähenenud sünide arv. Seda põhjustasid osaliselt nii rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus kui ka abortide legaliseerimine. Samas on vähenenud ka surmade arv, sest arstiabi kättesaadavus on kogu saarel paranenud .
2003. aasta uuringute järgi elas 75% kogu Kuuba elanikkonnast linnas. Põhiline osa elas pealinnas Havanna (2 189 716) ja Santiago de Cubas (441 524).
Rahvaarv: 11 382 820 (2007)
Vanuseline struktuur :

• 0-14 a. : 19,1%
  
• 15-64 a. : 70,3%
  
• 65-... a: 10,6%
  

Rahvaarvu kasv (2006): 0,31%
Sündimus (1000 elaniku kohta): 11,89
Suremus (1000 elaniku kohta): 7,22
Immigratsioon (1000 elaniku kohta): -1,57
Imikusuremus (1000 sünni kohta): 6,22
Laste arv naise kohta: 1,66
Keskmine vanus:

• kogu: 35,9 aastat
  
• mehed: 35,2 aastat
  
• naised: 36,5 aastat
  

Eeldatav vanus:

• kogu: 77,41 aastat
  
• meestel: 75,11 aastat
  
• naistel: 79,85 aastat
  

AIDS-i nakatunud inimeste arv: 3 300 (2003)
Rahvastikupüramiidid vanuselise ja soolise koosseisu järgi (inimeste arv tuhandetes).
Rahvaarvu kasv (arv tuleb korrutada 1 000-ga)
Etniline koosseis ja keeled Hispaania vallutused elimineerisid hulganisti Kuuba põlisasukaid. Vallutajad tõid endiga kaasa mitmeid orjastatud aafriklasi nii Kongost, Guineast kui ka Nigeeriast. 19.sajandil liitusid töölisklassiga hiinlased . 20.sajandil suurendasid elanikkonna etnilist segu USA, Hispaania ja Venemaa immigrandid. Hetkel on umbes 51% mulatte, 37% valgeid, 11% neegreid ja 1% hiinlasi. Vähesel hulgal on ka überasunuid Haitilit ja Jaapanist.
Kuuba riigikeeleks on hispaania keel. Jamaicalt ja Haitilt lahkunud immigrandid on endiga kaasa võtnud kreooli keele (inglise ja prantsuse keele baasil põhineva hübriidkeele). Riigis räägitakse ning saadakse aru veel inglise ja vene keelt (põhiliselt suurtes linnades).
Haldusjaotus Kuuba vabariik on jaotatud 14 provintsiks ja 1 keskalluvusega munitsioaliteediks. Varem olid need jaotunud kuueks ajalooliseks provintsiks: Pinar del Río, Habana, Matanzas, Las Villas , Camagüey and Oriente. Praegune alajoatus sarnaneb Kuuba Vabadussõja ajal olnud sõjaväelisprovintsidega kui kõige tülitoovamad alad eraldati üksteisest.
Praegused Kuuba provintsid :
1 Isla de la Juventud*
2 Pinar del Río
3 La Habana (Havana)
4 Ciudad de la Habana (Havanna linn)
5 Matanzas
6 Cienfuegos
7 Villa Clara
8 Sancti Spíritus
9 Ciego de Ávila
10 Camagüey
11 Las Tunas
12 Granma
13 Holguín
14 Santiago de Cuba
15 Guantánamo
* keskalluvusega munitsipaliteet
Ühiskond Enne 1959.aasta revolutsiion oli Kuubal nõrk demokraatlik süsteem ja majandus põhines kapitalistlikul kaubavahetusel USA-ga. Revolutsiooni käigus asendusid need traditsioonid sotsialistlike väärtustega (tugeva võimuga valitsusega, tsentralisseritud majandusega, usu ilmalikumaks muutmisega).
Peredes on mõlemad vanemad kohustatud oma last hooldama. Isega siis kui vanemad pole abielus. Samas on on mehed kohustatud jagama koduseid töid võrdselt on naistega . Kuigi see on seadustega määratletud, siis selle täitmist siiski ei kontrollita . Riigis peetkase lasteta perekonda ebaõigeks. Kuubas rõhutatakse üha enam inimeste võrdsusele. Sooline ja rassistlik ebavõrdne kohtlemine on ebaseaduslik. Naiste osatähtsus poliitikas, tähtsatel kohtadel ning sõjaväes on oluliselt suurenenud.
Haridus Marksistlik-leninlike põhimõtete kohaselt on Kuubas akadeemiline haridus ja kutseõpe koos. Kuuba valitsus kontrollib haridussüsteemi ja tagab hariduse peaaegu kõigile lastele. Kohustuslik kooliharidus on kõigil 6 kuni 14 aastastel lastel. Kuuba on üks kõrgeima kirjaoskusega riik maailmas. Täiskasvanute seas on kirjaoskus 97%. 1954.aastal oli see kõigest 54%. Inimeste haridustase on tõusnud sellepärast, et Castro saatis 1960.-l riiki laiali hulganisti haritud õpetajate rühmi. Nende eesmärgiks oli luua Kuubale uusi koole. Selle tulemusena kasvas rahva haridustase hüppeliselt.
Pärast põhihariduse saamist on kuubalastel võimalus minna kõrgkooli. Kõrgkoolides saab õppida ärijuhtimist, meditsiini ja tehnikat . Silmapaistvaim on Havanna ülikool. Samuti on kõrgelt hinnatud Santa Clara ülikooli kui ka Santiago de Cuba ülikool.
Tervishoid Riigis pakutav meditsiiniline abi on väga kvaliteetne. Keskmine eluiga on Kuubal 76 aastat (Ladina-Ameerika pikim). See on riig tõhusa ja kogu maad hõlmava tervishoiu tulemus. Kuuba varustab ravimitega Havanna suur ravimitööstus. Sealne arenenud silmakirurgia meelitab patsiente ka välismaalt.
Majanduse iseloomustus Teiste Kariibi piirkonna riikidega võrreldes on Kuubal mitmekülgne majandus. Põhitoodang on suhkur; olulised on ka nikkel , tsitrusviljad ja tubakas, järjest suureneb truismi osatähtsus.
USA kaubandusembargo on röövinud Kuubalt tema peamise turu ja välisinvesteeringud; kunagi oli Kuubal USA välisinvesteeringute mahul Ladina-Ameerikas Venezuela järel teisel kohal. Mittekonverteeritav raha põhjustab üha enam muret, sest Venemaa nõuab nafta eest dollareid.
Tööjõu jagunemine 1990.aastal:

