Eesti väliskaubandus 1994 - 2006 (0)

Eesti majanduse potentsiaal on alati olnud seotud ekspordiga. Juba iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920. aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia , Soome, Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele. (Eesti Vabariigi... 2017 )
Algselt oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale, kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli ülekaalus põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid. Aastaks 1930 olid Eesti kaubad müügil juba pea sajas riigis, kuid 60% sellest eksporditavast kaubast müüdi siiski Suurbritannias ja Saksamaal. Peamisteks eksporditavateks kaupadeks olid või, munad, puuvillane ja linane riie , tselluloos ja metsamaterjal. Kuid kuna need kaks riiki olid peamised riigid, kuhu Eesti eksportis, muutus Eesti neist turgudest liialt sõltuvaks. Seda oli eriti tugevalt näha ülemaailmse majanduskriisi ajal, kui tollide suurendamine ja sisseveokvootide kehtestamine vähendas järskult Eestil või, munade ja tekstiilitoodete turustamise võimalused nendel turgudel. Peale majanduskriisi tegeles Eesti sellega, et eksporttoodengut mitmekesistada ja eksporditurgude geograafiat laiendada. See pidi hajutama liigset turgude ja kaupade kontsentreerumisest tekkinud riske. Tähtsaimateks väliskaubanduspartneriteks said Ameerika Ühendriigid , NSV Liit, Rootsi, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia. (Eesti Vabariigi... 2017 )
Sealt edasi tekkisid suuremad muutused peale taasiseseisvumist, 1991. aastal. Alates aastast 1992 kehtis Eestis fikseeritud vahetuskurss. Samal aastal muutus ka Eesti väliskaubanduse geograafiline jagunemine radikaalselt. Hakati ümber orienteeruma lääne turule, mis ei olnud lihtne ning enamus tootjaid ei olnud selleks valmis. Selles protsessis oli Soomel oluline roll, kuna Soomel olid teadmised lääne turgude kohta ning Soome täitis ka vahendaja rolli Eesti ettevõtjate jaoks. Samuti kirjutasid 1992. aastal Eesti, Läti ja Leedu alla Balti vabakaubanduslepingule, mis jõustus 1994. aasta aprillis . Alates sellest ajast hakkas Eesti „jalad alla saama“ nii ekspordis kui ka impordis. Mõlemad hakkasid iga aastaga aina tõusma, kuid mitte väga suure kiirusega. Eestis on alati olnud import suurem kui eksport . Enim imporditi kütuseid ja muid tooraineid nagu näiteks puuvilla , mis oli oluline tooraine tekstiilitööstuse jaoks. Samuti imporditi masinaid, mehhaanilisi aparaate ja elektriseadmeid. ( Väliskaubandus ... 2017)
Kuna Eestis oli import suurem kui eksport (kuigi mõlemad aastatega suurenesid), siis selle tulemusena oli Eestis ka väliskaubandusbilansi defitsiit. 1994. aastaks moodustas väliskaubanduse defitsiit 4,6 miljardit krooni (u 29,3 miljonit eurot) ehk 11,9% kogu väliskaubanduslikust käibest. Kõige suurema osakaaluga eksporditavaks kaubagrupiks oli sel ajal toidukaubad , mis moodustasid 22,2%. Võrreldes 1993. aastaga hakati rohkem eksportima kõrgema ümbertöötlusastmega kaupu (vorstitooted, konservid , joogid, tubakatoodet). Impordis olid juhtkohal masinad ja seadmed , mis moodustasid viiendiku kogu impordist. 1994. aasta tähtsaim kaubanduspartner oli Venemaa.(Eesti... 1994)
1996. aastaks moodustas kaupade väljavedu Eestist 24,6 miljardit krooni ja sissevedu 38,4 miljardit krooni. Väliskaubandusdefitsiit oli aga 13,8 miljardit krooni. Nii ekspordi kui ka impordi kasvu periood langes sama aasta IV kvartalisse, kui tehti muudatused tollieeskirjades. Kui varem võis transiitkaupa hoida avalikus tollilaos ühe aasta, siis alates 1. oktoobrist 1996 tuli kaup vastava tolliprotseduuriga arvele võtta ehk arvele tuli võtta ka tolliladudes pikaajalisel hoiul olevad transiidiks mõeldud kaubad. Selle tulemusena suurenes eksport ja import. Ekspordis kujunesid välja viis suuremat kaubagruppi – garderoobikaubad , toidukaubad, masinad ja seaded , puit ja paber ning keemiakaubad.(Eesti... 1996)
1997. aastal moodustasid põhieksport ja põhiimport vastavalt 28,8 miljardit krooni ja 46,8 miljardit krooni. Väliskaubandusdefitsiit oli 20,1 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga, suurenesid nii põhieksport kui ka põhiimport jooksvates hindades. Põhieksport suurenes kõikidesse tähtsamatesse partnerriikidesse (Rootsi, Soome, Läti, Saksamaa, Leedu, Suurbritannia) peale Venemaa. Kõige rohkem suurenes eksport Rootsi. Suuresti suureneski põhieksport kiiresti Euroopa Liidu riikidesse, seda lausa 49%. Kesk- ja Ida-Euroopa kasvasid kaupade tarned 40%. Importriigid oli 1997. aastal samad, mis ka eelmistel aastatel – Rootsi, Venemaa, Soome, Saksamaa, Holland , Läti. Vahe oli vaid selles, et import Ukrainast vähenes märgatavalt. (Eesti... 1997)
