Konteinervedu (0)

27
Referaat
Konteinervedu
JANARI KRISTIAN
LV1E
Konteinervedu
Konteiner on kauba vedamiseks kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik, mida on võimalik toimetada ilma kauba vahepealse käsitlemiseta saatjalt vastuvõtjale. On kasutusel mitmesuguseid erinevaid konteinereid, mis erinevad teineteisest kas mõõtmete, ehituse ja kasutatud materjalide järgi. ISO-standardi soovitustega on konteinerid standardiseeritud mõõtude, kuju, kaalu, tugevusnäitajate, ehituse ja otstarbe järgi.
Konteinerite mõõtmed
Praegu on kasutusel peamiselt kaks erinevate mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane konteiner ja 40-jalane konteiner. Esimese kasulik pikkus (sisemised mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m, teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40-jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m.
Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina.
Lisaks eelpoolmainitutele kasutatakse palju ka konteinereid mõõtmetega 13,6 m (45-jalased konteinerid), 14,5 m (48-jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased konteinerid).
Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48-jalaseid ja 53-jalaseid konteinereid. Seda eriti raudteedel ja maanteel .
Standardmõõtudega konteinerid
20-jalased konteinerid on maailmas enimkasutatud, kuid 40-jalaste konteinerite osatähtsus kasvab kiiresti ja seda eriti 20-jalaste konteinerite turuosa arvel. Aeglaselt kasvab ka pikemate konteineritüüpide osatähtsus ja seda eriti Põhja-Ameerikas. Eksisteerib ka lühemaid (näiteks 10-jalased konteinerid), kuid neid kasutatakse väga harva.
20-jalaste spetsiaalselt raskete kaupade vedamise jaoks ehitatud konteinerite (tühikaal 2400 kg) lubatud maksimaalne brutokoorem on koguni 30 480 kg ja seega võib nendega vedada kaupu kaaluga kuni 28 080 kg.
Konteinerite mahutavust mõõdetakse TEU-de (transport equivalent units ) järgi, mis vastab ühele 20- jalase konteineri mahutavusele. Ühe TEU mõõtmeteks on võetud 6,06 m (pikkus) × 2,44 m (laius) × 2,59 m (kõrgus) või mahutavus umbes 33 m³
Kaks TEU võrduvad kokku ühe FEU-ga ( forty -foot equivalent unit).
Järgnev tabel näitab kolme enimkasutatud konteineritüübi keskmiseid mõõtmeid ja nendega veetavate kaupade maksimaalseid raskusi. Erinevate tootjate sama tüüpi konteinerid võivad oma näitajate poolest vähesel määral varieeruda.
20-jalane konteiner
40-jalane konteiner
45-jalane konteiner
meetrites
meetrites
meetrites
välimised mõõtmed
pikkus
6,058 m
12,192 m
13,716 m
laius
2,438 m
2,438 m
2,438 m
kõrgus
2,591 m
2,591 m
2,896 m
sisemised mõõtmed
pikkus
5,898 m
12,032 m
13,556 m
laius
2,352 m
2,352 m
2,352 m
kõrgus
2,385 m
2,385 m
2,698 m
ukseava
laius
2,343 m
2,343 m
2,343 m
kõrgus
2,280 m
2,280 m
2,585 m
ruumala
33,1 m³
67,5 m³
86,1 m³
maksimaalne brutokaal
24 000 kg
30 480 kg
30 480 kg
tühikaal
2330 kg
4000 kg
4800 kg
netokoorem
21 670 kg
26 480 kg
25 680 kg
Kondeinerveod
Konteinervedude ajalugu
Veonduses võeti konteinerid esmakordselt kasutusele 1950ndatel aastatel rahvusvaheliste kaubavedude arengu tõttu. Eesmärgiks oli vähendada kaupade käsitlemis- ja veokulusid.
Eriti hoogne on olnud konteinervedude areng viimastel aastatel, kui konteinervedude mahud on kasvanud ca 10% aastas.
Tänapäeval toimub hinnanguliselt 90% mitte puistlasti vedudest konteinerite abil. 2005. aasta andmetel oli maailmas umbkaudu 18 miljonit konteinerit, mis tegid ligi 200 miljonit reisi. Drewry Shipping Consultantsi analüüsi järgi käideldi
2007. aastal kõigis maailma konteineriterminalides 490 miljoni TEU jagu konteinereid.
Suurimad konteinersadamad
20 suurimat konteinersadamat (TEU järgi)
Koht
Sadam
2007
2006
2005
2004
2003
2002
1.
Singapur
   27 932 000
   24 792 400
   23 192 000
   21 329 000
   18 410 500
   16 940 900
2.
Shanghai
26 150 000
21 710 000
18 084 000
14 557 200
11 281 000
8 620 000
3.
Hongkong
23 881 000
23 234 000
22 427 000
21 984 000
20 449 000
19 144 000
4.
Shenzhen
21 099 000
18 468 900
16 197 173
13 655 484
10 649 900
7 613 754
5.
Pusan
13 270 000
12 030 000
11 840 445
11 491 968
10 407 809
9 453 356
6.
Rotterdam
10 790 604
9 690 052
9 286 757
8 280 787
7 143 920
6 506 311
7.
Dubai
10 653 026
8 923 465
7 619 222
6 428 883
5 151.955
4 194 264
8.
Kaohsiung
10 256 829
9 774 670
9 470 000
9 714 115
8 843 365
8 493 052
9.
Hamburg
9 889 792
8 861 804
8 087 545
7 003 479
6 137 926
5 373 999
10.
Qingdao
9 462 000
7 702 000
6 307 000
5 139 700
4 238 000
3 410 000
11.
Ningbo
9 349 000
7 068 000
5 208 000
4 005 500
2 772 200
1 860 000
12.
Guangzhou
9 200 000
6 600 000
4 683 000
3 308 200
2 761 000
2 180 000
13.
Los Angeles
8 355 039
8 469 853
7 484 624
7 321 433
7 178 940
6 105 857
14.
Antwerpen
8 175 951
7 018 799
6 488 029
6 063 746
5 445 437
4 777 151
15.
Long Beach
7 312 465
7 290 365
6 709 818
5 779 852
4 658 124
4 526 365
16.
Port Klang
7 120 000
6 320 000
5 543 527
5 243 593
4 841 235
4 533 212
17.
Tientjin
7 103 000
5 900 000
4 801 000
3 814 000
3 015 000
2 408 000
18.
Tanjung Pelepas
5 500 000
4 770 000
4 169 177
4 020 421
3 487 320
2 660 000
19.
New York
5 400 000
5 128 430
4 792 922
4 478 480
4 067 811
3 749 014
20.
Bremen /Bremerhaven
4 912 177
4 449 624
3 743 969
3 469 253
3 189 853
3 031 587
Läänemereäärsete sadamate konteinerkäibeid
Võrdluseks Eestile lähemad sadamad
Sadam
2006
2005
2004
2003
2002
Peterburi
    1 450 000
    1 119 346
    776 576
    639 474
    580 639
Kotka
452 401
386 552
325 730
268 592
243 803
Helsingi
416 667
459 744
500 000
471 778
456 598
Klaipėda
231 548
214 307
174 241
118 366
71 589
Ventspils
200 000
–
–
5225
1044
Kaliningrad
151 047
112 528
72 489
44 687
27 871
Riia
130 715
168 978
150 000
132 074
127 459
Tallinn
127 459
127 585
113 081
99 629
87 912
Gdansk
77 473
70 014
43 739
22 537
20 136
Turu
21 000
18 312
20 962
30 062
24 643
Stockholm
–
38 000
33 726
34 244
36 289
Konteinerveod maismaal
Konteinerveod Eesti raudteel
Seoses konteinervedude kasvuga Eesti sadamates on kasvanud ka veomahud raudteel. Esmakordselt vedas Eesti Raudtee üle tuhande konteinerühiku 2006. aasta märtsis[1], kuid 2010. aastaks loodab raudtee-ettevõte konteinervedude mahtu 150 000 TEU-ni kasvatada[2].
Eesti Raudtee statistika järgi vedas ettevõte 2006. aasta septembrikuus 867 TEUd ja aasta hiljem sama ajaperioodi jooksul 1645 TEUd. 2007. aasta üheksa esimese kuuga veeti kokku 11 563 TEU-d, mida oli enam, kui terve eelneva aasta jooksul kokku[3]. Kuigi 2007. aasta aprillisündmuste järel vähenes tunduvalt Venemaa suunaline transiit , loodab ettevõte näha sellesuunaliste veomahtude kiiret taastumist ja tugevat kasvu lähiaastatel ning plaanib selleks valmistudes kasvatada praegust umbes 700 platvormilist konteinervagunite parki kuskil 2250–2500 vagunini. See tähendaks aga tänastes hindades kuskil 1–1,25 miljardi kroonist investeeringut.
