Vinni -Pajusti Gümnaasium

Kuuba Vabariik

Koostaja: Tanel Pihlak
11. A
Juhendaja : Siiri Seljamaa
2006

ÜLDANDMED

Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid
Geograafilised kordinaadid: 19˚N - 23˚N ja 74˚W - 85˚W
Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2)
Ametlik nimi: República de Cuba ( Kuuba Vabariik)
Pealinn: La Habana ( Havanna )
Rahvaarv: 11 416 987 (2007)
Pindala: 110 861 km2
Rahvastiku tihedus: 102 in/km2
Riigikeel : hispaania keel
Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti)
Naaberriigid: USA, Mehhiko , Haiti , Jamaica
Haldusjaotus : 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet
Sõltlasalad: puuduvad
President : Fidel Castro Ruz
Erakonnad : PCC (Kuuba Kommunistlik Partei)
Põhiseadus: 1976. a
Iseseisvus : 20. mai 1902
Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast
Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni
Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma -katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%, muud 4%

AJALUGU

Kuuba avastati 1492.aastal kui Kolumbus käis Ameerika avastusretkel, samal aastal kuulutati see Hispaania valduseks. Saare põlisasukateks oli aravakid. Tainokeelsest sõnast cubanacan tuleneb Kuuba nimi, mis tähendab “ringkond, keskkoht, territoorium”. 18.sajandil hakkas arenema suhkrutööstus, kus kasutati sisseveetud orjatööjõudu, ja aastaks 1860 oli Kuuba tõusnud maailma kolmandaks suhkrutootjaks.
Kronoloogia

• 1868 Orjakaubanduse lõpp
  
• 1868-78 Kümme aastat kestnud iseseisvussõda
  
• 1895 Teine iseseisvussõda. Tuhandeid inimesi sureb Hispaania koonduslaagrites
  
• 1898 USA kuulutab Kuubale mässuliste toetuseks ja Kuubal paikneva USA vara kaitseks Hispaaniale sõja
  
• 1899 USA okupeerib Kuuba ja aitab võimule ajutise sõjaväelise valitsuse
  
• 1901 USA-le antakse õigus interventsiooniks ja sõjaväebaaside, sh. Ka Guantanamo mereväebaasi rajamiseks
  
• 1902 Kuuba esimese presidendina saab võimu Tomas Estrada. USA lahkub Kuubalt, kuid sekkun taas 1906-09 ja 1919-24
  
• 1909 Liberaalse presidendi José Miguel Gomezi valitsusaeg . Majanduslik õitseaeg; USA investeerib turismi, hasartmängudesse ja suhkrutööstusse
  
• 1925-33 President Gerardo Machada diktaktuur
  
• 1933 Aastaid kestunud partisanivõitlus lõppeb revolutsiooniga. Võimu haarab Fulgencio Batista
  
• 1955 Pärast kaht aastat vangistust saadetakse õõnesutstöös süüdistatud Fidel Castro riigist välja
  
• 1959 Batista põgeneb. Võimu haarab tagasipöördunud Castro; tema esimeseks asetäitjaks saab tema vend Raul ning teiseks asetäitjaks saab Che Guevara. Üldine natsionaliseerimine, Kuuba kujundatakse NL eeskujul ümber
  
• 1961 USA katkestab Kuubaga suhted. USA toetusel üritavad Castro-vastased kuubalased Sigade lahe piirkonnas saarele tungida, see ebaõnnestub. Kuuba kuulutab end marksistlik -leninlikuks riikgiks
  
• 1962 USA majanduslik ja poliitiline blokaad . Raketikriis: 14. oktoobril markavad USA luurelennukid Kuubal tuumarakette.
  
• 1965 Che Guevara astub tagasi, et pühenduda vabadusvõitlusele välismaal. Seadustatakse üheparteiline riik
  
• 1972 Kuuba liitub VMN-iga
  
• 1976 Uus sotsialistlik põhiseadus. Kuuba saadab oma väeosad Angolasse, kuhu need jäävad 1991.aastani
  
• 1977 Saadab väed Etioopiasse
  
• 1980 Kuubast põgeneb 125 000 kuubalast USA-sse
  
• 1982 USA karmistab sanktsioone ning keelustab Kuubasse lendamise ja turismireiside tegemise
  
• 1983 USA inasioon Grenedasse. Kuuba ja USA relvakokkupõrked
  
• 1987 USA vanglates viibivate kuubalaste mass, protestib uue repriateerimisleppe vastu
  
• 1988 ÜRO teine veto USA katsele süüdistada Kuubat inimõiguste rikkumises. Seatakse sisse diplomaatilsed suhted EÜ-ga
  
• 19889 Salajases relvade ja narkootikumidega kauplemises süüdistatune hukatakse mitu kõrget sõjaväelast
  
• 1991 Lõppeb NSV Liidu ja vaheline kaubanduse enamsoodustamisrežiim. Ranged piirangud
  
• 1992 USA süvendab blokaadi
  
• 1993 Kõik endised NL sõjaväelased lahkuvad
  

LOODUSGEOGRAAFIA

Pinnamood Kuuba Vabariik on Kariibi meres asuv arhipelaag. See koosneb peasaarest Kuuba, edelas asuvast Isla de la Juventud´i saarest ja mitmetest teistest rannikusaartest (neid on üle 1600). Kuuba koos korallrahudega asub šelfiplatvormil. Kuuba on kõige suurem ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Maailmas on see suuruselt kuueteistkümnes. See on 1199 km pikk ning 32-190 km lai. Rannajoon on 3735 km pikk.
Pinnamood on mitmekesine . 2/3 maa-ala hõlmavad künklikud tasandikud. Peasaare telgmikku läbib kõrgustike ja madalate mägede katkendlik ahel. Kõrgeimad on läänaosas Sierra del Rosario (699 m), keskosas Guamuhaya (1140 m) ja idaosas Sierra Maestra mäed. Sierra Maestriast idas asub mitu kulunud massiivi, mis küünivad 1100-1200 meetrini. Kuuba kõrgeim tipp on Pico Turquino (1994 m).
Põhja- ja idarannik on kohati tugevasti soostunud . Tasandikku liigestavad madalad kõrgendikud, kuplid ja saarmäed. Lubjakivi rohkuse tõttu on kõikjal (eriti loodeosas) karsti.
Kuubas leidub rikkalikult niklimaaki (sisaldab ka koobaltit). Peale selle on vase-, mangaani-, tsingi-, plii-, kroomi -, volframi -, ja rauamaaki, püriiti, magnesiiti ja mineraalseid ehitusmaterjale, sh. Dolomiiti, marmorit ja kipsi.
¾ Kuuba territooriumist on viljakas. Künklik maa koosnedes madalikest ja tasandikest koos