100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hansen0
Õppematerjali autor
XVIII) pidi leppima konstitutsiooniga. Konstitutsioon ütleb muuseas: 1. Prantslased on võrdsed seaduse ees, mis iganes on nende tiitlid või auastmed. 2. Nad maksavad vahet tegemata riigi kulude katteks makse vastavalt oma varale. 4. Nende isiklik vabadus on samuti garanteeritud; kedagi ei saa vastutusele võtta ega arreteerida, kui selleks pole seaduse kaasust, mis selle täpselt ette kirjutab. 2. Joonista skeem konservatismi kohta. See peab sisaldama toetajaskonda, tekkeaega, tähtsamaid esindajaid, tekkepõhjuseid ja tähtsamaid poliitilisi seisukohti. *Ma ei saanud arvutis teha paremat skeemi kui numbriline järjestus. Punktid on mul numbritega ajalisse järjekorda pandud! 1. Valgustuslik mõistuseusk, Prantsuse Revolutsioon ja kiiresti muutuv maailm. 2. Suurmaavaldajast aadel ja kirik kartsid kaotada oma eesõigusi, reageerisid vihaselt olukorrale ja võtsid konservatiivse hoiaku. 3
Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiizi. Uued kolooniavaldused leevendasid ka ülerhavastatud Euroopa sotsiaalseid probleeme. Vahel hõivati uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel,et hoida ära selle maa-ala langemist mõne teise riigi kätte. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja strateegilisi tugipunkte. 18) Nimeta XIX sajandi 4 tähtsamat kolooniariiki. Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia 19)Mis on konservatism, liberalism, rahvuslus? (tekke aeg ja poliitilised vaated) Konservatism tekkis 18.sajandi lõpus. Konservatiivid rõutasid, et inimeste kooselu seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid. Ühiskonnas toimuvad muudatused ei saa tuleneda altpoolt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Konservatism nägi ühiskonda rangelt hierarhilisena ning oli väga vaenulik loosungite vastu, mis kuulutasid inimeste vabadust ja võdsust
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel.
koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1. Saab ola geneetiline päritolu või rass, ent osutas, et sellist ei teki, sest kõik on segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus. rahvuse aluseks religioon paljud rahvused jagunevad erinevatesse konfessioonidesse 3. ühtne territoorium rahvuse aluseks ei, sest ajalugu näitab, et riikide rahvuste piirid muutuvad pidevalt. Renat võtab kokku, et rahvust ei saa defineerida materiaalsete tingimustega, rahvus on hing, minevik, mälestustepagas. Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi. Rahvuse loob südametunnistus ega ole nende ülemiste punktide ori. Millal tekkisid rahvused? Mitu koolkonda: 1. modernistid(Ernest Gellner) rahvus loodi 18.saj lõpus, kui tekkis poliitiline
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab
EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M
Marksistide jaoks oli Pr revolutsioon ennekõike sotsiaalne ja majanduslik revolutsioon, kus klassivõistluse tulemusel hävitati aadel ja ehitati üles tulevane proletariaatehk talurahvas ja käsitöölised. Võitjatena tuli välja kodanlased. Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Nüüd aga on selle tähtsus või suurus vähenenud, selle tähtsustamine on praegused mõistes liialt lihtsustanud. Pr rev ajal tõstsid igast ideoloogiad ja suunad pead- konservatism, liberalism, anarhism, natsionalism ja muud ,,ismid" aga samas on need ideoloogiad ka väga kaugeleulatuvad. Seega ta ei olnud nii revolutsiooniline, et oleks neid sünnitanud, vaid paljud asjad said lihtsalt laiema kandepinna. Lisaks pisendab selle tähtsust globaalajaloo mõõde. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. ,,Vana kord" (Ancien Régime) tähendus. Ancient régime- vana kord, st eelmine reziim, seega olemas oli juba uus kord. Mida mõisteti vana korra
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid