käimalükkavaks teguriks rahva ühtekuuluvuse ja eneseteadvuse tekkimisel. Äratuse all on mõeldud seda, et peale fosforiidisõda sai rahvas aru, et tuleb midagi ette võtta, hakati osutama rohkem vastupanu. Mina nõustun selle seisukohaga, sest peale fosforiidikampaaniat tekkisid uued organisatsioonid ja eesti rahvas tundis end rohkem ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus ka protestikirjade kampaania. NSV Liidus juba toimunud muutustest võisid seda mõjutada näiteks Mihhail Gorbatšovi glasnosti poliitika ja Tsõrnobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva
raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konservatiivideks. Ühiskonnas toimuvad muutused ei saa tuleneda altpoolt, lihtrahvalt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seatud korraga. 19. sajandi keskpaigani taunisid konservatiivid ka konstitutsioonilist riigikorda ning põlastasid rahvuslikku liikumist. 19. sajandi teisel poolel toimus aga konservatiivide leeris suur muutus. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Liberalism Liberalismi pooldajad esitasid nii poliitilisi kui ka majanduslikke nõudmisi. Majanduslik liberalism
Radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA JUHID: Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Ta oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja ning temast sai ka esimene Eesti kutseline ajakirjanik. Tema eesmärk oli ajalehtede abil lugejate rahvustunde ergutamine ja rahva vaimu edendamine. Tema ajalehed olid õpetlikud – õhutasid rahvustunnet ja hariduspüüdu, taunisid saksastumist ja seisuslikku ebavõrdsust. Jakob Hurt (1839 – 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta oli rahvaluule kogumise algataja ja publitseerija. Ta rõhutas "vaimse elu" tähtsust. Esimesel üldlaulupeol peetud kõnes rõhutas ta rahvusliku ideoloogia loomise vajalikkust, et rahvas ja keel saaksid püsima jääda. Ta eesmärgiks oli ka eestikeelse rahvahariduse viimine kõrgele tasemele.
terava satiiri vahendusel. Tema satiiri märklauaks on peenutsev aristokraatlik seltskond kui ka tolle salongides moes olnud pretsioone s.o eriti otsitud kujundeid kasutav, peenutsev kirjandus. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalne ravim ühiskonna paljude hädade vastu. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Valgustajad nõudsid mõttevabadust kui inimese loomulikku õigust, taunisid kõik sotsiaalseid norme ja tabusid, mis inimese loomulikku arengut piirasid. Samas ei tähtsustanud uute vabaduste nõue valgustajatele anarhia õigustamist. Vastupidi ,, loomuliku inimese" ideaal seoti tihedasti kodanikutunde ja kodanikuvastutusega. 1789 a Prantsuse revolutsioon oli tollal hulljulge katse seesuguseid põhimõtteid ellu viia. Prantsusmaal kujunes ,,entsüklopeedia" väljaandmine tõeliseks lahinguks mõttevabaduse nimel.
patriarhi nägid ja Rooma majanduslike (590604). allakäigu. vaimuliku. riigi siiski paavstimõimu piiskopid võimu väärõpetustena ja päästa. ja valdkonda. kutsuti taunisid üksi,Katarite vaid selgitati olid, katariteks armust alusepanija peal. rajajaks. See, kõrgemale. samuti tekkima et võim
pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Arbujad Tekkis 1930nendatel aastatel. Nimi tähendab loitsimist/nõidmist. Esimene Eesti haritlaskond, kes on saanud eesti keelse kõrghariduse. Väljakujunenud luuletajad, kes taunisid väikekodanlust. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
SÜNDMUSED JA ETENDUSED 1. Millised ühiskonnakriitilised meeleolud kerkisid noorte hulgas esile 1960. aastail? Hipiliikumine, sukeldumine rokikultuuri ja alternatiivsete ideoloogiate otsing. Osa noori muutus mässumeelseteks. Põhjuseks oli sõda Vietnamis ja rassidevahelised pinged. 2. Kuidas reageerisid vasakpoolsete seisukohtadega kunstnikud avangardismi riiklikule tunnustamisele ja müügiedule? Millist toimimisviisi pidasid nad endale õigeimaks? Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselaustada dadaistlik traditsioon ja provokatiivsed etendused. 3. Mis vahe on performanc’il ja happening’il? Happening´ideks nimetatakse improviseeritud etendusi, mille puhul puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasara publikut, et kustutada piir kunsti ja elu vahel. Performance on võrreldes happeninng’ga ...
Inglismaal aga kuulutati protestantism riigi ametlikuks religiooniks. Inglismaa kuningavõim oli väga suur ning isegi katolik kirik ei suutnud kuningale seal vastu hakata. Sveitsis kasvas sallumatus lodevate ja laiskade vaimulike suhtes, keda lihtrahvas pidi ülal pidama. Ulrich Zwingli ja Johann Calvin olid reformaatorid, kes olid inspireeritud Martin Lutherist. Enamus reformaatoreid ( nt. Martin Luther, Zwingli ) olid indulgentside äri vastu. Samuti taunisid nad pühakute kummardamist, arvamust, et paavst on jumalik olend ning soovisid kirikualade võõrandamist. Reformatsioon oli kindlasti äärmiselt vajalik ning mitte miski ei sünni ilma põhjusta. Katoliku kiriku hiilgeaeg pidi kunagi vaibuma ning vaimulike patud välja tulema.