• primaarne sektor : 19%
  
• sekundaarne sektor: 30%
  
• tertsiaalne sektor: 51%
  

Tööjõu jagunemine 2004. aastal:

• primaarne sektor: 27%
  
• sekundaarne sektor: 20%
  
• tertsiaalne sektor: 53%
  

On märgata turismi osakaalu väikest suurenemist ning põllumajanduse vähenemist.
SKT: 37,24 mrd. USD (2005)
SKT inimese kohta: 3 300 USD
SKT kasv: 5,5%
SKT ( majandussektorite järgi):

• põllumajanduset: 5,5%
  
• tööstusest: 26,1%
  
• teenindusest: 68,4%
  

Valuuta : Kuuba peeso (CUP), mbervahetatav peeso (CUC) (1 CUP = 0,93 USD)
Tööpuudus: 1,9%
Inflatsioon: 9,8%
Peamised põllumajanduslikud tooted: suhkur, tubakas, sidrun, kohv, riis , kartul , uba, elusloomad
Peamised tööstuslikud tooted: suhkur, nafta, tubakas, teras, nikkel, tsement, põllumajandus masinad , ravimid ,konstruktsioonid
Põllumajandus Kuigi hetkel elab linnades 75% Kuuba elanikkonnast, siis põllumajanduses töötab jätkuvalt suur hulk inimesi. Pikka aega on põllumajanduses oluline osa suhkrul. 2002.aastal vähendas valitsus ligi pooled suhkruroo põllud ning tehased, et muuta tööstus tulutoovamaks. Tahteti ruumi teha ka teistele kultuuridele. Aastaga vähenes toodetava suhkru kogus 8 miljonilt tonnilt 3,8 miljoni tonnini. 2003.aastaks langes suhkru ekspordist saadav tulu 65%.
Teiseks tähtsaks põllukultuuriks on kohv. Inimeste linna minekuga kohvi tootmine hetkeks vähenes. Valitsuse edukas reageering tõi edu. Peagi pöörduti linnast tagasi maale (Sierra Maestria mägedesse) kohvi koristama . Peamine osa kohvist eksporditakse, jättes natuke ka koduseks kasutamiseks.
Tubaka tootmine on Kuuba jätkuvalt samal tasemel, millel ta oli juba 1990.aastal. Kuuba sigarid on kõige nõutavamad ja tuntumad maailmas. Neid eksporditakse üle kogu Maa.
Peale revolutsiooni jagunesid farmid kolmeks. Suurte maavaldajate talud muudeti riiklikeks. Kogu nende vara riigistati ning töötama hakkasid riigitöölised. Natuke väiksemad talud ühendati ning muudeti kolhoosideks. Viljale, väetisele ja varustusele pääsesid ligi vaid need, kelle maa kuulus sinna. Seejuures pidid nad riigile loovutama mingi protsendi oma saagist. Väikeseid talusid ei kõrvaldatud mitte kunagi. Need jäid edadi erakasutusse.
Kevandamine Kuuba ekspordib kõige rohkem niklit . Riigi niklivarad asuvad Holguini provintis. Arvatakse, et Kuuba niklivarud on suurimad maailmas. Saarel leidub veel koobaltit, vaske, kroomi, soola, ja maagaasi.
Sealset naftat on väga keeruline kätte saada. Kõrge väävli hulk korrodeerib rafineerimisevabrikuid. Vähed välisinvestori on nõus puurima Kuubal toornaftat. Sellest hoolimata on nafta toodang kasvanud 20,1 miljoni barrelinin ja maagaas 350 miljoni m3. Nafta ja gaas aitavad rahuldada riigi soojusenergia vajadusi.
Metsandus 1945.aastast kuni 1960.aastani raiuti maha umbes 40% metsi. Selle tagajärjel vähenes metsi katva maaala protsent 14%-ni. Peale seda tagas riik uute puude istutamise. 2005.aastaks oli metsadega kaetud juba 24% Kuuba pindalast. Tarbepuitu (palke) tehakse peamiselt lehtpuudest. Metsi leidub saarel lääne- ja idaosas.
Kalandus Kalandustööstused on koondunud väikesteks iseseisvateks koostöötavateks ettevõteteks. Kuuba riik on selleks loonud suure laevastiku. Põhilised ekspordiartikliteks on: krevetid , tuunikalad ja koorikloomad .
Tööstus Tööstus pole kunagi mänginud Kuuba majanduses erilist rolli, sest investorid on põhiliselt oma raha paigutanud ainult suhkru tootmisse. Valitsus proovib teha majanduses ümberkorraldusi, et luua uusi töökohti masinaehituses. Seda aga ei võimalda riigi kehv planeerimis- ja juhtimisoskus . Lisaks takistab seda USA majanduslik blokaad.
Energeetika Viimase 10 aasta jooskusl on kasvanud toornafta toodang. Selle tulemusena langes nafta import märkimisväärselt. Seejuures suurendati maagaasi tootmist 32,3 miljonilt m3 (1990) 350 miljonini m3 (2003) aastas. Elektrienergiat kasutavad peaaegu kõik. Vanad masinad aga põhjustavad sagedasi elektrikatkestusi.
Osatähtsus jaamade liigi järgi (2004):

• hüdroelektrijaamad 1% (0,08 mrd. KWh)
  
• soojuselektrijaamad 99% (15,57 mrd. KWh)
  

