Vana Kreeka (0)

Vana Kreeka
Arutle ja analüüsi
Paide Täiskasvanute Keskkool
Sirly Salandi
11. klass
1. Millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemise Kreekas?
1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96)
*Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused:
-kasvas elanikkonna arvukus
-kerkis esile ülemkiht
-taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega.
*Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili.
*8.saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul.
-Osaliselt põhjustas vajadus metalli ja raua järele, massilise väljarände põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal.
1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96)
*Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid.
*Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu 5.saj. algul e.Kr.
*Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset).
-Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm- linnriik .
1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika . (98)
* Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased.
*Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed , kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki.
*Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks.
*Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid.
*Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja täiustamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele.
-Peaaegu kogu Kreeka kirjasõna pärineb aristokraatidelt.
*Olulisel määral hoidsid aristokraatide seltskonda koos ka ühised pidusöögid e. sümpoosionid ühe või teise liikme majas .
*Kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses.
*See suhtumine avaldub varases kangelaseepikas ja ka hilisemas Kreeka luules.
*Aristokraadid arvasid, et nende tublidud andis õiguse ka andamit koguda.
1.4 Kreeka linnriigid , nende valitsemine. (102-105)
*Kreekas kujunes linnaühiskond. Linnad olid määrava tähtsusega, kuigi enamik inimesi elas maal.
*Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. polis . Polis oli enamasti üsna väike kogukond . Suuremate poliste rahvaarv ei ületanud 30 000-40 000 inimest.
* Ateena ja Sparta olid erandid.
*Kõik linnriigi elanikud e. kodanikud osalesid linnriigi valimistel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.
*Kõigil kodanikel oli ka õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.
*Igas linnas oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas rahvakoosolekutest olulisematki rolli. Olulisemad küsimusedarutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele, kus see siis võeti vastu või lükati tagasi.
*Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtu ülesannet.
*Nõukogu liikmed ja riigimehed pärinesid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest.
*Selliseid siike kus domineerisid rikkad ja suursugused nimetasid kreeklased aristokraatlikuks.
Sisevastuolud ja seadusandlus ning türannia.
*Vaesed olid rahulolematud, rikkad ja suursugused püüdsid oma võimu suurendada.
*Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupeeringud, mis üritasid konkurente kõrvale tõrjudes riigijuhtimist enda kätte saada.
*Sageli viisid sisevastuolud türannia (ainuvalitsuse) kehtestamisele. Türann meelitas suurema osa rahvast enda poolele ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, kuid püüdsid saavutada ka kodanike toetust.
*Türanhnid kehtestasid riigis kindla korra, lõpetasid segadused ja astusid sageli samme vaeste olukorra parandamiseks. Mõned sõdisid naabritega ja tugevndasid riigi võimsust.
*Paljud kodanikud, eriti aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid soovisid endisel viisil riigivalitsemisest osa saada.
*Rahulolematud läksid sageli pagulusse, et oodata võimalust türanni kukutamiseks. Türannid püüdsid neid paljastada ja karistada , see aga muutis nende võimu vastumeelseks ja viis võimult kukutamiseni.
*Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Seadusandjad pidid riigielu ja õigusemõistmise Reeglid täpselt sõnastama ja kirjapanema. Nad määrasid kindlad karistused erinevate kuritegude eest. Täpsemalt sõnastati ka kodanike õigused ja kohustused.
*Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriikliku korraldust.
1.5 Kirjelda demokraatliku Ateenat ja Spartat.
SPARTA
*Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik.
*See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda . Spartalased olid 8.saj. e.Kr. alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud.
*Sparta keskus koosnes neljast kindlustamata külast.
*Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid . Riigi ülejäänud elanikud olid nende võimu all.
*Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid (need kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami -ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud.
*Messeenia alistatud elanikest said aga heloodid -spartiaatidele kuuluvaid maid harivad orjad. Kõige arvukam grupp riigi elanike seas (spartiaate kõige vähem).
*Sparta riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid.
*Muus osas juhtis riiki üle 60- aastaste suursuguste spartiaatide nõukogu geruusia .
*Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena 5 efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust.
*Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul.
*Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda.
*Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma panna pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise ülekohtu eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7. eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal. 20 aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud.
*Abielutust loeti häbiväärseks.
*Riigi huvisid peeti üksikisiku omadest olulisemaks. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini , argust peeti ülimaks häbiks.
ATEENA
*Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta tavatult suur.
*Erinevalt Moodustasid siin kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud.
*594. Kr. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Salon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. See pani aluse demokraatlikule arengule.
*Mõneks ajaks haarasid võimu türannid.
*Türannia kukutades kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused.
*Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid Egeuse rannariikide Pärsia-vastase liidu etteotsa .
*Esimene Ateena mereliit kujunes 478/477 e.Kr. See tekkis vabatahtliku ühendusena.
*Riigid maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevndasid selle eest oma laevastikku.