Eesti Raudtee plaanib seoses sellesuunaliste transiidivoogude arendamisega avada ka uusi konteinerveoliine lisaks olemasolevatele Tallinn–Almatõ ja Tallinn- Moskva suundadele. Seda on nimetatud üheks peamiseks põhjuseks, mis tingib vajaduse uue veeremi järele.[2]
Seni liigub aga suurem osa Eestit läbivatest konteineritest sadamate ning maanteede kaudu.
Konteinervedude struktuur Eestis
sihtkohtade järgi 2008. aastal
Riik
Osa
Venemaa
43%
Kasahstan
24%
Eesti
21%
Kõrgõzstan
6%
Usbekistan
4%
Suurimad konteinerveofirmad
10 suurimat konteinervedude firmat järjestatuna TEU järgi, 1. jaanuar 2006
Koht
Firma
TEU mahutavus
Turuosa
Laevade arv
1.
A. P. Moller -Maersk Group
   1 665 272
   18,2%
   549
2.
Mediterranean Shipping Company S.A.
865 890
8,6%
299
3.
CMA CGM
507 954
5,6%
256
4.
Evergreen Marine Corporation
477 911
5,2%
153
5.
Hapag-Lloyd
412 344
4,5%
140
6.
China Shipping Container Lines
346 493
3,8%
111
7.
American President Lines
331 437
3,6%
99
8.
Hanjin-Senator
328 794
3,6%
145
9.
COSCO
322 326
3,5%
118
10.
NYK Line
302 213
3,3%
105
Maailma suurim konteinervedude firma Taani A.P. Moeller-Maersk ostab 2,3 miljardi euro eest üles konkurendi P&O Nedlloyd.
Eesmärk on lisada kiiresti laevu ning kindlustada oma edumaad ajal, mil veoste hinnad on Hiina majandusbuumist kannustatuna neli aastat järjest tõusnud, vahendab Bloomberg.
Ost annab A.P. Moellerile enam kui kaks korda suurema veovõimsuse, kui on suuruselt teisel kohal oleval konteinervedude firmal Mediterranean Shipping Co.
Praegu on A.P. Moelleril 400 konteinerlaeva ning maailma konteinervedude turust 12%. Tehinguga kasvab Taani firma turuosa enam kui 17%-le.
Edit: Liitumise tulemusena tekib firma, kellel on ligi 500 laeva ning maht 1,3 miljonit TEU’d.
Saksamaal Bremerhavenis valmis 398 meetri pikkune ja 56 meetri laiune konteinerlaev, mis hakkab kaupa vedama Euroopa ja Aasia vahel.
Pirita Marine OÜ on ettevõte, mis pakub mitmeid koostöövõimalusi ning on nõus võtma enda peale kohustused ja vastutuse kaupade turvalisel kohaletoimetamisel.
Aastal 1998 alustas OÜ Pirita Marine oma tegevust Balti riikides United Shipping Agencies A/S liiniagendina, mis on tuntud ka UniFeeder kaubamärgi all.
UniFeeder on üks tunnustatumaid konteinervedude teostajaid Euroopa turul ning firma osakaal moodustab Eesti konteinervedude käibest kuni 25%.
Teenustevalik vastab kliendi individuaalsetele vajadustele ja soovidele ning on orienteeritud järgmistele suundadele:
- port-to-port - transport, mis on fikseeritud täpse ajagraafiku järgi. Väga suur nõudlus selle teenuse järele on just suurematel ookeaniliinidel.
- kaupade intermodaalsed veod liinikonteinerites (20’/40’DC & HC) skeemi door -to-door järgi Euroopa piires. Meie teeninduspiirkond laieneb Saksamaale, Taanile , Beneluxi maadele, Itaaliale, Austriale, Šveitsile, Tšehhile, Skandinaaviale, Suurbritanniale ja Iirimaale.
Unifeeder-i poolt on välja arendatud tõhusaimad kättetoimetamismarsruudid. Need tagavad kliendile parima tulemuse tänu erinevate transpordiliikide, sealhulgas mere-, raudtee- ja autotranspordi efektiivsele kasutamisele.
Tschudi Lines Baltic Sea AS käsutab konteinerparki mis koosneb üle 800 ühiku alates standart 20' DC lõpetades 45' HCPW.
Tüüp
Sisemised mõõdud
Uksed
Mahutavus
Kandevõime
Taara
 
