Eesti välismajandussidemed (3)

Välismajandussidemed

Välismajandus
Ükski riik maailmas ei suuda ise valmistada kõike vajaminevat. Mõnede toodete tegemiseks napib loodusvarasid, teiste puhul oskusi. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma. Selliselt kujunebki riikide vahel välismajandussidemed.
Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks : väliskaubandus, teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud.
Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse . Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda.
Väliskaubandus
Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikide vahel on vaba, kaotatud on tollimaksud ning muud kaubandust piiravad meetmed. EL siseturul kaupade viimisel ühest liikmesriigist teise tolliformaalsusi ei teostata.
Väliskaubanduse edendamine toimub eelkõige läbi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), lisaks sellele kehtivad Eestis kõik EL-i poolt sõlmitud kaubandust soodustavad kahepoolsed või regionaalsed lepingud . Kaitsmaks EL-i liikmesriikide turge ebaausa konkurentsi eest kasutab EL WTO lepingutega kooskõlas olevaid turukaitsemeetmeid. Arendamaks kaubandussuhteid arenguriikidega pakub EL neile soodsamaid võimalusi EL turule ligipääsemiseks.
Eesti väliskaubanduse maht ( eksport ja import kokku) on aasta aastalt kasvanud.
Näiteks 1999. aastal oli see 103,7 miljardit krooni, millest eksport moodustas 43,2 miljardit krooni ja import moodustas 60,5 miljardit krooni. Seega oli väliskaubanduse bilanss negatiivne. Eksportida saab ainult häid ja odavaid kaupu, nende valmistamiseks peab sisse tooma suurel hulgal kaasaegseid masinaid ja tehnoloogiat, mis omakorda suurendab importi . Masinate eest maksmiseks on Eestil kaks võimalust - võtta laenu või lubada riiki investeerida võimalikult palju väliskapitali. Mõlemat võimalust on ka kasutatud.
Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks on lähimad naaberriigid . Kokku eksportis Eesti kaupu 145 riiki ja importis 176 riigi tooteid. Kaubanduspartnerite hulgas on aga palju selliseidki, kuhu müüakse või kust ostetakse ainult mõnda kaupa ja sedagi väikestes kogustes või juhuslikult.
Import
Kõige rohkem kaupu imporditakse Soomest, Venemaalt, Rootsist ja Saksamaalt. Peamisteks sisseveetavateks kaupadeks on masinad ja seadmed, mootorikütus, toidukaubad , metallid ja metallitooted, keemiatooted ning kaubad , mida me ise toota ei saa. Importi saaks vähendada näiteks välismaalt ostetavate toidukaupade arvelt, kuid see vähendaks nende kaupade valikut ja tõstaks ühtlasi hinda Eesti tarbijale.
Eksport
Kaks kolmandikku kaupu eksporditakse Soome, Rootsi, Venemaale, Lätisse, Leetu , Ukrainasse ja Saksamaale. Üle veerandi ekspordist annavad toiduained ja puit ning puidutooted, ehk kaubad, mille valmistamiseks on meil piisavalt palju loodusvarasid ja oskusi. Tekstiilitooted on samuti üsna tähtis eksportkaup, kuid ilmselt vaid nii kaua, kui Eestis püsivad palgad madalamad võrreldes Lääne- ja Põhjaeuroopa riikidega, mistõttu toodete valmistamine tuleb odavam. Märkimisväärne on ka masina- ja keemiatööstuse toodangu eksport.
Reeksport
Ligi kolmandiku Eesti ekspordist moodustab reeksport, mis tähendab, et sisseostetud kaup müüakse edasi teistesse riikidesse. Sellisteks edasi müüdavateks kaupadeks on peamiselt transpordivahendid , mineraalsed tooted, mitmesugused toidukaubad jne.