Eesti
majanduse potentsiaal on alati olnud seotud ekspordiga. Juba
iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920.
aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia , Soome, Läti,
Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV
Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade
turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele.
(Eesti Vabariigi... 2017 )
Algselt
oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna
kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale,
kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli ülekaalus
põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu
olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis
sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks
turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka
peamised Eesti väliskaubanduspartnerid. Aastaks 1930 olid Eesti kaubad müügil juba pea sajas riigis, kuid 60% sellest
eksporditavast kaubast müüdi siiski Suurbritannias ja Saksamaal.
Peamisteks eksporditavateks kaupadeks olid või, munad, puuvillane ja
linane riie , tselluloos ja metsamaterjal. Kuid kuna need kaks riiki
olid peamised riigid, kuhu Eesti eksportis, muutus Eesti neist
1 vabakaubanduspiirkonna ja tolliliidu eelistele. Tuntuim näide on Euroopa Ühendus. Neljandaks astmeks riikidevahelises koostöös on TÄIELIK MAJANDUSLIIT, mille liikmesriigid ühtlustatavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal-, ja sotsiaalpoliitika, samuti kaubanduspoliitika ja tootmistegurite liikuvuse probleemid. Täielik majandusliit on Euroopa Liidu lõppeesmärk. Eesti Vabariigi väliskaubanduse bilansist läbi kolmeteistkümne aasta 1994 -2006 Eestis on viimastel aastatel palju räägitud jooksevkonto defitsiidist. Eesti jooksevkonto defitsitsiidi põhjus on selge, see on väliskaubandusbilansi puudujääk. Väliskaubandusbilansi saame, kui riigi ekspordist lahutame selle riigi impordi. Väliskaubandusbilanss on positiivne, kui eksport ületab impordi, ja negatiivne, kui import ületab ekspordi.
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all
raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Majanduskasv Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km²
.........................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus.............................................................................................................9 3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED.........................................................................10 3.1 Majanduslepingud................................................................................................................10 3.2 Kaubavahetus..............................................................................................................12 3
Maksebilanss Selle kaudu saab hinnata riigi sisse- ja väljaveo positsioonid. Riigi majanduslik tegevus impordi ja ekspordi valdkonnas. Import on võlg, eksport on eestipoolne laenuandmine teistele riikidele. Väliskaubandusbilanss ei tähenda ainult kaupu, vaid kajastab ka raha. Oma olemuselt on raha ka ju kaup. Investeeringud, mis välismaalt sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg. Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda nii palju välja viia, kui sisse tuuakse. Me oleme koguaeg teistele
tööhõivemeetmete abil pikas perspektiivis 220 000 inimese võrra, sh tööpuudus väheneb 1,4% võrra. Tabel 4- töötute arv rootsis (%) Aastatel 2009-2012 on Rootsis tööpuuduse näitajad olnud suhteliselt stabiilsed. Madalaim oli viimaste aastate tööpuudus septembris 2011 7,2% ja märtsis 2012 7,3% olles natuke üle 2009 aasta alguse näitajatest, mil töötuse protsent oli 6,8. Kõrgeim oli tööpuuduse protsent mais ja detsembris 2009 - 8,9% ja aprillis 2010 - 9,1%. 3. Väliskaubandus Kaubavahetuse käive, mis majanduskriisi aastatel oli väikeses languses, on alates 2010. aastast taas stabiilsele tõusuteele pöördunud. Viimasel viiel aastal on import kasvanud mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu kaubavahetuse ülejääk on mõnevõrra vähenenud. Veidi enam kui poole Rootsi väliskaubandusest moodustab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega, 2011. aastal oli ELi osakaal kogu ekspordist 56% ja impordist 68,7%. 2012. a.
Kõik kommentaarid