Sündmustik areneb rahulikult, toimuvat Teoses juhtub alati midagi ebaloogilist, kujutatakse põhjus-tagajärg seoses salapärast, müstilist Kujutasid kaasaja probleeme Kaasaega ei kujutanud Kangelane on tüüpiline, tavaline inimene Kangelane on eriline, teistsugune (erines massist) Mõlemad suhtusid ühiskonna probleemidesse kriitiliselt, taunisid neid. 4. Realismiaja meeliszanrid on romaan, novell ja jutustus (realistlik luule ja draama 19.saj lõpp). Kui realism hargnes, tekkisid naturalism, psühholoogiline romaan ja maagiline realism. 5. Realistid: Stendhal (Marie Henri Bayle) 1783-1842 ,,Punane ja must" 1830 Honore de Balzac 1799-1850 ,,Inimlik komöödia" jõgiromaan ,,Isa Goriot" 1834
Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka parlament. (Henry VIII, Elizabeth I ajal) Charles I katse seisuste esinduse võimu murda kukkus läbi, parlament võitis kodusõja ja kuningas jäi ilma peata. Kaheparteisüsteem, toorid(Inglismaa vanim ja stabiilseim partei, konservatiivid) ja viigid(seisid parlamendi õiguste eest ja taunisid absolutismi ilminguid ning kaitsesid vabakaubanduse põhimõtet, liberaalid). Parlamentarismiks muutub poliitiline süsteem siis, kui riigi juhtpositsioonide jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Peaminister peab omandama parlamendi enamuse toetust. Majoritaarne valimissüsteem – maa on jagatud valimisringkondadeks ning igast ringkonnast valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“)
· kogumik `' Rahvalaulud'' sisaldas rahvaluule kõrval tõlgitult paljude teistegi rahvaste laule(läti, leedu ja eesti) · Tutvustas maailmale EESTI FOLKLOORI · `'torm ja tung'' valmistas ette saksa romanitsmi. Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikkust mõjutama. Tõid kirjandusse kangelase, kes pidi kõigile teistele eeskujuks olema, olid ebavõrdsuse, esteetiliste normide vastu. Nad taunisid ühiskonna ebavõrdsust. Tõsteti esile loomunguvabadus, orginaalsus ja rahvapärasus. · `'Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa elas olla väike rahvast.'' F. SCHILLER 1759-1805 · `' tormi ja tungi'' alustas selle meeleoludega · isikdraama on `' Röövlid'', `'Salakavalus ja armastus'', `'Orleans'i neitsi'', `'Maria Stewart'', `'Wilhelm Tell'' · Schiller ja Eesti I mälestuskuju püstitati Eestisse(viljandi), tema teosed tõlgiti eesti
Po s tmo de rnis m Triin Sõro 12b J PG Ajalooline taust 1973 USA väljub Vietnami sõjast 1979 NSV Liidu väed tungivad Afganistani 1979-1990 Margaret Thatcher Suurbritannia peaminister 1981-1989 Ronald Reagan USA president 1985 Mihhail Gorbatsov saab NLKP juhiks. Perestroika algus 1989 Berliini müüri langemine 1990 Saksamaa ühendamine 1991 NSV Liidu lagunemine Miks postmodernism sündis? Põhjuseks laiemad ühiskondlikud probleemid, mõjutused poliitikas mõjutas kõik maailmas toimuv Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Eelnenud modernism oli olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist Rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud Inglise arhitektuuriajaloolane avaldas 1977 aastal raamatu modernistliku arhitektuuri...
hakati nimetama reaktsioonilisteks konservatiivideks. 6. Konservatiivid rõhutasid, et inimeste kooselu kord seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid; et ühiskonnas toimuvad muutused saavad tuleneda vaid ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas; et ühiskond on rangelt hierarhiline ning vabadus ja võrdsus on puhas jama, sest Jumal seadis inimestele teistsuguse korra. Konservatiivid taunisid konstitutsiooni ja põlastasid rahvuslikku liikumist. 7. 19. sajandi teisel poolel liitus monarhi, aadli ja kirikuga veel jõukas keskklass ning nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Rahvuslik liikumine 1. Lõpeta skeem. Rahvuslus ehk natsionalism. Millal tekkis
nende karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj, mil tekkis mitu uut ketserlikku liikumist alguse said need enamik linnadest eriliselt vahemere piirkonnas, kus linnaline areng oli kiirem ning kristlikest ideaalidest kaugenemine seoses jõukusega suurem Eriti tuntud on Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vimulike lõtvu elukombeid ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima nende kontrollimis ja väljajuurimisevahendeid Inkvisitsioon inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada ketserite mõõduka karistamise teooria lõi juba kirikuisa Augustinus, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde
ka Eesti tegi, kuid kui võtta suuremad riigid nagu näiteks USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa või Jaapan, siis nemad just käitusid vastupidiselt Eestile, mis aga omakorda süvendas nende majanduskriisi. Näiteks, USA koos Suurbritannia ja Jaapaniga soovitasin, et suured tööstusriigid kasutaksid vähemalt 2% oma SKP-st majanduse elavdamiseks, kuid Prantsusmaa, Venemaa ja Saksamaa taunisid seda ettepanekut, mis tekitas suurte riikide vahel erimeelsusi. Sellises olukorras, kus on ülemaailmne majanduskriis, tuleb kindlasti teha kompromisse ning ka otsuseid, mis oleksid mõlemale osapoolele kasulikud ning ka energiajoogiks maailmamajandusele, et ta saaks kriisist paremini ja kiiremini välja tulla. Selles suhtes arvan ma jällegi, et Eesti sai viimase majanduskriisiga hästi hakkama, olles teatud riikidest targem ja ka paindlikum.
erinevust. Eesti juhte iseloomustab suhteliselt tagasihoidlik kontseptuaalse mõtlemise (oskus näha tervikpilti ning mõelda üldistavalt) ning analüütilise mõtlemise (oskus märgata detaile ning näha nendevahelisi seoseid) kasutamine võrreldes oma Lääne ametivendadega. Miks pööravad Eesti juhid mõtlemisega seotud kompetentsidele võrdlemisi vähe tähelepanu? Siinkohal võime teha vaid oletusi. Ühelt poolt mineviku riigikord ning seal valitsenud põhimõtted pigem taunisid iseseisvat mõtlemist. Teiselt poolt on viimase kümne aasta jooksul toimunud ülikiires arengus edu võtmeteguriks olnud pigem kiire tegutsemine kui kõiki asjaolusid ning pikaajalist perspektiivi arvestav otsustamisprotsess. Teine oluline erinevus: Eesti juhid tegelevad oma Lääne ametivendadest tunduvalt vähem teiste suunamise ning pikaajalise arendamisega läbi isikliku nõustamise, tagasiside andmise ning julgustamise
massaaz oli tuntud paljudes antiiksetes kultuurides Jaapanis, Indias, Hiinas, Egiptuses, Kreekas, Roomas jm. Hippokrates (460-377 eKr) propageeris lihasjäikuse raviks nende hõõrumist, Celsus (25 eKr 50 pKr) ja Galen (129-199) kirjutasid pikalt massaazi terapeutilisest ja meditsiinilisest mõjust ning kaasnevatest tehnikatest, nagu võimlemine, võidmine ja kümblemine. Keskajal levis massaaz peamiselt rahvameditsiinina, kuna kirikuvõimud taunisid selle laialdasemat kasutamist, see kestis kuni 19. sajandi alguseni, mil Per Henrk Ling (1776-1839) arendas välja rootsi massaazi, mis on praeguseks paljude modernsete massaazide vundamendiks. Lingil polnud meditsiinilist haridust rakendamaks oma ideid ja tehnikaid haiguste raviks, mistõttu leidis ta tegevus palju negatiivset vastukaja meditsiiniasutustelt. Vaatamata sellele sai Ling toetust mõjuvõimsatelt klientidelt ning ta oli võimeline oma teadmisi edasi õpetama. 19
ametlikuks asjaajamise keeleks. Hakati looma Eesti rahvusväeosi, mille eesmärgiks oli kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kait- set Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. Enamslaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailma revolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond, pidasid rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikke ilminguid. Oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendav kaitseorganisatsioon- eestimaa nõukogude täitevkomitee. Enamlased lubasid sõja jätta, anda maad. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks
artiklite ning valitsust tänavate, õnnitlevate ja tunnustavate tervituste ja telegrammidega. Valitsuse autoriteet tõusis järsult. Rahvuslikud propagandakampaaniad Vabadussõdalased olid erakordselt silma paistnud oma rahvusliku meelsuse ja isamaa- armastuse allakriipsutamisega. Kõik pidi olema rahvuslik ja isamaaline: majandus, poliitika, kultuur, eluviis, kombed, inimeste omavahelised suhted jne. Isegi moes ja levimuusikas taunisid nad välismaiseid mõjusid. Nähes aga, kui väga läks eesti rahvale südamesse vabadussõdalaste rahvusluse ja isamaapropaganda, otsustasid nad seda jätkata. Võimukomiku liige K. Eenpalu oli lausa rahvuslik tulihing ning tema energilisel eestvedamisel ja Pätsi-Laidoneri võimsal toel viidi läbi mitmed kampaaniad. Pätsi reziimi esimeseks rahvuslikuks suuraktisooniks sai nimede eestistamine. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. Kuulutati
haridusega seotud temaatika, samuti uue kirjaviisi küsimus. ,,Eesti Postimehele" tegid kaastööd F. R. Kreutzwald, J. Adamson, J.Jürison (reisikiri ,,Eestimehhe teekond ümber mailma ,,Askoldi" laewa peal"), J. Hurt (toimetas 1871.aasta ka lisalehte) ja teised ärkamisaja nimekad tegelased. Eriti tähenduslik oli aga C.R.Jakobsoni kaastöö koolide, ilmaliku hariduse, kirjaviisi, väljarändamise, põllumajanduse jm probleemide osas. Tema põhjendatult teravaid seisukohti taunisid vanameelsed, samuti rüütelkond, kelle survel J. V Jannsen pidi 1871.aastal oma ajalehe veerud Jakobsonile sulgema. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse ning pidi lehe toimetamisest loobuma. Selleks ajaks oli Eesti Postimees juba ka Sakalale alla jäänud. 1881. aastal oli vastutav toimetaja Ado Grenzstein, toimetamisel aitas kaasa Harry Jannsen. Aastail 18821886 toimetas lehte 8
Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12
haridusega seotud temaatika, samuti uue kirjaviisi küsimus. ,,Eesti Postimehele" tegid kaastööd F. R. Kreutzwald, J. Adamson, J.Jürison (reisikiri ,,Eestimehhe teekond ümber mailma ,,Askoldi" laewa peal"), J. Hurt (toimetas 1871.aasta ka lisalehte) jt ärkamisaja nimekad tegelased. Eriti tähenduslik oli aga C.R.Jakobsoni kaastöö koolide, ilmaliku hariduse, kirjaviisi, väljarändamise, põllumajanduse jm probleemide osas. Tema põhjendatult teravaid seisukohti taunisid vanameelsed, samuti rüütelkond, kelle survel J. V Jannsen pidi 1871.aastal oma ajalehe veerud Jakobsonile sulgema. Sellest johtunud ajalehe tellijate vähenemist hakkas korvama rüütelkonnalt saadud rahaline toetus, mille olemasolu üle siis ja hiljem on olnud eriarvamusi. Tehinguga minetas ,,Eesti Postimees" aga oma maine. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse ning pidi lehe toimetamisest loobuma. Selleks ajaks oli Eesti Postimees juba ka Sakalale alla jäänud. 1881
Oktoobri algul hõivas Saaremaale maabunud Saksa dessantkoondis kogu Lääne-Eesti saarestiku, ilma et Vene väed oleksid osutanud vastupanu. Oktoobrirevolutsioon 1917a. Ja selle mõju Eestile 1917 a tekkis Eestis terve hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased. Nende eesmärk oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Taunisid rahuvslikke ilminguid, nii nad ei pidanud nad vajalikuks luua rahvuslikke erakondi, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) kasvatas liikmete ja pooldajate ridu. Märtsis oli enamlasi 120, oktoobris juba üle 8000. Enamlaste edu põhines demogoogial, loosungiga ,,Maha Sõda!". Oktoobris alustasid nad ettevalmistusi võimuhaaramisesks Venemaal. 23
Paljud neist arutlesid selle üle, millised peaksid olema poistele sobivad seadused. Mõisted "õige" ja "väär" olid nende meelest suhtelised ja see tähendas, et inimestel oli vabadus seadusi ja moraaliküsimusi vastavalt oma suvale kujundada ja muuta. *Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate mitte nõrkade ja saamatute huvidele. *Lihtrahvas ja ka osad suursugused taunisid sofistide õpetusi, nähes neis ohtu traditsioonidele ja moraalile. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? 4.1. *Milles kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. *Millest koosneb maailm 4.2.Kes on loodusfilosoofid Vanas Kreekas? *Loodusfilosoofid Vanas Kreekas: Thales, Demokritos, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles. 4.3.-4.8 Mida huvitavat nad leiutasid, uurisid, võtsid kasutusele? ....... *Pythagoras-Edendas matemaatikat 6
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe
Rajanes P.Chelèicky õpetusel. · Kariklus (?), (kariklased), ka kalikstiinid, utrakvistid Mõõdukad hussiidid. Tuginesid keskklassile, nõudsid odavamat kirikut, veini andmist armulaual mitte ainult vaimulikele, vaid ka ilmikutele. (Ketserluse kergem vorm?) · (taboriidid) · (valdeslased) · (jansenistid) Prantsuse ja Madalmaade katoliku kiriku pooldajad. Nimi teoloog C.Janseniuse (1585-1638) järgi. Taunisid jesuiitide moraali, rõhutasid (Augustinusest lähtudes) ainult Jumala armu läbi saadavat lunastust, uskusid (saatuse) ettemääratusse. Tegutsesid Pariisi lähedal Port-Royali kloostris mis suleti paavsti poolt 1709 a. Appellandid rändasid neile avaldatud surve tõttu Madalmaadele ja rajasid oma kiriku, aktseptandid loobusid oma vaadetest. Katoliiklus, suurim kristlik denominatsioon, hõlmab neid kristlasi, kes tunnistavad paavsti kõrgeimat autoriteeti
Euroopat paavstivõimust otseselt sõltuvaks. 1215.a. otsustati, et iga katoliiklane peab vähemalt üks kord aastas käima armulaual ja pihil, kes seda ei teinud kuulutati ketseriks. Ketserlus Ketseriteks nimetatakse inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserite karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj. seoses Lõuna-Prantsusmaal levinud nn. katarite liikumisega (eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid vaimulike lõtvu elukombeid). Et ketserid ei saaks õigustada oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231.a. ilmikutele piibli lugemise – see jäi vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist rahvuskeeltesse ei lubatud – võis lugeda vaid ladina või kreeka keeles. Ketserite üle mõistis kohut inkvisitsioon, mis kujunes välja paavst Gregorius IX ajal 13. saj. I p. Inkvisitsioon (ld. k. – uurimine juurdlus) oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber
Kõrvale tekib protestantlik kirik. Keskaja lõpuga väheneb ka kiriku roll ühiskonnelu üle. Ketser teisitimõtleja; inimene, kelle usuline tõekspidamine ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Nende liikumine tekkis koos ristiusu kiriku tekkega ning neid on läbi aegade jälitatud. Nende karistamine muutus aktuaalseks 12.-13. sajandil, mil tekkis mitu uut liikumist. Kõige tuntum on katarite liikumine, kus katarid eitasid kogu katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katolike vaimulike lõtvu kombeid. Inkvisitsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Teooria lõi juba Augustinus 4.-5. sajandil, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. 13. sajandil kujunes välja ka inkvisitsioonikohus, mille liikmed pidasid rahvale jutliseid, milles kutsuti patte üles tunnistama ja ketserlusest loobuma.
Dominiiklaste ordu rajajaks oli püha Dominicus, kelle peamine siht oli jutlustada paganluse ja ketserluste tõkestamiseks. Dominiiklaste põhivahendiks muutus jutlus. Dominiiklastel tekkis tihe side skolasitikaga ning ülikoolidega. Dominiiklastest said ka põhilised inkivisiitorid ning rajati ka linnadesse kloostreid. Juudid, ketserid Varakeskaja inimesel oli juutidega vähe pistmist, kuna juudid olid enamasti kaupmehed, mida taunisid kristlased. Kõrgkeskajal olukord muutus: linnade ja kaubanduse arenemisega tekkis konkurents juutidega, seeläbi suurenesid ka vastuolud. Liigkasuvõtmises jäid juudid lombardlastele alla, seetõttu pidid nad tegelema väikeäridega,mis tõi kaasa lihtrahva kurnamise. Hakkas tekkima vastuseis juutidele igal tasandil. 12. saj-l tekkisid juutide tagakiusamise lained, enamasti seoses Ristisõdadega. Juutide tagakiusamisega haakus ka ketserite tagakiusamine. Ketserite liikumisi oli
1.sajandil tegutses Palestiinas juudi rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas, et peatselt on saabumas jumalariik. Ta väitis, et jumalariiki pääsemiseks on kõige olulisemad siiras usk, jumala- ja ligimesearmastus. Jumalariik on eelkõige viletsaile ja põlatuile, kes end Jumala hoolde usaldavad. Suhtumine Jeesusesse oli erinevates ühiskonnakihtides erinev. Juudi alamkihid toetasid Jeesust, sest ta andis lootust pääseda. Juudi preestrid ja ülikud taunisid Jeesuse tegevust, sest Jeesus taganes Moosese õpetusest. Juudamaa prokuraator lasi Jeesuse juudi aristokraatia ja preestrite nõudel risti lüüa. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist levis sõnum Jeesusest ja tema õpetusest laialdaselt. Järeldati, et Jeesus oligi olnud oodatud messias. Teda nimetati christos salvitu. Jeesuses nähti Jumala poega, kes lunastas inimeste patud ja valmistas sellega ette saabuvat jumalariiki. Jeesuse õpetus leidis palju toetajaid,
uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558- 1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas südametunnistuse- ja usuvabaduse. So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid
eitamata sotsiaalsete reformide vajalikkust, seadsid esikohale rahvuslikud huvid. Järk-järgult hakkas ka enamik sotsialiste tähtsustama rahvuslikke püüdlusi. Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Kuna enamlaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond, siis pidasid nad rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikkuse ilminguid. Nii ei pidanud enamlased isegi vajalikuks luua rahvuslikku erakonda, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. aasta jooksul järjest tähtsamaks, kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Eestis, kus oli märtsis olnud vaid 120 enamlast, ületas nende arv oktoobriks 8000 piiri. Septembris võitsid Eesti enamlased linnavalimised Tallinnas ja Narvas, oktoobris aga saavutasid
näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Teine usuliikumisega seotud usuline tõik puudutab muusikat
valguse vabastada. · Jumala valguseohus kahjustamist ei anta andeks 02.11 Jaan Lahe Levik ja popullaarsus · Manilus levis juba Mani eluajal. Mani viis läbi misjoni erinevates riikides - Maniluse levitamisel, misjonärid jutlustasid manilusest võimalikult sarnaselt kohalikule usundile · Kristlus võitles aktiivselt maniluse vastu · Manilased taunisid abiellumist, laste saamist - Iga eostamisega lükati edasi valguse vabastamist · Maniluse levimine lõppes 13 saj mongolite vallutustega · 762-840 riigiusundiks Ida-Turkestani Khaganaadis · On leitud palju manilusega seotud käsikirju · Manilus oli väga popullaarne just sp, et: - seda usku võis järgida sõltumata soost, seisusest. - Lunastususund - Algusest peale kosmopoliitne usund - -
Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusus kiriku tekkega. Nende karistamine muutus aktuaalseks 12.-13. sajandil, sajandil tekkisid uued ketserlikud liikumised. Ketserlikud liikumised said enamasti alguse Vahemere linnadest(areng kiire, kristlikest ideaalidest eemaldumine). Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine(puhas). Nad eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vaimulike lõtvu elukombeid, õndsus oli hinge vabanemine maapealsest kehast. Loobusid liha söömisest ja järeltulijate sigitaminegi oli halb. Katarite liikumine võttis eeskuju Ida usunditest. Ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima kontrollimise ja väljajuurimise vahendeid. Ketserid jäid kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks, neid peeti kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajaiks. INKVISITATSIOON Inkvisitsioon(juurdlus, uurimine)- kat
sotsalistliku realismi ikkest. Keeruline oli aga otsustada, millises suunas end vabastada. Vanematele kunstnikele oli loomulik tagasi pöörduda 1930. aasta kunsti juurde. Nooremad aga tahtsid kasutada uuema Lääne kunsti kogemusi. Lääs oli endiselt peaaegu kättesaamatu, kuid tilkhaaval hakkas informatsioon siiski Eestisse jõudma. Okupatsioonivõimud ja ametlik ideoloogia nõudsid ikka sotsialistlikku realismi ja taunisid Lääne kunsti. Sellises olukorras mõjus iga samm modernismi suunas nii kunstnikele endale kui ka suuremale osale eesti publikust kui samm vabaduse poole. Esimeseks sammuks oli saavutada kunsti autonoomia. Kõigepealt õnnestus see tarbekunstis. Ka graafikas algas uuenemine varakult. Maalikunstis leidsid paljud vanemad kunstnikud tuge. Tallinnas oli maalikunsti esimese uuenemislaine liidriks Enn Põldroos. 1960. aastate teasel poolel oli teabevahetus Läänega juba oluliselt laienenud ning
aastal seoses rooma impeeriumi jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Inglismaa reformatsiooni eestvedajaks sattus toonane Inglismaa kuningas Henry 8. isiklikel põhjustel. Nimelt tema abielu Hispaania printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga. Abiellumiseks oli vaja paavsti luba
2. Protestantliku kiriku kujunemine 16. sajandil M. Lutheri õpetus. Augsburgi usurahu. Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Pärtliöö. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Augsburgi usurahu kuulutati välja 1555. aastal, millega tunnistati Saksamaal katoliku usu kõrval luteri usk teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja
kunsti ajalukku kuuluvate teoste: - kordamine (traditsiooniline aspekt). Kunsti tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnevaid teoseid. - avardamine (evolutsiooniline aspekt). Mingi kunstilise probleemi lahendamise korral - hülgamine (revolutsiooniline aspekt). Eelnenud kunsti tegemise viiside suhtes. Tavaliselt heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate väärtused ja väärtustatakse kaugemat kunstitraditsiooni. Nt ekspressionistid taunisid realismi ja tunnustasid keskaegset kunsti. Narrativismi kriitikat: - Esimese kunstiteose probleem: kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos? Esimest kunstiteost ei saanud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda - Probleeme narratiividega: 1)Carrolli teooria on liiga paljulubav 2)kuidas otsustada teineteist välistavate narratiivide vahel? 3)kuidas toimida „vägivaldsete“ narratiivide puhul
zanes Zeusi pronksist kuju II Kontrolltöö Keskaeg. Keskaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): üldajaloo periood, mis järgneb vana- ja eelneb uusajale. Ajavahemik 5.-15. saj. (Lääne-Roome riigi lagunemine 476a Ameerika avastamine 1492a). Eestis: 13. saj Liivi sõda(1558a) keskaja perioodid (nende iseloomustus): 1) Varakeskaeg (5.-11. saj) linnaelu ja kaubanduse hääbumine, agraarsusel põhinev naturaalmajandus, ristiusu levik. Pime aeg. Kirikutegelased taunisid võistluslikke vaatemänge, ideaaliks said asketism(enesepiiramine) ja eraklus. 2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus 3) Hiliskeskaeg (13.-16. saj algus) vaimse ja kultuurilise murrangu aeg Lääne-Euroopa riikides. Renessanss. feodalism- poliitiline ja sotsiaalne süsteem, mis põhines lojaalsusel ja reguleeris aristokraatide vahelisi suhteid feodaal e. läänimees e
2) Avardamine: mingi "kunstiliste probleemi" (vormi, zanri jms) lahendamise korral: Nt:tsentraalperspektiivi kasutusele võtmine lääne maalikunsti ajaloos. See oli uus tehnika, mis aitas edukamalt saavutada eelnenud kunstnike eesmärke (st maailma kujutamine). 3) Hülgamine: Eelnenud kunsti tegemiseviiside suhtes! Reeglina heidetakse kõrvale vahetute eelkäijate stiilid ja väärtused, ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Nt: Saksa ekspressionistid taunisid realismi ent osutasid tunnustavalt keskaegsete maalikunstnike (nt Grünewald) ekspressiivsusele, õigustamaks oma figuraalseid moonutusi. 11. Milline strateegia on evolutsiooniline, milline revolutsiooniline ja traditsiooniline? Kordamine on kunsti kui kultuuripraktika traditsioonilineaspekt. Avardamine kunsti kui kultuuripraktika evolutsioonilineaspekt. Hülgamine on kunsti kui kultuuripraktika revolutsioonilinemoodus. 12
hävingus; Hébert'i tulihingeline toetaja kuni viimase arreteerimiseni, mille järel ütles Hébert'ist lahti, kuid vaatamata sellele arreteeriti ja giljotineeri märtsis 1794: ka tema kohta kehtib ajaloolase Ernest Renani lause: "Kui kahju, et revolutsiooni üllaid ideid viisid ellu nii ebasümpaatsed inimesed!" Teise jakobiinide leeri moodustasid nn LEEBED eesotsas Dantoni ja Camille Desmoulins'iga, kes Robespierre'i liialdusi taunisid. Boheemlasest Desmoulins oli Robespierre'i koolivend ja teadis nii mõndagi incorruptible'ks (äraostmatu, korrumpeerumatu) kutsutud Robespierre'i võimetest ja seikadest. Saint-Justi soovitusel otsustas Robespierre lahti saada nii äärmuslastest kui dantonistidest. Dantoni viimane sõnad enne hukkamist: "Robespierre, sa järgned mulle!" osutusid prohvetlikuks. Tundus, et tiitel ÄRAOSTMATU hakkas Robespierre'ile üha enam meeldima. Ta muutus veelgi
Vennastekogudused avaldasid mõju rahvuslikule liikumisele. Mõjutasid kirjakultuuri, hernhuutlaste jaoks oli oluline kirjalik asjaajamine. Koguduse päeviku pidamine. Esimest korda tekkis kirjaliku tegevuse vajadus talupojal. Usukirjandus, usutekstide ümberkirjutamine. Hernhuutlased on kujundanud eestlaste muusikalisi harjumusi – koorilaul ja puhkpillimuusika. Negatiivse märgina on vennastekoguduste võitlus rahvausu vastu, taunisid kõike, mis puudutas muistseid rahvakombeid. Seal, kus oli levinud hernhuutlus, seal on rahvaluule kogujatel tegevus raskem. Hernhuutlaste võitlus rahvausundite vastu oli üsna efektiivne. Teoloogiline ratsionalism Valgustusega seotud. Euroopas valgustusliikumist on olnud mitmes variandis. Kogu Euroopa ulatuses Prantsuse valgustus. Prantsuse valgustus oli katoliku kiriku vastu väga kriitiline, Saksa valgustus aga mitte. Valgustus Balti provintsides levis eelkõige Saksa variandis
hävingus; Hébert’i tulihingeline toetaja kuni viimase arreteerimiseni, mille järel ütles Hébert’ist lahti, kuid vaatamata sellele arreteeriti ja giljotineeri märtsis 1794: ka tema kohta kehtib ajaloolase Ernest Renani lause: “Kui kahju, et revolutsiooni üllaid ideid viisid ellu nii ebasümpaatsed inimesed!” Teise jakobiinide leeri moodustasid nn LEEBED eesotsas Dantoni ja Camille Desmoulins’iga, kes Robespierre’i liialdusi taunisid. Boheemlasest Desmoulins oli Robespierre’i koolivend ja teadis nii mõndagi incorruptible’ks (äraostmatu, korrumpeerumatu) kutsutud Robespierre’i võimetest ja seikadest. Saint-Justi soovitusel otsustas Robespierre lahti saada nii äärmuslastest kui dantonistidest. Dantoni viimane sõnad enne hukkamist: “Robespierre, sa järgned mulle!” osutusid prohvetlikuks. Tundus, et tiitel ÄRAOSTMATU hakkas Robespierre’ile üha enam meeldima. Ta muutus veelgi
Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate, mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Mitmed sofistid said väga kuulsaks. Jõukad noormehed maksid neile loengute eest kõrget tasu ja püüdsid neilt õpitut ka poliitilises elus ära kasutada. Paljudele aristokraatidele meeldis eriti õpetus tugevama õigusest, mis toetas nende soovi lihtrahva üle valitseda. Kodanike ühtsustundele mõjus see aga laostavalt. Lihtrahvas, kuid ka paljud rikkad ja suursugused taunisid sofistide õpetust, nähes selles ohtu traditsioonidele ja moraalile. Sokrates Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Selleks, et voorust mõista, tuleb esmalt aru saada, kui vähe me sellest tegelikult teame. Selleks esitas Sokrates oma õpilastele näiliselt triviaalseid, kuid ometi kimbatusse ajavaid küsimusi, tuues nii ilmsiks nende teadmiste piiratuse, ja püüdis neid siis suunavate
sakslane ja Paju venelane: eestlased, kes saksastusid või venestusid). Oli tarvis näidata, et eestlased on samasugused rahvas nagu venelased, sakslased ja soomlased. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman hakkasid Tartus avalikes paikades kõnelema eesti keelt. Postimees sattus sulesõtta Ado Kreisteiniga. Ado Kreisteini ajaleht Olevik hakkas kaotama mitmeid toimetuse liikmeid ja lugejate arv kahanes, kuna Postimees muutus populaarsemaks. Jaan Tõnisson kritiseeris Vene võimu ettevaatlikult, nad taunisid venestamist aga suures poliitikas (Vene impeerium) jäi teadlikult ja tahtlikult tagasihoidlikuks, sest väike Eesti riik ei saa dikteerida ja nõuda midagi selliselt suurelt impeeriumilt. Seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus: J. Tõnissoni ja W. Reimani suur saavutus oli panna uue hoo seltsiliikumisse. Sai alguse uus seltsiliikumine Karskusselts. Karskuseltsi eesotsas oli Ado Kreistein,
Mõningad nüantsid siiski olid. Pigem oli õiguslik olukord parem kui antiikaja ameerikas. Orjad olid eraomand ja vallasvara. Tükike omandist. Teisalt orje käsitleti inimeste ja kirikuliikmetena.Põhiline küsimus kas orje võis tappa. Isandal puudus õigus orrje tappa. Orja võis mõõdukal viisil korrale kutsuda, kui suri siis mis parata. Tappa otseselt siiski ei võinud. USA e briti kolooniates juba varajased seadused taunisid orjade tapmise eest. Puudus huvitatud hool, kes orjade liigset karistamist oleks kohtu alla viinud. Kõik seadused lubasid orje distsiplineerida, piir kus läks orjade keelustamise oli keerulisem. Kes tahtis orja tappa, see sai ise surmanuhtluse, see kelle ori suri kirest, sai 500 dollarilise trahvi. Õigustatud julmad karistused kui orjad hakkasid mässama. 1850 aastateks keelati ka orje julmalt karistada, kuid ei ole teada
sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus katoliku kirikuga, mis viis reformatsioonini 1517, mille tulemusena tekkis protestantlik kirik. Usuhullus küll kasvas, aga see polnud mingil moel kooskõlas renessansi vabaduse ideaali ja vabameelsusega. Humanistid taunisid fanatismi. Lutherile oli oluline, et igaüks jõuaks otse piibli kaudu jumalaga suhtluseni seega oli vaja emakeelset pühakirja. Luther mugandas saksa keelde ladinakeelseid kirikulaule. Tema luuletustest on kuulsaim ,,Üks kindel linn ja varjupaik", mis sai saksa talupoegade võitluslauluks nende sõjas rõhujate vastu. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja liigseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris
Inflatsioon püsis. Blum oli sunnitud peatama reformid 1937a veebruaris. Välis- ja sisepoliitilised probleemid: Algas Hispaania kodusõda (juuli 1936). Sotsid oleksid tahtnud toetada Hispaania vabariiklasi. Radikaalid seda ei toetanud. Blum pidi nõustuma radikaalide tingimustega (koalitsiooni säil.). Valitsuse passiivsus Hispaania suhtes katkestas Prantsusmaa sotsialistide ja kommunistide omavahelised suhted. Paremäärmuslased ja konservatiivid taunisid Prantsusmaa ,,sovjetiseerimist". Kuna inflatsioon tühistas palgatõusu, siis algasid streigid uuesti 1936a sügisel (kommunistide mõju). Rahvarinde populaarsus kahanes. 20.06.1937 radikaalid hääletasid koos parempoolsetega: Blum ei saanud volitusi rahanduskriisi ületamiseks. Blumi rahvarindevalitsus pidi tagasi astuma. 1937 juunist kuni 1938a märtsini jätkas rahvarindekoalitsioon kahe erineva kabinetiga: II Radikaalid ja sotsialistid.
dekoratsioonid, f lashback'id, poolitatud ekraan, pehme fookus ning sellised võtted nagu sulatamised, hajutamised ... Tõtt-öelda olid Griffithpigem olemasolevate tehnikate viimistleja kui innovaator ." (Naughton & Smith 2008) 3) Hülgamine (revolutsiooniline aspekt): Heidetakse kõrvale (vahetute) eelkäijate stiilid, väärtused jms ja rõhutatakse sugulust ajaliselt kaugemal oleva kunstitraditsiooniga. Nt: Saksa ekspressionistid taunisid realismi ent osutasid tunnustavalt keskaegsete maalikunstnike (Grünewald) ekspressiivsusele, õigustamaks oma figuraalseid moonutusi. ,,Isegi traditsiooni vastu mässu tõstnud kunstnik on sellest siiski sõltuv, sest traditsioon stimuleerib tema tegevust ja annab suuna tema püüdlustele" (Gombrich 1997: 596)
annaabi.ee 