*Vaesed teenisid madruste ja sõudjatena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse.
*Ateenas kujunes 5.saj. kesmpaigas, kui riigi eesotsas seisis Perikles , kindlalt demokraatlik riik.
*Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel eesõigusi.
*Poisid saadeti 7 aastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. 18-20 vanuses noormehed viibisid riiklikus piiriteenistuses.
1.6 Leia nende riikide sarnasused ja erinevused. (106-109)
SARNANE
*Mõlemad olid poliste kohta tavatult suured.
*Poisid saadeti kooli 7 aastaselt.
ERINEV
*Sparta hõlmas kahte maakonda, Ateena ühte.
*Ateenas moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud, Spartas aga kõik Spartas ja selle lähiümbruses elanud.
*Spartas saadeti poisid kodust eemale 7 aastaselt, Ateenas ainult käisid koolis aga elasid kodus.
2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse kõigist varasematest kultuuridest?
2.1 Kreeka jumalad (110-115)
*Inimest eristas jumalast eelkõige vägi ja surematus .
*Palju oli kohalike jumalaid, kelle nimi piirkonniti erines ja ei saa teada nende jumalate arvu.
*Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võtta omaks võõraid jumalaid, neid samal ajal omadega vahel samastama.
*Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel isegi tekitasid neid. Samas seisid ka ühiskondlikke väärtuste ja moraali kaitsel.
*Osa jumalatest kandis hoolt mõne konkreetse inimlikutegevusvaldkonna olgusiis põlluharimine vms. eest.
*Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist.
*Tuli austada jumalaid neist lugupidavalt kõneledes ja neile ohverdades, hoiduda ülekohtust kaasinimese vastu.
*Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhja piiril .
*Kreeka pühama keskpaik oli lageda taeva all asuv altar.
*Tähtis rituaal oli vereohver: loomade (veiste, sigade, lammaste , kitsede) tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal. Altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi .
*Iga aasta peeti usupidustusi.
*Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel )
*Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele.
2.2 Pärsia religioon (73)
*Pärslaste usk oli sarnane India usuga. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine.
*Pärsia riitusi sooritasid maagid - preestrid , kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla, hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna.
*Kuulus õpetaja ja usu- uuendaja Zarathustra .
* Iraani pühad tekstid-Avesta.
*Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetati mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas head ja kurja.
2.3 Mesopotaamias (58-61)
*Enamik Mesopotaamia jumalaid e. Mesopotaamia panteon on sumeri päritolu.
*Suuri osa Mesopotaamia jumalaid on tuntud nii Sumeri kui ka Semiidi nime järgi.
*Kõik jumalad olid antroporfsed (inimese kujulised ) ja inimlike omadustega.
*Inimest eristas surematus ja üliinimlik võimsus.
*Igal jumalal oli oma lemmiklinn, mida ta kaitses ja edendas ning mille elanikud talle erilist au osutasid.
* Mesopotaamlased pöörasid tähelepanu just elule enne surma. Sellegi poolest surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head.
2.4 Egiptusest (41-45)
* Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne.
*Jumalailt oodati peaasjalikult kogu maad juhtiva valitseja ning temas kehtestatud riigivõimu kehtestamist.
*Kuna lihtrahvale ja tema hingevajadustele pööras ametlik religioon vähe tähelepanu tunneme Egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi.
*Üks teks loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis veelgi suurem olla.
*Jumalate tunnused tihtipeale kattusid, erinevaid jumalaid võidi samastada.
*Tähtsad polnud usu üksikasjad, vaid see, et jumalaid austataks ja nende eest rituaalselt hoolt kantaks.
*Jumalad võisid liikuda nii taevas kui ka maa peal, kuid neile tuli rajada ka kindlaid maapealseid kodasid-templeid.
*Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne , muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Massiivne peavärav paiknes templi otsaküljel. Templi peaosa oli sammaskäigust ümbritsetud siseõu, mille taga paiknes sammassaal ja selle taga omakorda olid väiksemad ruumid, kus hoiti jumalate kujusid ja kuhu tohtisid siseneda ainult preestrid.
*Suurimad templid rajati Uue riigi ajal.
*Korduvate ümberehituste käigus valmisid Teevas Amon-Ra'le pühendatud Karnaki hiigeltempel ja umbes 3km kaugusel väiksel Luxori tempel.
* Templis paiknevatele jumalakujudele ohverdatiˇloomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati.
*Lihtrahvale näitas jumal end ainult suurtel pidustustel, kui preestrid tõid jumala kuju pidulikus rongkäigus templirüütlite vahelt rahva ette.
*Pidustuste käigus kuulus jumal rahvale ja lihtinimsese oli võimalik oma soovidega tema poole pöörduda.
*Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust, vaarao aga valitses Osirisena allilma ja mõistis seal kohut.
*Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohalike matuserituaalidega, mille hulka kuulus ka keha säilitamine.
*Matuserituaalide keskne osa oli mumifitseertimine.
*Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalidehulka kuulus ka muumia toimetamine paadiga üle jõe idast. Edasi viis matuserongkäik hauakambri juurde, kus ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse.
* Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis.
*Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävinema peaks.
* Maalingud hauakambri seintel kujutasid tseene lahkunu elust, et tagada selle jätkamine ka pärast suma. Nii sakrofaagile kui ka hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks.
*Vana riigi ajal sai vaaraode matmine j seega ka arvatavasti surmajärgne elu osaks vaid vaaraodele, hiljem laienes see ka lihtrahvale.
3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? (102-109....122-127)
3.1
*Kreeka kultuur oli teadaolevalt esimene, kus senist ettekujutust maailmast vaidlustama hakati ja kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev maailmavaade. See otsis looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke vaid mõistusepäraseid seletusi.
*Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust.
*Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelavaid inimesi filosoofideks.
*Esimesed filosoofid püüdisd selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistusepäraselt.
*6.saj. e.Kr. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda just nii tegi. Tema arust oli ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Suurt kuulsust võitis ta sellega, et oskas päikesevarjutust ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii Kreeka filosoofia kui ka teaduse aluspanijaks.
*Järgnevad filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi.
*Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele laidsid antiikatomistid. Kõige kuulsam 5-4 sai. e.Kr. tegutsenud filosoof Demokritos . Tema arust koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest-aatomitest. Aatomid erinevad kujult ja suuruselt, neist moodustuvad erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela katkemist- sellega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama surematust hingest.
*Järk-järgult tõi üksikküsimuste süvenemine jaasa iseseisvate teadusharude tekke.
*Esimesed, kes hakkasid suurt tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele olid nn. sofistid 5saj. e.Kr.
*Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist arutlesid selle üle, millised peaksid olema poistele sobivad seadused. Mõisted "õige" ja "väär" olid nende meelest suhtelised ja see tähendas, et inimestel oli vabadus seadusi ja moraaliküsimusi vastavalt oma suvale kujundada ja muuta.
*Osa sofiste arvas , et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate mitte nõrkade ja saamatute huvidele.
* Lihtrahvas ja ka osad suursugused taunisid sofistide õpetusi, nähes neis ohtu traditsioonidele ja moraalile.
4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe?
4.1.
*Milles kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb.
*Millest koosneb maailm
4.2.Kes on loodusfilosoofid Vanas Kreekas?
*Loodusfilosoofid Vanas Kreekas: Thales, Demokritos, Pythagoras , Hippokrates, Herodotos , Sokrates , Platon , Aristoteles .
4.3.-4.8 Mida huvitavat nad leiutasid, uurisid, võtsid kasutusele? .......
*Pythagoras-Edendas matemaatikat 6.saj. e.Kr. Tema meelest põhines kogu maailmakorraldus matemaatilisel suhtel . Tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast ( idamaades ammu tuntud).
*Hippokrates-5.-4.saj.vahetusel tegutsenud Kreeka arst. Hiljem peeti mitmeköitelise arstde käsiraamatu autoriks . Hippokratese seletus polnud haiguste põhjused jumalikud, vaid loomulikud . Tema meelest sõltus tervis nelja inimmahla s.o. vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ühe domineerimine teise üle põhjustas haigust. Pööras suurt rõhku õigele toitumisele. Talle omistati Hippokratese vanne : arstide ametitõotus kaitsta patsiendi elu ja tervist.
*Herodotos-Tegi 5. saj. e.Kr algust lähema ajaloo uurimisega. Kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest "Historia". Hilisemad põlved andsid talle ülistava nimetuse-ajaloo isa. Lisaks jutustas ta varasemast ajaloost ja kirjeldas mitmete rahvaste kombeid.
*Sokrates.-Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud õpetussõnade eest tasu. Väitis, et sofistid petavad õpilasi õpetades voorust , ise teadmata mis tegelikult voorus on. Sokratese arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeeride selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpilane pidi ise mõistmiseni jõudma. Teadmine voorusest on ülim voorus. Ateenlased umbusaldasid Sokratest. 399 e.Kr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma ja ta võttis otsuse vastu külma rahuga.
*Platon-Sokratese kuulsaim õpilane Ateena aristokraat . Asutas kooli-akadeemia. Sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Tänu sellele tunneme Sokratese seisukohti, samas pani Platon sinna ka omi mõtteid. Platon kujundas ka tervisliku õpetuse riigust.
*Aristoteles-Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane. Lõi oma kooli Lykeioni gümnaasiumis. Võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujunas nende põhjal originaalsed seisukohad.
* Epikuros -342/341e.Kr. Samas 271/270 Ateena. Demokritose atomistika arendaja.
Lisainfot leian erinevatest ajaloo õpikutest,raamatutest ja teatmeteostest.