Eesti väliskaubanduse bilanssi mõjutavad tegurid (0)

Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid.

Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport -importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel.

Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud .Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel. Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta asendab maksu maksva tootja ebasoodsamatesse tingimustesse võrreldes selle tootjaga, kes saab oma kaupu siseturul toolivabalt müüa. Tollimaksud liigitatakse neid koguva riigi järgi ja maksustatava viisi järgi. Tollimaksuga mõjutatakse väliskaubandust kauba hinna kaudu, kuid ei piirata selle absoluutmahtusid. Eksport- import võib jätkuda seni kui leidub maksustatud kauba ostjaid. Kvantitatiivsete piirangutega kehtestatakse aga kaupade liikumisele konkreetsed mahulised piirid. Tuntuimad kvantitatiivsed piirangud on kvoodid ja litsensid. Litsentsidega täpsustatakse lisaks kauba kogusele ka konkreetne ettevõte, mille teatavaks perioodika antakse importimise õigus. Veel on kasutusel eksporditõkked, mille esmärgiks on limiteerida või keelustada mingi kauba väljavedu riigist. Neid rakendatakse rahvuslike rikkuste kaitseks, julgeoluku huvides või poliitilistel kaalutlustel. Huvitavaks regulaatoriks on vabatahtlikud ekspordipiirangud. Neid kehtestatakse eksportiva riigi poolt kokkuleppel ekspordi sihtriigiga, et vältida viimase poolt võimalikult rakendatavaid karmimaid tõkkeid. Näiteks omab USA kokkuleppeid Jaapaniga limiteerimaks Jaapani kõrgtehnoloogia sissetungi USA turule.

Riikide majandusliku koostöö vormid.

Riikide majanduslikus koostöös on võimalik välja tuua erinevad tasandid . Kõige madalam aste on VABAKAUBANDUSE PIIRKOND, mille raames liikmesmaad kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, kuid säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega. Tuntuim vabakaubanduse piirkond on EFTA (European Free Trade Area) mis asutati 1960. aastal. Järgmine majandusliku koostöö aste on TOLLILIIT, mille liikmesmaad kõrvaldavad kõik tõkked omavaheliselt kaubanduselt ja lisaks sellele töötavad välja ühised tollieeskirjad kolmandatest ,iikidest imporditava kauba suhtes. Kaob vajadus tolliametnike järele omavahelistel piiridel. Järgmine vorm on ÜHISTURG, mille liikmedriikide vahel on lubatud vaba tõõjõu ja kaüitali liikumine lisaks kõigile vabakaubanduspiirkonna ja tolliliidu eelistele. Tuntuim näide on Euroopa Ühendus. Neljandaks astmeks riikidevahelises koostöös on TÄIELIK MAJANDUSLIIT, mille liikmesriigid ühtlustatavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar -, fiskaal-, ja sotsiaalpoliitika , samuti kaubanduspoliitika ja tootmistegurite liikuvuse probleemid. Täielik majandusliit on Euroopa Liidu lõppeesmärk.

Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansist läbi kolmeteistkümne aasta

1994 -2006

Eestis on viimastel aastatel palju räägitud jooksevkonto defitsiidist. Eesti jooksevkonto defitsitsiidi põhjus on selge, see on väliskaubandusbilansi puudujääk.

Väliskaubandusbilansi saame, kui riigi ekspordist lahutame selle riigi impordi. Väliskaubandusbilanss on positiivne, kui eksport ületab impordi, ja negatiivne, kui import ületab ekspordi.