Pikkuis
Laius
Kõrgus
Kõrgus
Laius
m3
Tonnides
Kg
20' DC1
5899
2348
2376
2272
2337
32.9
28 t
2390
40' DC
12025
2352
2393
2280
2340
67.7
26t
4000
40' HC
12025
2352
2698
2585
2337
76.3
26t
4200
45' HCPW
13532
2426
2694
2508
2440
88.4
29t
4950
45' HCPW2
13553
2426
2563
2590
2400
85
29.77
4300
1- Kuni 28 tonni kauba mahutavusega
2- TECO Lines käsutab erinevaid 45' HCPW tüüpe.
Kõik mõõdud on antud ligilähedaselt sõltuvalt erinevatest konteinerite tarnijatest
Laevatüüp
Laeva nimi
Dwt (mt)
IMO
Ehitusaasta
Üldmaht
Kiirus
Lipp
Liin
 
HEIKE
2.988
9173446
1998
366 TEU
15 sõlme
 UK
STA
MUUGA
DIRHAMI
3.200
9103805
1996
3,990 m3 or 266 TEU
14 sõlme
Isle of Man
FINBEST
 
VIRTSU
3.200
9103740
1995
3,990 m3 or 266 TEU
14 sõlme
Isle of Man
FINBEST
 
KURKSE
3.200
9103790
1997
3,990 m3 or 266 TEU
14 sõlme
Eesti
FINBEST
Terminalid mida külastavad T & E ESCO Container Lines laevad
ANTWERPEN
DP World 742
BREMERHAVEN
Eurogate, NTB
FELIXSTOWE
Trinity
HAMBURG
Eurokai, Burchardkai, UCT, CTT, CTA
HELSINKI
West Harbour
MUUGA
Muuga Container Terminal , kai 13 või 16
ROTTERDAM
RST North Beatrixhaven, ECT Delta (kaubapraamiga)
AARHUS
Cargo Service
Uus konteinerterminal
Kaljuranna sõnul on Tallinna Sadam töötanud Hiina suunal juba aastaid.
Allkirjastatud ühiste kavatsuste protokolli kohaselt rajavad Tallinna Sadam ja Ningbo sadam Muuga sadama idaossa uue konteinerterminali, mis oleks esimeses etapis võimeline käitlema aastas ligi 1 miljon TEUd (konteinerite tinglik mõõtühik, vastab 38,5kuupmeetrisele konteinerile - toim.) konteinereid. Rajatav terminal oleks esimene suurem Hiina kaupade jaotuskeskus Läänemere piirkonnas, mis teenindaks nii Loode-Venemaa, Skandinaavia kui ka Baltimaade turge. "Eesmärk on jõuda 3-4 miljoni TEUni aastas," ütles Kaljurand.
Vedada võib kõike
Tallinna Sadama pressiesindaja sõnul tarnitavate kaupade suhtes piiranguid pole. "Konteinerites võib vedada kõike ning kaupu tarnitakse vastavalt vajadusele, mis erinevad riigiti," lisas ta.
Ningbo sadama esinduse visiit Eestisse on jätk mullu oktoobris toimunud Eesti äridelegatsiooni visiidile Hiina, mida juhtis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. "Selle kokkulepega rajatakse otseühendus maailma ühe kiiremini kasvava majanduspiirkonna - Hiinaga ," märkis Parts.
Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu.
Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu.
Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust.
Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine.
Territoorium
524,2 ha
Akvatoorium
752 ha
Kaide arv
28
Kaide kogupikkus
5.9 km
Suurim sügavus kai ääres
18 m
Suurim laeva pikkus
300 m
Suurim laeva laius
48 m
Teriminalid

• 6 vedellasti terminali
  
• 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks)
  
• konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal
  
• puistlasti terminal
  
• viljaterminal
  
• teraseterminal
  
• söeterminal
  

Ladustamisvõimaluse

• Laopinnad: 151 000 m²
  
• Laoplatsid: 670 000 m²
  
• Külmlaod: 11 500 m²
  
• Mahutipark vedellasti ladustamiseks: 1 100 000 m³
  
• Elevaator : 300 000 t
  

Terminalveod
Terminalveod toimuvad läbi terminalide. Terminalide tähtsus on oluliselt tõusnud. Põhjus on erinevate logistiliste tegevuste integreerumises. Terminale liigitatakse kõige üldisemalt universaal- ja spetsialiseeritud terminalideks. Tüüpiline terminal hõlmab ladusid ja laoplatse, erinevate kaupade säilitamiseks ja töötlemiseks. Oluliselt on suurenenud konteinerite säilitamise kohtade roll. Parkimisplatsid, tollikeskus, motell vedajatele ja administratiivkorpus. Terminalides täidetakse järgmisi funktsioone:

Turuuuringud - on seotud peamiselt teenustega

Lepingute sõlmimine klientidega

Tellimuste vastu võtmine ja töötlemine

Kaupade kokku kogumine ja laiali vedamine

Kaupade jaotamine

Terminalide vaheline vedu

Kaupade kätte toimetamine

Infoga seonduvad tegevused
Euroopa Ühenduses on suurimad universaalterminalid, Schenker -BTL-il, TNT EW-l, ASG AG-l. Spetsialiseeritud terminalid luuakse teatud liiki kaupade jaoks. (N: kergesti riknevad kaubad, medikamendid, toidu- ja paberi kaubad jne.) Terminalide spetsialiseerumine võimaldab tõsta klienditeeninduse taset, vähendada kulusid, suurendada juhtimise efektiivsust . Operatsioonide arvu terminalis määravad ära kauba liik, partii suurus, veo kaugus, töötlemise aeg jne. Suuremad kogemused spetsiaalsete terminalide osas on Prantsusmaal, Jaapanis (üle 2000). Viimasel ajal on hakatud terminalides üha rohkem kasutama automaatseadmeid, mis võimaldavad oluliselt tõsta efektiivsust. Liinivedusid terminalide vahel teostatakse erinevate transpordi liikidega, sagedamini autoga , mille puhul rakendatakse suuredonaasilisi vedukeid. Terminalvedudele on iseloomulik kõrge veo kiirus ja transpordivahendite efektiivne kasutamine.
Stividoriteenused
Firma põhitegevusalaks on stividoriteenus – laevade töötlemine, erinevate veoste laadimine ning lossimine .
AS Refetra on üks esimestest operaatorfirmadest Muuga Sadamas. Firma alustas tegevust ühel  aastal Muuga Sadamaga (1986. a.) ning kandis siis nime Külmutusterminal (Refterminal). Esialgselt töödeldi siin ainult külmutatud kaupa ning sõiduautosi. 1997. aastal muutus Külmutusterminal stividoriteenuseid osutavaks erafirmaks, üheks suuremaks sadamaoperaatoriks Muuga sadamas.
Laevade laadimisoperatsioone on võimalik teostada üheaegselt kolmel kail . Kaide kogupikkus on 600 m, süvis - 13 ja 12,5 meetrit. Töödeldakse erinevat liiki kaubalaevu veeväljasurvega alates 1000 tonnist kuni 50 000 tonnini. Praegu töödeldakse terminalis põhiliselt sega- ja puistlaste: väetist (puistena) ning kottides (big-bag`is), metalle (s.h. ka värvilisi), paberit, tselluloosi, seadmeid ja konstruktsioone, puit- ja saematerjale, veoseid kottides, konteinereid ja külmutatud kaupa.
Iga kuu töödeldakse ligi 40 laeva erineva suuruse ja mahuga ning kuni 100 000 t veoseid teistelt transpordivahenditelt. Näiteks raudtee kaudu saabub või läheb teele paber, metall , kakaouba j.m.s. Kokku töödeldakse kuni 1000 vagunit kuus. Autotranspordil saabuvad või lähevad teele väikeklientide erinevad veosed , see moodustab 60 % terminali kaubakäibest. Ligi 20 % veoseid laaditakse mere- ja raudteekonteineritest ning nende veoste osakaal suureneb.
Hea tehnoloogiline varustus, tööde oskuslik korraldamine ja planeerimine , terminali töötajate (stividoride, dispetðerite, dokkerite ning tehnilise tugipersonali) kõrge professionaalsus võimaldavad töödelda kõiki veoseid ja transpordivahendeid kiiremas korras.
Laevade töötlemine terminalis toimub Stividori eeskirjade alusel, mis määratlevad laevade vastuvõtu ja töötlemise korra, ning agentide-, laevaadministratsiooni ning terminali koostöö.
20' külmutuskonteiner
            
            40' külmutuskonteiner
            
40' high cube külmutuskonteiner (FEU)
            
Lisainfo

• Konteinerite vedu läbi Eesti sadamate ja sadamatest sihtkohtadesse on viimastel aastatel küll suurenenud, kuid kumulatiivsed veomahud ( eksport -, import - ja transiitkonteinerid) on küllalt tagasihoidlikud (vt joonis4 ).
  

Joonis 4. Konteinerite vedu läbi Eesti sadamate, TEU
Konteinervedude arendamine Eestis on senini olnud tagasihoidlik , sest transiitvedude orientatsioon on olnud kütuste ja metallide transiidile. Näiteks St. Peterburi sadama konteinerite veomaht oli 2006. aastal 1 450 000 TEU-d s.o ca 10 korda suurem kui Eesti sadamates.’
Läänemeremaade konteinerite veomahtude võrdlus (protsentides) riikide lõikes on toodud joonisel 5.
Joonis 5.
Jooniselt 5 selgub , et Läänemere suurimad konteinersadamad on Rootsis (Göteburg) ja Venemaal (St. Peterburg ), läbi nende sadamate veetakse 48 % Läänemeremaade konteinerite veomahust.
Külmutusterminal
Terminalid omavad võimalusi ja kogemust väga erinevate kaupade käitlemisel – kakaoubadest tuulepargi tuulikute tiivikuteni. Meie terminalides on võimalik käidelda kotikaupu ja toiduaineid, paberit ja tselluloosi, keemilisi vahendeid, musta- ja värvilist metalli, aga suuregabariidilisi veoseid, näiteks ehitus- ja põllumajandusmasinaid, veetranspordi vahendid, tehnilisi seadmeid. Lahtistel laoplatsidel ladustatakse alumiiniumi, puitu, tehnikat , kinnistes ladudes hoiustatakse ka paberit, kautšukki, puuvilla , saematerjale, vineeri jpm. Kiirestiriknevaid toiduaineid saab hoiustada külmaladudes. Refetra terminalis on kaks suurt kinnist ladu külmkambritega kiiresti riknevate toidukaupade hoiustamis
eks (temperatuuril kuni – 20ºC) ning spetsiaalsete kambritega puu – ja köögivilja hoiustamiseks (temperatuuril 0º kuni 14ºC). Laadimistööde käigus ning veoste vastuvõtul lattu on võimalik teha veose kontrollkaalumist elektroonilistel kaaludel. Ka KS Stivideerimise aktsiaseltsil Paljassaare sadamas on nõuetele vastav külmhoonete kompleks ja kinnised laod . Need laod on veterinaarteenistuste järelvalve all ning omavad vastavat tunnustust toidukaupade ladustamiseks.
Operaatorid pakuvad lisaks ladustamisele ja laadimisele ka kaupade kaalumise, komplekteerimise ja markeerimise, kauba puhtuse kontrollimise ja radioaktiivsuse mõõtmise teenuseid.
Erinevate kaupade puhul on ladustamise ja laadimise tehnoloogilised protseduurid väga erinevad, seetõttu tuleks põhjalikuma ülevaate saamiseks pöörduda konkreetse terminali operaatori poole.