Suur depressioon (1)

Suur Depressioon
Miks tõi Suur Depressioon kaasa enneolematu viletsuse ?
Suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis , mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.
1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks Musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Seda krahhi peetakse Suure Depressiooni alguseks ja sümboliks. Üheks ajendiks loetakse seda, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult väga madalale. Ühe päevaga kaotasid aktsiaomanikud tohutult suuri summasid. Viis päeva hiljem ehk 29.oktoobril levis müügipaanika kogu USA-s. Väärtpaberiturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine
1929. aastal puhkenud… kriisi tõi esile tolle ajani tundmatud hädad. Esiteks selgus, et uued tootmisviisid, mis olid võetud kasutusele 1920.aastail, võimaldasid küll kaupu hulgi toota, kuid neile ei jätkunud piisavalt tarbijaid . Teiseks põhjustas kriis enneolematult suure tööpuuduse, millega kaasnesid nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. Kohati korraldasid meeleheitele aetud töölised nn näljamarsse, et sundida valitsust olukorra parandamiseks midagi ette võtma. Kolmandaks kestis kriis väga kaua: viis aastat.
Ületootmine: Palju majandusajaloolasi peab üheks majanduskriisi tähtsamaks
tekke põhjuseks ületootmist. 1920.aastate lõpuks tekkis suur
lõhe tarbekaupade hulgitootmise ning elanikkonna ostuvõime
vahel. Inimesed ei jaksanud toodetud kaupu piisavalt osta. Ei
aidanud siin reklaam ega kaupade järelmaksuga müümine.
Lõpuks olid laod müümata kaupa täis. Raha nende tootmiseks
oli juba kulutatud, kuid tagasi see raha tootjale ei tulnud.
Edasiseks tootmiseks vahendeid enam ei jätkunud.
Ebamajanduslik käitumine
Teiseks suureks põhjuseks peavad teadlased ebamajanduslikku
käitumist. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene . Ühed
kasutasid laenatud raha tarbekaupade omandamiseks, teised
aga väärtpaberite ostmiseks ja kasumiga edasimüümiseks.
Väärtpaberite hinnad tõusid palju kõrgemale nende tegelikest
väärtustest. See aga viis majanduse tasakaalust välja. Kuid ühel
hetkel hinnad järsku langema hakkasid, kaotasid väärtpaberite
omanikud suure hulga raha. Laenusid tagasi maksta nad enam
ei suutnud ning järgnes pankrotilaine.
Veel põhjuseid
Põhjused:

• Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.
  
• Tehnilised uuendused põllumajanduses ( traktorid , kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka.
  
• Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris ).
  
• Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
  
• Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima.
  
• Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist.
  
• Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi) jne
  

Olukorra parandamiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid:

• Alandasid kaupade hindu
  
• Vähendasid tootmist
  
• Vallandasid töölisi
  

Töötus
Üheks suurimaks probleemiks sai koheselt töötus.
USA-s jäi tööta 13 miljonit inimest, Saksamaal 6 miljonit,
Suurbritannias ja Itaalias 3 miljonit. See teeb kokku juba 25
miljonit inimest ning seda kõigest nelja riigi peale kokku!
Töötuse tagaj ’rgjed
Tööta jäämine tähendas ka sissetuleku kadumist. Need, kes jäid
tööle, pidid leppima väiksema palgaga. Elanikkonna ostujõud
langes järsult. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osta,
seepärast kandus ületootmine kõikidesse majandusharudesse.
Miljonid tööta jäänud inimesed olid näljas. Samas aga hävitati
kohati rongide kaupa vilja ja teisi toiduaineid. Seda tehti selleks,
et toidukaupade hinda veidikegi tõsta ning suurendada
põllumajandustootjate sissetulekuid ja ostujõudu.
Poliitilised muutused
Kui paljud riigid püsisid ka majanduskriisi ajal demokraatlikuna,
siis paljudes riikides vahetus demokraatia diktatuuri vastu.
Inimestel kadus kriisiajal usaldus demokraatia vastu ning nad
arvasid, et päästjaks võib olla karmikäeline valitseja, kes taastab
riigis korra ja majandusliku õitsengu. Demokraatia asendumine
diktatuuriga tähendas majanduselus seda, et riik sekkus
aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõtete ning pankade
tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning
millistel tingimustel toodangut müüa jne. Neid, kes ei täitnud riigi
otsuseid, ootas karm karistus .
Suur majanduskriisEestis
1929-1933 oli periood, mil toodang langes märgatavalt.
Välisinvesteeringute ja väliskaubanduse kaudu tabas Suur
Depressioon ka Eestit. 1929-1930 oli seisakuperiood. Kriisi
süvenedes kerkisid tollimüürid, seati sisse piirid
väliskaubanduses, mida kriis tabas kõige teravamalt. Kui eksport
aastal 1929 oli 100 %, siis aastal 1932 oli ta 64 %. Samal ajal
vähenes tööstuses netotoodang vaid 17 %. Näiteks
tekstiilitööstus suutis säilitada isegi oma senise taseme. Siseturg
oli suhteliselt tugev. Elanikkonna kulutuste struktuur oli
muutunud, toidukaubad olid väga odavad, tänu sellele oli
elanikkond ostujõuline. Päts oli devalveerimise üks ägedamaid
vastaseid. Eesti kaubad ei suutnud teatud perioodil
rahvusvahelises kaubanduses läbi lüüa.
Muutused eestis majanduskriisi ajal
Eesti majanduspoliitilises elus aset leidnud
natsionaliseerimispuhangu peamine põhjus oli järgmine: suure
majanduskriisi aastatel koostati esmakordselt puudujäägiga
maksebilanss . Rahvuslased pidasid suurtööstust Eesti
majansusliku rikkuse aluseks. Eestis loeti suurtööstuseks juba
tööstust, kus töötas 20-50 inimest. Nad polnud rahul, et paljud riigi
toetusel töötavad ettevõtted kuulusid võõrkapitalile, mis ajavat taga
vaid omakasu.

• 15. jaanuaril 1934 võeti vastu seadus, millega keelati kapitali väljavedu Eestist. Eesti kodanikke ja Eestis tegutsevaid juriidilisi isikuid kohustati tagasi tooma oma kapital Eestisse.
  
• Rahvuslaste survel tuli eestistada firmade nimed, juhatuse liikmed pidid oskama eesti keelt. Baltisakslastele polnud see eriti suur probleem.
  

Kokkuvõtteks :
Suur depressioon on väljend ajaperioodi kohta 1930-ndatel, kus
kogu maailmas valitses majanduslik langus.
Majandusajaloolased on otsinud Suure depressiooni põhjusi,
kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus – mis
võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga
tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu
pikas perspektiivis.