Samas on Eesti väliskaubandus aastatel 1994-2006 arenenud tormiliselt: nii kaupade välja-kui sisseveo maht on alates 1994 aastast suurenenud ligi kaheksa korda.Ka ekspordi ja impordi aastakasv on olnud muljetavaldav, ulatudes enamikult aastatel kahekohalise numbrini (vt tabel 1 ja joonis1).Nii ekspordi kui ka impordi kasvu tippaasta oli 2000 aasta,mil kaupade väljavedu suurenes üle 50% ja sissevedu üle 40%-ilmselt “tänu” eelnenud aasta kehvadele tulemustele. Aasta 1999 oli kaubavahetuses erandlik, kuna nii kaupade välja-kui ka sissevedu vähenes vastavalt 2,1% ja 8,5%. Samal aastal aeglustus ka SKP kasv tunduvalt. Tõenäoliselt oli kaubakäive languse üks põhjuseid 1998 a. teises pooles alanud nn.Vene kriis, mille mõju Eesti eksportijatele avaldus näiteks Venemaale suunduva väljaveo kahanemises 42% võrra.Lisaks 1999 aastale vähenes eksport ka 2002.aastal, kuid kõigest 1,5% võrra.

Eksport

Ekspordi kasv %

Import

Impordi kasv %

Saldo

1994

15622,9

20100,4

-4477,5

1995

19008,9

21,7

27425,0

36,4

-8416,2

1996

21246,9

11,8

34666,5

26,4

-13419,6

1997

31607,4

48,8

48868,9

41,0

-17261,5

1998

37545,0

18,8

55215,4

13,0

-17670,4

1999

36774,3

-2,1

50494,7

-8,5

-13720,4

2000

55836,8

51,8

72217,1

43,0

-16380,3

2001

57857,1

3,6

75076,3

4,0

-17219,1

2002

56990,6

-1,5

79471,7

5,9

-22481,0

2003

62627,2

9,9

89426,7

12,5

-26799,5

2004

74614,3

19,1

104877,0

17,3

-30262,7

2005

96747,3

29,7

128365,3

22,4

-31618,0

2006

119519,7

23,5

165298,5

28,8

-45778,8

Alates Euroopa Liiduga ühinemisest on nii kaupade välja-kui ka sissevedu hoo sisse saanud ja aastakasvu tempo ulatunud taas 20% ja üle selle.Kui 2004 aastal võis osa ekspordi-impordi kasvust kirjutada andmeallikate ja metoodika muutuste arvele mille mõju ulatus ka 2005 aastasse.(mäletatavasti laienes Euroopa Liit 2004 a. keskel, 1.mail) siis 2006 aastaga andmete võrdlus põhineb juba samadel andmeallikatel ja samal metoodikal.Sel juhul on ekspordi aastakasv 24% ja impordi oma 29%.Siiski näitab ülekuumenenud majandus mõningaid jahtumismärke: 2007 aasta esimese üheksa kuu eksport suurenes eelmise aasta võrdlusperioodi suhtes vaid 4,4% ja import 5,2%.

Väliskaubandusbilanss on olnud Eestil alates 1994 aastast pidevalt puudujäägis, kusjuures see on kasvanud impordi suurema mahu ja sisenõudlusest põhjustatud veidi kiirema kasvutempo tõttu kolmeteistkümne aasta jooksul kümme korda:

1994.aasta 4,5 miljardilt kroonilt 2006.aastal 45,8 miljardi kroonini.

alates 1. maist 2004 põhineb väliskaubandusstatistika kahe aruandlussüsteemi kombinatsioonil.Kaubavahetust Euroopa Liidu väliste riikidega arvestatakse endiselt Maksu-ja Tolliametile esitatud tollideklaratsioonide alusel(nn Extrastat). Ühendusesisene kaubavahetus registreeritakse nn Intrastati küsitluse abil, mille korraldajaks on Statikaamet.Kui Extrastat võimaldab endiselt kasutada põhikaubandussüsteemi, jättes välja kaubavahetuse läbi tolliladude, siis Intrastat ei võimalda andmetest välja filtreerida vaheladude kaudu liikunud kaupa, mis reaalselt Eesti siseturule ei jõua, kajastades seega pigem üldkaubanduse põhimõtteid. Seetõttu on nii kaupade sisse-kui ka väljaveo üldine tase varasema perioodidega võrreldes kõrgem ja aastate võrdlemisel tuleb seda eripära silmas pidada.

Raha, mis on meie käest keskmiselt “tosina viimase aasta jooksul üle piiri” läinud, meist enamikul Eestis elavatel inimestel ei ole. Et meil seda raha pole kunagi olnud, oleme maha müünud nende aastate jooksul välisomanikele enamiku oma ettevõtetest ja nüüd on jäänud lisaks üksikutele ettevõtetele müüa maha veel ainult odavat tööjõudu (allhange ning “kalkunikitkujate” tootmine), metsa ning muid loodusvarasid. Peab tõdema, et meie ettevõtjad ei ole alati käitunud parimal võimalikul moel.Siis kui tulnuks kogu kasum investeerida tootmise arendamisse ning innovatsiooni, on kulutatud raha losside ehitamiseks, jahtide ning luksusautode soetamiseks. Majandus on aga karm- iga viga võib jääda viimaseks.Seetõttu ei jäänudki paljudel ettevõtjatel üle mud, kui tuli oma ettevõte võileivahinna eest välismaalastele maha müüa.

Ka Euroopa Liiduga ei ole EV väliskaubandusbilanss hea . Põhjus on selles, et me pole suutelised sinna eksportima.Eesti Väliskaubandusbilansi defitsiit Euroopa Liiduga on kasvanud koos “eduka integratsiooniprotsessiga”.Põhjus on lihtne – Eesti ei käitunud euroläbirääkimistel oma huvide eest seisva iseseisva riigina ning võttis hulgaliselt vastu meile kahjulikke otsuseid, mis on mõjunud hävitavalt põllumajandusele ja tööstusele. Samas on Euroopa Liit käitunud tüüpilise protektsionistliku tolliliduna ning takistanud Eesti kaupade sissevedu lisaks tolli- ja normatiivpiirangutele kõigi võimalike bürokraatlike võtetega.

Kuigi väliskaubanduse puudujääk on aasta-aastalt suurenenud, on seda siiani aidanud tasakaalustada ülejäägiga teenuste ja ülekannete kontod. Majanduse jahtumise tingimustes nagu alates 2007 aasta lõpust, on näha impordi ennakkasvu peatumist ja seega ka väliskaubanduse puudujäägi vähenemist.

Aastatel 2005 kuni 2006 suurenes Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansi puudujääk oluliselt.

Eesti kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 2006. aastal 45,8 miljardit krooni, varasema aastaga võrreldes suurenes puudujääk 14,2 miljardi krooni võrra ehk 45%, teatab Statistikaamet.*
Kaubavahetuse aastakäive oli 2006. aastal 284,8 miljardit krooni, sellest eksport 119,5 miljardit krooni (42%) ja import 165,3 miljardit krooni (58%). Aastakäive suurenes 2006. aastal eelmise aastaga võrreldes 27%, eksport 24% ja import 29%.
Vaatame statistikat alljärgnevastesitatud tabelist:
Eesti kaubavahetus, 2005–2006 (miljonit krooni)
Periood
Eksport
Import
2005
2006
muutus, %
2005
2006
muutus, %
Aasta
96 747,3
119 519,7
23,5
128 365,3
165 298,5
28,8
Jaanuar
6 595,8
8 253,5
25,1
7 961,7
11 272,6
41,6
Veebruar
6 835,3
9 558,3
39,8
9 018,5
12 116,6
34,4
Märts
7 724,1
10 551,4
36,6
10 229,0
14 303,6
39,8
Aprill
7 446,5
9 625,2
29,3
10 312,3
13 642,4
32,3
Mai
7 885,8
10 481,5
32,9
10 499,3
14 035,8
33,7
Juuni
7 990,4
10 678,1
33,6
10 622,1
14 962,4
40,9
Juuli
7 471,3
8 889,8
19,0
9 982,0
13 608,9
36,3
August
8 246,4
10 299,7
24,9
11 075,8
13 842,8
25,0
September
9 016,1
10 426,6
15,6
12 060,7
14 370,0
19,1
Oktoober
9 505,0
10 342,7
8,8
12 626,0
14 667,1
16,2
November
9 590,8
10 432,3
8,8
12 643,8
14 939,6
18,2
Detsember
8 439,8
9 980,6
18,3
11 334,1
13 536,7
19,4