1999. aastaks langesid ekspordi kaubanduslikus koosseisus nii suhteliselt kui ka absoluutselt traditsiooniliste kaupade osakaal. Nii kaupade sisse- kui ka väljavedu nähenesid vastavalt 2,1% ja 8,5%. Ilmselt oli käibe languse põhjuseks 1998. aastal alanud Vene kriis. Näiteks langes tekstiili- ja toidukaupade osakaal. Tõusis aga masinate ja seadmete osakaal. 1999. aastaks moodustasidki just masinad ja seadmed suurima osa Eesti ekspordist – 20,9%. 14,5% ekspordist moodustasid puit ja puutooted. Puidust ja puutoodetest suurima osa moodustasid palgid ja saematerjal ning neid eksporditi enamasti Rootsi, Soome ja Norrasse. Enim imporditi jätkuvalt masinaid, mille osakaal impordist oli 27,0%. Tekstiilimaterjale- ja kaupu imporditi 7,8%, millest veerand võttis enda alla puuvill . Maavarad moodustasid koguimpordist 7,4%. Põhilised imporditavad maavarad olid kütused . (Väliskaubandus... 2017)
Kuna Eesti väiksuse ja avatuse tõttu on eksport väga oluline, et majanduse pikaajaline edukus kindlustada, siis moodustas eksport ka sisemajanduse koguproduktist aastaks 2000 üle 95%. 2000. aasta põhieksport moodustas 57,9 miljardit krooni väliskaubanduse käibest. 2001. aastaks oli muutunud ka tähtsamate partnerriikide osatähtsus. Näiteks vähenes Venemaa osatähtsus 3,0%-le võrreldes 1995. aasta 16,4%-ga. Samas Rootsi osatähtsus jällegi tõusis 11,8%-lt 15,2%-le. Eksport Balti riikidesse oli 2001. aastaks tagasihoidlikuks jäänud, moodustades kõigest 7,6% kogu ekspordist. (Eesti väliskaubanduse... 2001)
Alates 2004. aastast, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga on kaupade sisse- ja väljavedu hoo sisse saanud. Aastakasvu tempo võis ulatuda 20%-ni ja isegi veel rohkem. Juba 2005. aastaks oli ekspordi aastakasv 24% ja impordi aastakasv 29%. Samas ei tõusnud see peale Euroopa Liiduga ühinemist kogu aeg kasvavas tempos. Näiteks 2007. aastal tõusis import kõigest 5,2% ja eksport 4,4%. 2006. aastal olid jätkuvalt enim tehtud eksport- ja importtehingud masinate ja elektriseadmete gruppi kuuluvate kaupadega. Ekspordis võttis see grupp enda alla 26% ja impordis 30%. Teiseks suuremaks eksporditavaks grupiks oli jätkuvalt puidu ja puittoodete grupp, mis hõlmas enda alla 15% ning kolmandaks grupiks oli garderoobikaubad 12%-ga. Masinad-seadmed ja garderoobikaubad olid seotud kaupade töötlemisega ning puit ja puittooted põhinevad Eesti loodusressurssidel. Impordis oli teiseks suuremaks grupiks keemiakaubad, mis võttis enda alla 12%, kolmandaks ja neljandaks grupiks olid võrdselt 10%-ga transpordivahendid ja toidukaubad. Suurimateks partnerriikideks ekspordi ja impordi puhul olid Soome, Rootsi, Läti, Saksamaa ja Venemaa. Impordi puhul oli vaid riikide järjekord erinev. ( Saks , 2008)
Joonis 1. Autori tehtud graafik allikatest saadud arvuliste väärtuste põhjal.

Kasutatud kirjandus

Eesti Vabariigi väliskaubandus 1920.–1930. aastatel. [ http://www.estonica.org/et/Eesti_Vabariigi_v%C3%A4liskaubandus_1920-1930_aastatel/ ]. 15.10.2017.

Väliskaubandus.[ http://www.estonica.org/et/Majandus/Muutused_eesti_majanduses_1990_aastatel/V%C3%A4liskaubandus/ ]. 15.10.2017.

Eesti väliskaubandus ; 1994, Eesti Pank , lk 3-8. URL: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72247

Eesti väliskaubandus ; 1996, Eesti Pank, lk 3-10. URL: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72250

Eesti väliskaubandus ; 1997, Eesti Pank, lk 4-10. URL: http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72245

Eesti väliskaubanduse arengud ja probleemid. Statistikaamet . 2001. [ https://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/majandusnt/valiskauba.html ]. 15.10.2017.

Saks, U. Eesti väliskaubandus läbi kolmeteistkümne aasta . 2008. [ https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:us89ewwmX0UJ:https://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Arhiiv/kroon_majandus/2008/_2.pdf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee ].