Eesti-Venemaa kaubandussuhted (1)

Eesti-Venemaa 
kaubandussuhted
                               Signe  Vois 
                              MYE12
Eesti ja Venemaa
Antakse ülevaade Eesti ja Vene Föderatsiooni vaheliste kaubandussuhete kujunemisest 
ja kujunemise keskkonnast, kaubandussuhete iseloomust ja tendentsidest.     
Töös määratakse Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubavoogusid mõjutavate tegurite 
olulisust. 
Kaubandussuhete kujunemise  teoreetilised  
käsitlused 
Üheks riigi kaubanduspartnerite struktuuri kujunemise analüüsi vahendiks on 
gravitatsioonimudelid, mille traditsiooniline kuju näitab kaubandusvoogude sõltuvust 
rahvatulust, turgude  suurusest  ning geograafilistest teguritest (distants, ühise piiri 
olemasolu). 
Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubandussuhteid mõjutavad tegurid
 
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Eksport
1,9
2,44
4,18
6,28
9,47
11,11
13,78
3,3
3,9
5,6
6,5
7,9
8,8
10,4
Import
5,56
7,21
9,66
11,8
21,7
18,08 
13,02
7,1
8,1
9,2
9,2
13,1
10,2
7,7
Käive 
7,55
9,64
13,8
18,1
31,17
29,19
26,80
Bilanss
-3,75
-4,77
-5,48
-5,52
-12,23
-6,97
0,76
 
Eesti astumise järel Euroopa Liitu kasvas V
​ enemaa osakaal Eesti ekspordis 4%-lt ligi 
9%-ni, kuna kadusid Venemaa seatud tollitõkked. Lisaks toimusid muutused ekspordi 
struktuuris, sest nüüd muutus Eesti mitmete kaupade vahendajaks Venemaale. Üle 
viiendiku ekspordist moodustavad erinevad  masinad ja  seadmed  ning ligi viiendikuni 
ulatub ka toidukaupade osakaal. Lisaks viiakse Venemaale märkimisväärses koguses 
sõiduautosid ja keemiatööstustooteid. 
Import
Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006). Sisse veetakse masinaid ja 
seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), 
transpordivahendeid (12%),  metalle  ja metalltooteid (9%). Peamised impordimaad olid 
Soome (18%), Venemaa (13%), Saksamaa (12%) ja Rootsi (9%)[7]
Eesti ja Vene Föderatsiooni 
kaubandussuhete arenguperspektiivid 
Positiivse mõju teguriteks on soodne geograafiline asend ning 
sadamate looduslikud eelised, kahepoolne  sõltuvus 
energiaressursside  suhtes  Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, 
prognoositav energiaressursside tootmise ning eksportimise kasv 
Venemaal, mille juurdekasv ületab Venemaa infrastruktuuri 
võimsuste suurendamise dünaamikat Baltimerel. 
Negatiivse mõju teguriks  on suurenev liikumisintensiivsus 
Baltimerel ning sellega kaasnevate ökoloogiliste probleemide 
mõju. Majanduspoliitilistest teguritest negatiivset mõju omavad 
teenuste impordi asendamise strateegia Venemaa poolt .
      Äitäh kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Eesti ja Venemaa
• Kaubandussuhete kujunemise teoreetilised käsitlused 
• Slide 4
• Slide 5
• Import
• Slide 7
• Slide 8