Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu (0)

Tartu Raatuse Gümnaasium
Viljam Viljasoo
Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu
Referaat
Tartu 2011
SISUKORD
Sissejuhatus............................................................................................................................1
Eesti ekspordi ajalugu............................................................................................................2
Eesti ekspordi sihtkohad........................................................................................................3
Kokkuvõte.............................................................................................................................3
Kasutatud allikad...................................................................................................................4
SISSEJUHATUS
Tänapäeva vabaturumajanduse mõistes on eksport kõige lihtsamas tähenduses riigis toodetud kaupade müük välismaale (Junior Achiement , 2005). Liberaalse kapitalismi vundamendile üles ehitatud majandusstruktuuri üheks tähtsaimaks teguriks on globaliseerumine, mis annab võimaluse turustada kaupu teistesse riikidesse. Ilma riikide vahelise turuta kukuksid praegused globaliseerunud vabaturumajanduse süsteemid kiiresti kokku, sest ainult riigisisene toodang ei rahulda enam 21. Sajandi nii-öelda heaoluühiskondi. Eduka ja jätkusuutlikku majanduse üldarengu tagab nüüd ainult teatud tööstusvaldkondadele spetsialiseerumine. Iga riik peab liberaalses turumajanduses tootma ja eksportima seda, mida on tal antud tingimustes kõige soodsam ja tulusam toota. Niimoodi on riikidel võimalik vastavates valdkondades toota kõige konkurentsivõimelisemaid kaupu turgude jaoks. Kvaliteetsete kaupade nõudluse kasvu puhul välisturgudel suureneb tootlikkus , tootlikkus omakorda suurendab eksporti ning eksport omakorda riigi majanduslikku edukust (statistikablogi, 2010)
Peale Nõukogude Liitu ei sõltunud Eesti enam Venemaa kaupadest ning majanduslikust olukorrast. Alates sellest hetkest, mil Eesti Taasiseseisvus, läks riik täiesti üle liberaalsele vabaturumajandusele. Eesti riigi majandusliku edukuse ja arengu tagab nüüd ainult oma toodetud finantskapitali ekspordi nõudlus välisturgudel. Mida suurem on Eestis toodetud kaupade järele nõudlus maailmaturgudel, seda rikkamaks muutub riik, saades nii paremini rahuldada riigisiseseid nõudlusi ja vajadusi. Seoses pidevalt kasvavale üldnõudlusele maailmaturgudel erinevate toodete järele, on Eesti riigisisene kogutoodang viimase aastakümne jooksul oluliselt kasvanud. Sellest saab järeldada ka riigi ekspordi statistilist kasvu. 2009. ja 2010. aasta võrdlusena kasvas Eesti eksport aastal 2010 35%, mis oli Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas suurim tõus. (ERR, 2011)
Peale finantskapitali ehk materiaalsete kaupade ekspordi on Eestis ka infoühiskonna tulemusel intellektuaalse kapitali (mittemateriaalsete väärtuste) ekspordi osakaal suurenemas. ( Tiidemann , 2011). Välisinvestorid ja–ettevõtted ostavad eestlaste pantenteeritud ideid ja lahendusi, nähes neis turupotentsiaali. Lepingu aluseline autoritasu tuleb kapitali loojale, kes omakorda maksab selle eest makse riigile- Eesti majanduslik edukus kasvab.
1
EESTI EKSPORDI AJALUGU
