Realism ja Naturalism (2)

1.Mis on realism ? 2. Milliste tunnuste järgi tunneb ära realistliku kirjandusteose ?
Realism on kirjandusvoog. Tekkis 1830.(-1870.)Prantsusmaal (ka Inglismaal ja Venemaal). Ning 19. Saj lõpp ja 20.saj algul levis mujal maailmas. Realism kujutab tegevust võimalikult elutruult ja võimalikult tõepäraselt. Käsitletakse ühiskonnaprobleeme nagu vaesus , ebavõrdsus, prostitutsioon, töötus, alkoholism , kuritegevus (kapitaliühiskonna probleemid). Välditakse tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Inimesi tegutsema panevad põhjused on sotsiaalsed.
Eestis esimene realistlik romaan E. Vilde „Külmale maale“ 1896 ja ajalooline triloogia „ Mahtra sõda.“
3. Mille poolest realistlik kirjandusteis erineb romantilisest?
Realism
Romantism
Taotleb tõepära, toetub faktidele
Sündmustik areneb rahulikult , toimuvat kujutatakse põhjus-tagajärg seoses
Kujutasid kaasaja probleeme
Kangelane on tüüpiline, tavaline inimene
Hindab müstikat, salapära, fantaasiat
Teoses juhtub alati midagi ebaloogilist, salapärast, müstilist
Kaasaega ei kujutanud
Kangelane on eriline, teistsugune (erines massist)
Mõlemad suhtusid ühiskonna probleemidesse kriitiliselt, taunisid neid.
4. Realismiaja meelisžanrid on romaan, novell ja jutustus (realistlik luule ja draama 19.saj lõpp). Kui realism hargnes, tekkisid naturalism, psühholoogiline romaan ja maagiline realism.
5. Realistid :
Stendhal (Marie Henri Bayle) 1783-1842
Honore de Balzac 1799-1850
Gustave Flaubert 1821 -1880
Lev Tolstoi 1828- 1910
Fjodor Dostojevski 1821-1881
Emile Zola 1840- 1902
„Punane ja must“ 1830
„Inimlik komöödia“ – jõgiromaan
„Isa Goriot “ 1834
„ Madame Bovary “ 1857
„Anna Karenina “ 1877
„Kuritöö ja karistus “ 1866
„Therese Raquin“ 1867
6. Stendhali meelistegelased olid sellised, kes elasid vales ajas. Tema romaanis „Punane ja must“ on selleks tegelaseks Julien Sorel (=autor). Nad mõlemad elavad vales ajas, peavad leppima keskpärasusega ja võitlevad omal moel oma aja vastu.
7. Millest sünnib konflikt järgnevad romaanis?
„Punane ja must“ – Julien Soreli isal oli saekaater, ta vennad sobisid sinna, kuid tema ise mitte, ta on hea peaga, ei sobi sinna, on auahne ja tahab enamat .
„Isa Goriot“ – Isa Goriot pime armastus tütarde vastu, see viis ta surmani. Ta andis oma vara tütardele, aitas nad kõrgseltskonda, kuid tütarde tunded isa vastu jahtusid ja alatult käisid talt vaid raha küsimus. Isa Goriot armastas tütreid liigselt, et nende soove mitte täita.
„Madame Bovary“ – Ta üritab realismi vältida ja tahab elada romantismis. Tal on tingimused rahulikuks ja õnnelikuks abieluks, aga ta tahtis olla keegi teine.
„Kuritöö ja karistus“ – konflikt tekkis sellest, et Raskolnikov oli jaganud inimesed kaheks, arvas end olevat haruldane –> soov seda tõestada, tahtis vabaneda ka ühiskonnale kahjulikust liigkasuvõtjast (kõrtsis pealtkuuldud vestlus utsitas veelgi), tundis alandustunnet et õde ohverdab end perekonna jaoks (soov rikastuda).
„Anna Karenina“ – Hülgas egoistlikult pere, et elada vaba elu – et keelatud abieluvälist armastust nautida.
„Therese Raquin“ – Therese soovib rikastuda, kasutab alatuid meetodeid (abiellub ja tapab nii abikaasa kui ka tema ema, et pärandust saada).
8. Flaubert’i meelistegelane on naiskarakter, keda esindavad Emma Bovary ja Solombo, nad olid unistaja tüüpi ja püüdsid pääseda argielust.
9. Jõgiromaan on romaanide sari, kus iga romaan on eraldi loetab. Neid seovad omavahel ühised tegelased ja sama tegevuspaik.
10. Balzaci „Inimlik komöödia“ kujutab jõgiromaani, kus kujutatakse Prantsuse ühiskonna restauratsiooni (1815-1830) ja juulimonarhia (1830-1848) perioodi tagasivaadet. Kujutatakse erinevate ühiskonnakihtide elu ja püütakse käsitleda võimalikult paljusid ühiskonnanähtusi. Jaguneb 3-ks: Analüütilised-, filosoofilised- ja kommete etüüdid. Viimane kõige mahukam.
11. Psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub tegelase hingelise, vaimse ja emotsionaalse elu kujutamisele. Vähem tähelepanu süžeelisele tegevusele ja välismaailma sündmustele. „Kuritöö ja karistus“ keskendub Raskolnikovi mõttemaailma kujutamisele.
12. Naturalism on kirjandusvool , mis tekkis 1860.-1870.a. Pranstusmaal ja kasvas välja realismist . Taotleb tõepära ja toetub faktidele. Pikad ja täpsed kirjeldused, asjade rahulik/asjalik kulg, põhjus-tagajärg seos. Ühiskonnaelu probleemid.
Põhjused aga füsioloogilise- ja bioloogilised. VÄGA HALASTAMATUD KIRJELDUSED!
13. Dünaamiline karakter - e. arenev, muutub teose sündmustiku käigus. Tema põhimõtted ja arusaamad elust muutuvad. Nt Rastignac
Staatiline karakter seevastu ei muutu teose sündmustiku käigus. Vaated püsivad, nt. Isa Goriot
14. Realism muutus 1860ndatest – tekkis naturalism, psühholoogiline romaan, põhjus-tagajärg seos (seostas hästi olulisel kohal inimese sisemised, psüühilised käitumisajendid).