Novembris 2007 Eesti väliskaubanduse puudujääk vähenes

Eesti väliskaubanduse käive oli 2007. aasta novembris esialgsetel andmetel ligi 27,1 miljardit krooni, teatab Statistikaamet.a Kaubavahetuse puudujääk oli 3,6 miljardit krooni ja puudujääk vähenes nii 2006. aasta novembriga kui ka 2007. aasta oktoobriga võrreldes.
Kaubavahetuse käive suurenes 2006. aasta novembriga võrreldes 6%, kuid vähenes 2007. aasta oktoobriga võrreldes 2%.
Novembris oli kogu kaubavahetusest eksport 11,7 miljardit krooni (43%) ja import 15,3 miljardit krooni (57%). Võrreldes 2006. aasta novembriga suurenes kaupade eksport 12% ning import 2%.
Väliskaubanduse puudujääk vähenes. 2006. aasta novembris oli see 4,5 miljardit krooni ja 2007. aasta oktoobris 3,9 miljardit krooni.
Eesti kaubavahetus, 2006–2007
Novembris moodustas eksport Euroopa Liidu (EL 27)b riikidesse 70% ja SRÜ riikidesse 13% kogu kaupade ekspordist (aasta varem olid need näitajad vastavalt 68% ja 13%). Peamised sihtriigid olid Soome (19% kogu ekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (10%).
Novembris hõlmas import Euroopa Liidu (EL 27) riikidest 80% ja SRÜ riikidest 12% kogu kaupade impordist (aasta varem olid need näitajad vastavalt 77% ja 14%). Kõige rohkem kaupa veeti sisse Soomest (15% kogu impordist), Saksamaalt (13%) ning Rootsist (12%).
Kaupade ekspordis suurenes 2006. aasta novembriga võrreldes peamiselt põllumajandussaaduste ja toidukaupade (485 miljoni krooni võrra), mineraalsete toodete (320 miljoni krooni võrra), transpordivahendite (226 miljoni krooni võrra), mitmesuguste tööstustoodete (174 miljoni krooni võrra) ning puidu ja puittoodete (151 miljoni krooni võrra) eksport. Samal ajal vähenes kõige enam masinate ja seadmete eksport (225 miljoni krooni võrra).
Kaupade impordis suurenes 2006. aasta novembriga võrreldes kõige enam mineraalsete toodete (598 miljoni krooni võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (223 miljoni krooni võrra) ning transpordivahendite (136 miljoni krooni võrra) sissevedu. Samal ajal vähenes oluliselt masinate ja seadmete (496 miljoni krooni võrra) ning metalli ja metalltoodete (250 miljoni krooni võrra) import.
Riikide osatähtsus Eesti kaubavahetuses, november 2007
Eksport Import
Riigid
Ühendused
Mln krooni
Osatähtsus
Muutus eelmise
aastaga
Riigid
Ühendused
Mln
krooni
Osatähtsus
Muutus
Eelmise aastaga
KOKKU
11749,7
100,0
11,6
KOKKU
15322,6
100,0
1,8
EL 27
8240,7
10,1
14,9
EL 27
12243,0
79,9
5,3
SRÜ
1503,7
12,8
11,5
SRÜ
1836,2
12,0
-10,9
1.Soome
2182,1
18,6
20,1
1.Soome
2334,8
15,2
-11,6
2.Rootsi
1634,1
13,9
21,4
2.Saksamaa
1960,8
12,8
-3,8
3.Läti
1231,0
10,5
19,5
3.Rootsi
1876,6
12,2
14,4
4.Venemaa
1203 ,3
10,2
15,0
4.Venemaa
1363,7
8,9
-15,9
5.Leedu
706,3
6,0
27,5
5.Läti
1312,2
8,6
15,3
6.Saksamaa
594,0
5,1
12,1
6.Leedu
990,4
6,5
24,8
7. Kanada
565,4
4,8
7.Poola
646,0
4,2
17,3
8.Norra
405,2
3,4
40,7
8. Holland
522,5
3,4
-7,8
9.Taani
361,7
3,1
40,8
9.Taani
470,8
3,1
37,1
10.Holland
310,1
2,6
10,4
10.
Suurbritannia
470,2
3,1
74,5