Eesti Vabariigi algusaastatel oli majanduse ekspordi põhivaldkonnaks toidukaubad. Kui 1993. aastal eksporditi veel põhiliselt madala töötlusastmega liha-ja piimatooteid , siis alates 1994. aastast tekkis juba nõudlus kõrgema töötlusastmega toidukaupade järele ( vorstitooted , konservid, joogid ning tubakatooted ). (Kirt, 1995) Lisaks toidukaupade ekspordile kasvas veel puidu ja paberi ning puidu- ja paberitoodete, keemiatööstuse toodete ning masinate ja seadmete ekspordi osakaal. (Kirt, 1995) 20. Sajandi lõpupoole suurenes Eestis hüppeliselt töödeldud masinate ja seadmete eksport ( mobiiltelefonid , arvutid), mida soodustas Eesti oskuslik ja kvalifitseeritud tööjõud välisettevõtete silmis . ( Reiman , 1998) 2003. aastal kasvas ekspordis oluliselt keemiatööstuse osakaal, olles kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu välisturgudel. (Statistikablogi, 2010) Peale keemiatoodete ja kemikaalide tootmise on Eestis 21. Sajandil suurema konkurentsivõimega veel metallitootmine, muude mittemetalsetest mineraalidest toodete ( klaas, tsement , lubi) tootmine , koksi ja naftasaaduste (sh põlevkiviõli) ning paberi ja pabertoodete tootmine. Madalama konkurentsivõimega tööstusharudeks on nahktoodete, rõiva-,tekstiili- ja mööblitootmine. (Statistikablogi, 2010)
Järgnev graafik näitab üldpildis, mis valdkondade kaupade järele on Eesti ekspordis kõige rohkem tulu. Kui välisturgudel on kõige konkurentsivõimelisemaks keemiatööstuse tooted, siis kõige tulutoovamateks eskpordikaupadeks on aga puidutooted , elektroonika, metallitooted ja toiduained, joogid. Kui võrrelda 2007 aasta tabelit 2010 aasta näitudega, siis ei ole midagi oluliselt muutunud viimaste aastate jooksul. Nähtavam kõikuvus eri tööstusvaldkondade vahel eskpordis oli vahemikus 2003-2007.
Joonis 1 Eesti tööstusharude eksportkäive, 2003 ja 2007( statistikaamet )
2
EESTI EKSPORDI SIHTKOHAD
Allolev ringdiagramm iseloomustab Eesti tervik eksporti 2009. aasta jooksul. 2010. aasta vältel erilisi protsendimuutusi ei toimunud. Soome on aastate jooksul olnud suurim turg Eesti ettevõtetele. Peale Soome on veel suure turuosatähtsusega Rootsi, Läti ja Venemaa.
Joonis 2 Allikas: Statistikaamet
Kokkuvõte:
Üks tark majandusteadlane Philip Kotler on kord öelnud: „Tänapäeva riigisisene majandus ilma välisturguteta oleks sama hea kui pood ilma kaubata“ (Kotler , 2003). Kõik riigid sõltuvad majanduslikult üksteisest ning tänu riigi ekspordivõimele ongi 21. Sajandil võimalik mõelda majanduskasvust. Hiljutine ülemaailmne majanduslangus ei jätnud ka Eestit puudutamata, mille tagajärel kasvas riigis registreeritud töötuta arv kosmiliselt, kärbiti palku ja tõsteti hindu. Kuid sellest olenemata on Eesti statistiliste andmete järgi praegu üks kiiremini majanduslikult arenevaid riike Euroopas. Eesti Vabariik on viimaste aastate jooksul oluliselt suutnud tõsta oma sisetoodangu eksporti välisturgudele ja lisaks on eesti ettevõtetele avanenud paljud uued turud välisriikides.
Eksport on Eesti majandusliku edukuse mõõdupuu. Tänu ekspordi suurenemisele tekib juurde uusi töökohti, ettevõtete kasum kasvab ning palgad tõusevad.
3
KASUTATUD ALLIKAD
1. Junior Achievement (2005). Majandusõpik gümnaasiumile Tallinn: Iloprint
2. Kerner R. (2010) Statistikablogi, 14.10.2010. Külastatud 01.04.2011, aadressil https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eksport/

3. Aasaru H. (2011). Eesti oli mullu ekspordi kasvult EL-is esikohal ERR, 20.03.2011. Külastatud 31.03.2011, aadressil http://uudised.err.ee/index.php?06225935

4. Tiidemann T. (2011) Kooslus ja jõud Inseneeria 01.01.2011 (29).

5. Kirt R. (1995) Eesti väliskaubandus Eesti Pank. Külastatud 31.03.2011 aadressil http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/bulletan/bylletaan95/_2/valis/index.html?ok=1

6. Reiman T. (1998) Väliskaubandus Külastatud 01.04.2011 aadressil http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_21valiskaubandus.html

7. Joonis 1: https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eksport/

8. Joonis 2: http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/eesti-ekspordi-statistika

4