Geograafia kt küsimused (0)

1.Põllumajandus-majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandustoodangu tootmisega tegelevaid ja neid põllumajandussaaduste esmatöötlemisel otseselt teenindavaid majandusüksusi
Vegetatsiooniperiood-aeg, mil taimed intensiivselt kasvavad, arenevad ja paljunevad
Roheline revolutsioon -üritus parandada maailma toitlusolusid, suurendades peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut
Põllumajanduspoliitika-põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega
Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus
Ühistu-vähemalt kolme isiku asutatud ning nende juhitav ja kontrollitav eraõiguslik juriidiline organisatsioon , mille eesmärk on toetada liikmeid nende ühistegevuses või osutada neile teenuseid
2.Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad looduslikud tegurid, majanduslikud tegurid, tehnika ja tehnoloogia tase
3.(lk 16)
4. Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus
Suurtalu-kõrgtootlik taluvorm, mis kujuneb segatalust spetsialiseerumise, liitumise või maareformi käigus.
Istandus -taimekasvatus, mis tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega
5.Osa toiduainetööstuse harudest on juba sajandeid vanad, kuid osa tänapäevastest harudest kujunesid alles XIX sajandil koos industriaalse tootmisviisi arenguga. Põhja riikides moodustab toiduainetööstus riigi tööstustoodangust 13-17%
Maalimas toodetakse 120 mln tonni suhkrut, sellest 2/3 suhkruroost ja 1/3 suhkrupeedist. Suhkrutööstuse maht on tänapäeval suurim Brasiilias ja Indias. Seejuures on mõlemas riigis kümne aasta jooksul suhkrurooistandused laienenud ning seda kahjuks vihmametsade arvel.
Kolm Euroopa riiki (Prantusmaa, Itaalia ja Hispaania ) annavad poole maailma veinitoodangust ja üldse toodetakse Euroopas ligi 2/3 maailma veinist , seevastu õlle tootmine, mida peetakse eurooplaste traditsiooniks, on enam arenenud hoopis USAs ja viimasel aastakümnel ka Hiinas.
Arvestavas mahus algas toiduainete maailmakaubandus XIX sajandil. Sellele aitas kaasa tehnika areng. 1850. Aastatel ei ületanud kogu toiduainete eksport 4 mln tonni, kuid 1880. Aastatel oli see juba 18 mln tonni ja I maailmasõja eel 40 mln tonni. Enam-vähem samal tasemel püsis toiduainete eksport umbes 1950. Aastateni, siis elavnes järsult ning 1980. Aastaks jõudis 200 mln tonnini. 130 aastaga toimus seega 50-kordne kasv.
Maailmas toodetavast teraviljast läheb ekspordiks 10-15%. Maailmakaubanduse käibes on teravili nafta järel 2. Kohal. Istanduskultuure ekspordivad Lõuna riigid. Näiteks kohvi tootmises ja kaubandusega tegeleb maailmas 25 mln inimest ja kohvi ekspordib ligi 50 riiki.
Igal aastal toodetakse maailmas 220 mln tonni liha. Suuremad tootjad on Hiina, USA, Brasiilia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa. Põhja riikides tarbitakse aastas liha 80-90 kg/in kohta, Lõuna riikides vaid 15-20 kg
Tänapäeval on paljude toiduainete kaubanduskontsernid ülemaailmsed. Ka toidukaupade jaekaubandus koondub järjest enam kaubanduskettide kätte.