Kaubavahetuse bilansi puudujääk kahanes veerandi võrra

27.03.2008
Kaubavahetuse puudujääk kahanes jaanuaris nii aastases kui ka kuises võrdluses ligi veerandi võrra, ulatudes 3,1 miljardi kroonini. Viimati oli väliskaubanduse defitsiit sellest väiksem 2006. aasta jaanuaris- veebruaris .
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas jaanuaris kaupade eksport 2007. aasta sama perioodiga võrreldes 4%, import aga kahanes 4%. Eelmise kuu mahust oli eksport 9% võrra suurem ja import jäi peaaegu samale tasemele . Eeltoodud arengute tulemusena langes kaubavahetuse puudujääk nii aastases kui ka kuises võrdluses ligi veerandi võrra. Kui tavaliselt on jaanuaris sesoonsusest tingituna kaubavahetuse mahud eelneva aasta detsembrist madalamad, siis selle aasta ligi kümnendiku suurune ekspordi kasv on positiivne näitaja. Ekspordi väikese aastase kasvutempo taga oli osaliselt 2007. aasta jaanuari suhteliselt kõrge võrdlusbaas, mil eksport oli veel tugeva kasvuga (15%). 2008. aasta esimesel poolel mõjutab ekspordi kasvu aastatagune kõrge võrdlusbaas mineraalsete kütuste osas, kuid alates juunist hakkab baasiefekt kaduma ja siis võib oodata ekspordi kasvu märgatavat kiirenemist.
Jaanuaris olidki ekspordi kasvu põhiliseks pidurdajaks mineraalsed tooted, mille väljavedu oli aastagusest perioodist üle 40% madalam. Kui arvata koguekspordist välja mineraalsete kütuste grupp, näitas eksport jaanuaris oluliselt kõrgemat aastakasvu (14%). Tähtsamatest kaubagruppidest oli veel aastases võrdluses väikeses languses masinate ja seadmete eksport (-2%). Samas metallide ja metalltoodete väljavedu kasvas aastaga üle 60%, loomsete toodete ekspordi kasv ulatus peaaegu 30%ni. Ligikaudu viiendiku võrra kasvas transpordivahendite, valmistoidukaupade ja jookide ning ehitusmaterjalide müük välisturgudel.
Sisenõudluse oluline jahenemine on mõjutanud paljude kaupade importi. Jaanuaris kahanes aastatagusega võrreldes 17–18% paberi ja pabertoodete, puidu ja puittoodete ning loomsete toodete sissevedu. Kümnendiku võrra oli madalam mineraalsete toodete ning metallide ja metalltoodete import. Ka masinate ja seadmete ning transpordivahendite sissevedu oli väikeses languses. Puidu impordi languse taga on küll rohkem Venemaa kõrgemate eksporttollide rakendamine eelmise aasta juulis. Olulisematest kaubagruppidest näitas suhteliselt tugevat kasvu vaid valmistoidukaupade ja jookide ning keemiatoodete sissevedu.
Veebruaris võib oodata ekspordi ja impordi kasvutempode kiirenemist, sest aastatagune võrdlusbaas on juba madalam, samas jätkub baasiefekt mineraalsete kütuste osas. Eesti Konjunktuuriinstituudi veebruaris küsitletud ettevõtete hulgas suurt optimismi veel polnud. Veerand ettevõtetest teatas eksporttellimuste jäämist alla tavalise taseme. Järgneva kolme kuu kohta olid prognoosid juba palju paremad. Ka ettevõtete kindlustunde indikaator oli veebruaris muutunud kergelt positiivseks.
9