Elektrit toodeti: 15,65 kWh (2004)
Elektrit tarvitati: 13,27 kWh (2004)
Veondus 1991.aasta kütusepuuduse ja säästlike busside puuduse tõttu vähenes ühiskondlik transport. Selle tulemusena kerkis esile taksoteenus (enamjaolt ebaseaduslik). Suurtesse linnadesse tekkisid uudse välimusega bussid camellod (mitmetest bussidest kokku keevitatud). Tavaliselt oli need ülerahvastatud ja ebamugavad, kuid seeest reisijatele odavad. Kasutada sai ka väikeseid busse (palju mugavamad), kuid sõidupiletite eest tuli maksta umbes viis korda soolasemat hinda. Kuid Kuuba peamiseks liiklemisvahendiks on siiski musta värvi jalgratas, mida tuhandete kaupa Hiinast sisse veetakse.
Kuuba rahvuslik lennufirma Cuba de Aviocion teeb nii siseriiklikke kui ka välislende. Tähtsamad ja suuremad lennujaamad on Havannas, Matanzas, Cienfuegos ja Santiago de Cubas.
Infrastruktuur:

• maanteed (sillutamata): 34 000 km
  
• kiirteed (sillutatud): 575 km
  
• raudteed : 14 519 km
  
• jõeteed: 240 km
  

Biotehnoloogia Peale seda kui USA embargo lõpetas Kuuba ravimitega varustamise, investeeris Castro geeni uuringutesse ja biotehnoloogiasse 150 miljonit dollarit. Laboratoorsete kõrgtehnoloogilisete uuringute tulemusena jõuti mitme uue avastuseni. Avastati test AIDS-i leidmiseks, kolesterooli vähendav ravim, meningidi vaktsiin, B hepatiidi ravim. Nõudlus nende järele on suur. Kuubal on mitmeid rahvusvahelisi partnered, kellega arendatakse välja uusi ravimeid.
Kaubandus Pärast 1990.aastat kui lagunes NSV Liit ja vaatamata USA embargole, lisandus Kuubal hulganiselt majanduspartnereid. Peamiselt imporditakse Hispaaniast, Itaaliast , Prantsusmaalt, Hiinast ja Mehhikost. Eksporditakse aga Hollandisse, Venemaale, Kanadasse, Hispaaniasse ja Hiinasse. Kuubas ületab import suurel määral eksporti. Nafta ja toidukaupade kõrval imporditakse veel masinaid, transpordivahendeid ja kemikaale. Samas on peamisteks ekspordiartikliteks suhkur, tubakatooted, nickel , sealiha, ravimid ja kohv.
Sestsaadik kui Kuuba kaubanduse assotsiatsioon kokku varises, on riik oma majanduse kohandanud kapitalistlike turgude jaoks. Kuuba ei kuulu küll hetkel ühessegi rahvusvahelisse kaubandusühingusse, vaatavad sealsed liidrid Ladina-Ameerika (sh. Kuuba) suunas.
Pangandus Kuuba peeso on sõltuvuses USA dollarist. Selle väärtust saab kõige paremini määratleda mustal turul. USA dollari legaliseerimisega sai sellest eelistatuim valuuta. Mõndasid kaupu sai ainult osta dollaritega. 2004.aastal kehtestas valitsus uue maksu dollari kasutamise eest. Nõuti veel, et äritehingud tuleb sooritada peesodes. Kuuba Keskpank reguleerib aastaeelarve suurust ning valuuta väärtust.
USA embargo on tõkestanud Kuubal laenude saamise Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF). Teised pikaajalised laenud on edasi lükatud. !986.aastal lõpetas Kuuba laenude tagastamise. Laenajad on pikendanud tagastamisaja pikkuse. Hinnanguliselt on Kuuba välisvõlgade suurus ligikaudu 10 miljardit dollarit.
Turism Kuuba, mis oli kunagi rikaste ameeriklaste lõbustuspiirkond, pidurdas 1959.aastal oma turismi kui sotsialistlikule ühiskonnale ebasobivad majandusharu. Viimasetel Aastatel on on see poltiika muutunud. Kuigi enamik turiste saabub Kanadast, Saksamaalt, Mehhikost ja Hispaaniast, reisib ka mõni ameeriklane nende maade kaudu Kuubasse, hiilides sel viisil mööda USA kaubandusembargost. Kuuba ametnikud aga ei löö USA kodaniku passi pitserit. 2004.aastal külastas Kuubat 2 miljonit turisti.
Lahenduseks majanduse ühekülgsuse kaotamiseks on valitsus tugevdanud turismi. Samal ajal kui väismaalased lõunastavad hubastes restoranides ja käivad luksuslikes poodides peavad kuubalased hakkama saama tavaliste kaupadega . Headele hotellidele ja randadele on juurdepääs ka oma riigi kodanikel. Kuna riigis käib palju turiste on paljud kuubalased jätnud oma vanad traditsioonilised tööd ning hakanud taksojuhtideks või asunud mõnedele muudele ametitele. Prostitutsioon, mis revolutsioonile järgnevatel aastatel elimineeriti, on praeguseks ületanud suurelt juba varasema taseme. Sageli on prostituutideks kõrgelt haritud naised ja mehed, kes ihaldavad turistide dollareid.
Kuritegevus Kuritegevuse tase on Kuubas madal, kuid see kasvab. Mõrvu on harva ja saarel on vaid mõni ohtlik piirkond. Poliitilist mõttevabadust ei ole, sageli teatakse , et sõjaväelased või politsei on inimõigusi rikkunud. Aeg-ajalt vabastab Kuuba vange. Pisikurjategijad põgenevad sageli USA-sse ja esinevad seal poliitiliste põgenikena. Vastavalt kommunislikule põhiseadusele tegeleb poliitiliste kurjategijatega Revolutsiooniline Peatribunal.
PS: Kuuba ei avalda ametlikku statistikat mõrvade, vägistamiste, varguste ega vangide kohta.
Massikommunikatsioon Kommunikatsioon läbi televisiooni ja raadio on hästi arenenud, kuigi need on tsensuuri all. Trükimeedia kajastab huvipakkuvaid ja valitsust propageerivaid uudiseid. Granma on kõige tähtsam leht. Üle kogu riigi peetakse lugu veel Juventud Rebelde´st ja Trabajadores´est (noortele ja tehnikahuvilistele mõeldud ajakirjadest). Samuti avaldatakse naiste ajakirju: Mujeres ja Muchachas.
Viimasel ajal on inimeste seas suurenenud nõudlus julgema ajakirjanudse järele. USA rahastab Floridas paiknevat Radio Marti ja TV Marti jaama (mõlemad jaama saated on Castro-vastased).
Abi Kuuba väidab, et ei saa mingit välisabi, kuid tegelikult abistab teda Hispaania. Tähtis abiandja oli Rootsi, kui et Castro valitsus rikkus inimõigusi, siis lõpetas Rootsi 1993.aastal abi andmise.
Kuuba kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: ACP, FAO, G-77, IAEA , ICAO, ICC, ICRM, IFAD, IFRCS, IHO, ILO, IMO, Interpol , IOC, IOM (vaatleja), IPU, ISO, ITU, LAES , LAIA, NAM, OAS, OPANAL, OPCW, PCA, UN, UNCTAD, UNESCO , UNIDO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WToO, WTO.

KASUTATUD KIRJANDUS

• http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/
  
• http://www.odci.gov/cia/publications
  
• http://www.nationmaster.com/country/cu/de m
  
• http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Cuba.ht m
  
• http://www.wordtravels.com/Travelguide/Countries/Cuba/Currency
  
• http://www.wrcc.dri.edu/cgi-bin/
  
• http://www.photius.com/wfb1999/cuba/cuba_economy.html
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Cuba#Demographics
  
• http://www.cubaccommodation.com/generalinfo.php?gi=3#block1
  
• http://klimadiagramme.de/
  
• http://www.google.com/
  
• http://www.msn.co m
  
• Maailma maad
  
• ENE
  
• Maailma teadmeatlas
  

24