USA vs NSV (0)

USA (1945-1955)
NSVL (1945-1955)

MAJANDUS
turumajandus; sõjatootmise vähendamine->tööpuuduse kasv; majanduse ümberkorraldamine rahuaja
tingimustele vastavaks; Euroopa varustamine soodustas tööstuse kasvu; sai tagasi sõjaaegsed laene ; võidurelvastumine lõi uusi töökohti; Marshalli plaan;
majanduskasv 1970ndate alguseni
II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja poliitvangide kasutamine tasuta tööjõuna (sõja järel oli ~10 miljonit inimest Vene vangilaagrites); 1940ndate aastate lõpuks saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses; põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu :
•probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest)
•põllumajandus oli alafinantseeritud
•ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946/1947)
LIIDRID
Truman; Eisenhower
J.Stalini (1945-1953)

SISEPOLIITIKA
sõjameeste demobiliseerimine; kaheparteiline süsteem; makartism - hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul
Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel-
Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes; Stalin jätkas sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti:
• sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid)
• teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks
tšetšeenid)
• sõja ajal NSV Liiduga vägivaldselt liidendatud alade elanikke (näiteks
eestlaste massiküüditamine 1949.a.)
• inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises
Vastuolude tõttu Läänega võideldi NSV Liidus kõige lääneliku vastu ( elulaad ,
muusika , mood jne.). Seda nimetati võitluseks kosmopolitismiga.
Stalini vananedes ägenes kõrgema parteijuhtkonna hulgas võimuvõitlus selle nimel, kes saab Stalini järglaseks.
VÄLISPOLIITIKA
NSV Liidu ekspansiooni tõkestamine; aktiivne sekkumine Euroopa ja maailma asjadesse; Marshalli plaan(1948-1952); NATO (1949); Trumani doktriin (1947);Ida- Aasia toetamine (Jaapan, Taiwan, Filipiinid , Indoneesia); suurenes USA mõju Lähis-Idas; Korea sõda
Berliini blokaad (1948); sotsialismileeri kujunemine Euroopas (Poolas, Rumeenias , Tšehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias); Ida-Euroopa maid ühendav Vastastikuse Majandusabi Nõukogu(1949); mõjusfääri laiendamine Ida-Aasias (Põhja-Korea, Hiina, Vietnam ); VLO(1955)
PROBLEEMID
tööpuudus; rassiline diskrimineerimine
madal elatustase; defitsiit; vastasseis endiste lääneliitlastega



USA (1955-1985)
NSVL (1955-1985)


MAJANDUS
1970-ndate algul majanduskriis
Põhjused:

• suured sõjalised kulutused (võidurelvastumise ja eriti Vietnami sõja tõttu, mille maksumust on hinnatud ~150 miljardile dollarile)
  

• nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel aastatel (põhjuseks pidev tarbimise suurendamine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapoliitika, millega taheti karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest).
  

Kriisi tulemusena:

• kasvas inflatsioon (näiteks 1973.a. 9%; 1974.a. 12%).
  

• tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; 1980.a. ~10%)
  

• tootmine langes ja hinnad tõusid
  

1980ndatel reaganoomika:

• alandati makse (kuni 25%) tarbimise soodustamiseks
  

• inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati
  

• vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi
  

• riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga
  

Tulemused: vähenes inflatsioon, algas uus
majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta.
Jätkuvalt eelisarendati rasketööstust ( erandiks olid aastad 1953-1955, kui Malenkov pani põhirõhu kergetööstusele); suuremat tähelepanu hakati pöörama põllumajandusele:• iseloomulikuks nähtuseks oli kampaanialikkus (näiteks maisi kasvatamine või kartuli ruutpesiti kasvatamine kogu NSV Liidus)• alustati uudismaade massilist kasutuselevõttu Lääne- Siberis ja Kasastanis• hakati kolhoosnikele palka maksma rahas• suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangule.
Alustati massilist elamuehituskampaaniat; 1956.aastast hakati pensioneid maksma 50% viimasest palgast; kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu.
1960-ndate aastate alguses tabas nõukogude majandust taas allakäik:
• majanduskasv (eriti põllumajanduses) pidurdus• algasid raskused toiduainetega varustamises (peamisteks põhjusteks 1963a viljaikaldus ja uudismaade kiire väljakurnamine)• käsumajandus oli ebaefektiivne• inimestel puudus huvi paremini töötada jne.
Majandus arenes 1960-ndate teisel poolel jätkuvalt ekstensiivselt:
• tööviljakus oli väga madal• toodete kvaliteet ei kannatanud sageli kriitikat• toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga (mitte tööviljakuse arvelt)• põhiliseks sissetulekuallikaks riigile oli loodusvarade müük
1970-ndatel aastatel:
Majanduses arengut ei toimunud; inimeste elatustase jäi madalaks; defitsiit; tehniline mahajäämus läänest kasvas ( erand . sõjatööstuses). NSV Liidul aitas hinge sees hoida nafta (mille hind 1970-ndatel järsult tõusis) ja maagaasi müük lääneriikidele, mille eest osteti sisse toiduaineid ja tarbekaupu. Kasvas NSV Liidu majanduse tsentraliseeritus ja bürokraatia. Defitsiit ja kõrgema poliitilise-, majandusliku- ja korrakaitseorganite juhtkonna ringkäendus viis korruptsiooni kasvule ühiskonnas.
LIIDRID
J. Kennedy , Nixon , Reagan
Hruštšov; J. Andropov ; K.Tšernenko


SISEPOLIITIKA
Watergate afäär:
1972.a. presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest president R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis . Kuigi 1972.a. valimised võitis ikkagi Nixon, hakkasid “Washington Posti” ajakirjanikud asja uurima , mille käigus selgus Nixoni otsene seotus asjaga. Nixonile sai tegelikkuses aga saatuslikuks hoopis see, et ta ütitas asja uurimist kinni mätsida ja takistada.
1974.a. 9.augustil astus Nixon ametist ise tagasi (muidu oleks tagandatud)
1960ndatel noorsoomäss (kogu läänemaailmas tervikuna):
Protest:

• Vietnami sõja ja üldise sõjaväekohustuse vastu
  

• tarbimisühiskonna väärtustamise vastu
  

• Milles noorsooliikumine / mäss seisnes:
  

• keeldumised astuda USA armeesse
  

• sõjavastaste demonstratsioonide korraldamine
  

• hipiliikumise teke
  

• huvitumine radikaalsetest (peamiselt vasakpoolsetest) ühiskonnateooriatest ja liikumistest
  

• narkomaania levik (marihuaana)
  

1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus.
Hruštšovi “sula”:
Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma:• lõpetati massirepressioonid• alustati GULAG-i järk-järgulist likvideerimist• alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist• veidi laienes sõnavabadus
Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist; 1956.a. pidas Hruštšov kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest, milles kriitika alla langes lisaks Beriale ka Stalin.
Hruštšovi langus: sellele aitas palju kaasa tema harimatus ja matslikus, haritlaste eiramine , ropp kõnepruuk ja mitmed välispoliitilised apsud . 1960-ndate aastate alguseks oli NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgas kujunenud välja Hruštšovi vastane opositsioon , kes: • oli rahulolematu pidevate reorganiseerimistega ametnikkonnas• kartis oma privileegide piiramist Hruštšovi poolt• polnud nõus Stalini kritiseerimisega. 1964.a. oktoobris toimus NSV Liidu kõrgemas juhtkonnas veretu riigipööre; Hruštšov tagandati ja saadeti pensionile.
Brežnev(1964-1982)
Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine . Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja kiusati taga teisitimõtlejaid. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. 1970-ndatel aastatel: Perioodi iseloomustavaks märksõnaks on stagnatsioon e. seisak . Reforme ette ei võetud ning keskenduti kehtiva poliitilise- ja majandusliku süsteemi säilitamisele. Jätkus isikukultus (• Brežnev autasustas iseennast • levitati Brežnevi teoseid• tema lähedasi pandi kõrgetele ja tasuvatele töökohtadele) Vaatamata kõrgele eale ja tervise ning mälu jätkuvale halvenemisele jäi Brežnev NSV Liidu juhiks kuni oma surmani 1982.a
1970-1980ndate ühiskonnas gerontokraatia valitsemine- enamik tollasest NSV Liidu kõrgematest valitsusja parteitegelastest olid väga eakad (ka üle 80aastased), sageli põdura tervisega ja vanusest tulenevalt ka kehva vaimupotensiaaliga. Vastuseks võimude poliitika karmistumisele kujunes 1960-ndate aastate keskpaigas NSV Liidus välja teisitimõtlejate (e. dissidentide) liikumine
VÄLISPOLIITIKA
1960-ndatel J.Kennedy doktriin: kommunismi levikule peab vastu astuma väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades (ntx Vietnami sõda 1964-1973)
1970-ndatel USA ja kommunistliku maailma suhete paranemine.
Sellele aitas kaasa Nixoni doktriin: jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga
1980-ndatel USA-NSVL suhete pingestumine
PROBLEEMID
1970-ndate algul majanduskriis ; Watergate afäär; 1960ndatel noorsoomäss; 1980-ndate USA-NSVL suhete pingestumine
1960ndate alguses majanduse allakäik; stagnatsioon; gerontokraatia valitsemine

USA (1985-1990)
NSVL (1985-1990)
MAJANDUS
Reagani majanduspoliitika põhines suurel defitsiidil
Majanduskriis:

• tootmise langus kõikides majandusharudes
  

• majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse
  

• Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat
  

• eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega
  

• nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud , hakkas langema
  

• VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam teistesse sotialistlikesse riikidesse eksportida.
  

LIIDRID
R.Reagan, G. Bush (sen.)
M.Gorbatšov (1985-1991)

SISEPOLIITIKA
ebaefektiivne sisepoliitika – Bush ei suutnud jagu saada Reagani ajal tekkinud defitsiidist
Perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine , et tuua riik välja majanduslikust kriisist; avalikustamine ehk glasnosti : esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid), räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost, sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad, räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne.
G. eesmärgiks polnud sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, kuid järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis.

VÄLISPOLIITIKA
Kommunistlike mässude mahasurumine Kesk-Ameerikas; 1986 pani Reagan aluse Strateegilise Kaitse Algatusele, mille eesmärk oli Nõukogude Liidu majandus tälielikult ära kurnata:

• suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi
  
• moderniseeriti armeed
  
• töötati välja “Tähesõdade programm” (e.kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu
  

Taasalustati riigipeade tippkohtumisi:
1985-1987 kohtus Reagan kolmel korral Gorbatševiga eesmärgiga vähendada strateegilist ründerelvastust alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks
G. algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud), loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi püsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides.
PROBLEEMID
vasakäärmuslikud voolud; defitsiit
Kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega; rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel; Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele; Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka teisitimõtlejad, ametiühingud jne.; illegaalse alkoholi tootmise ja tarbimise kasv