Valgustuskirjandus (4)

Valgustuskirjandus
Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud . Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese.
Valgustus 18. Sajandil Euroopas

• Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes
  
• Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal – John Loche’i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe ‘’ Robinson Crusoe ’’ ja J.Swift ‘’ Gulliveri reisid’’.
  

Tekkis Prantsusmaal – Rousseau ja Montesquieu ! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale – Voltaire ja Diderot!
Rousseau – filosoof, kirjanik ja pedagoog
Saksamaa – Voltaire läheb valitsusse ja sealt jõuab see Saksamaale. Goethe ja Schiller !
Venemaa – Peeter I – raiub Euroopasse, eesmärk vormida Venemaad.

• Valgustuse eesmärgid –
  
• hariduste ja teadmiste levitamine
  
• universaalne ravim ühiskonna hädade vastu on mõistuse ja teaduse arusaam
  
• ideaalik loomulik inimene –päritolu ei tohiks olla tähtis
  
• ‘’ Looduse ees on kõik võrdsed’’ – Rousseau lause
  
• hakati looma entsüklopeediaid
  
• filosoofide ideed jõudsid ühiskonna ilukirjanduse kaudu
  
• proosa – tekib romaan kui žanr
  

VOLTAIRE’i SAJAND 1694-1778

• 18. Sajandit nim. Voltaire’i sajandiks, sest ta oli oma aja viljakamaid autoreid ja ta kirjutas väga erinevaid asju.
  
• Ta oli kõige universaalsem mõtleja ja tema loomingusse oli kogunenud kogu Euroopa valgustuse peamised ideed.
  
• Tema mõju ulatus Prantsusmaalt välja
  
• ‘’ Ladig ’’, ‘’Gandide’’, ‘’ Mikromegas ’’ – teosed Voltaire’l
  
• Teemadeks on see, et maailmas valitseb kurjus , barbaarsus ja arukus
  

ROUSSEAU 1712 -1778

• Saatus – elu olukord oli üsna raske, sest teda kiusati taga. Ta pidi kolima palju. Suri Ermanonville’i mõisas ja maeti Pariisi
  
• Põhimõtted – tema põhimõte oli, et mitte mõistus pole esmane kriteerium , vaid headus . Tema põhimõte oli omane loodusrahvaste idealismile. Ta tugines vaadete demokraatiale. Ta umbusaldas teadmisi ja kunste ja arvas, et inimene peab peaks olema lähedal loodusele ja loomulikkusele. Ta on vastu füüsilistele kasvatusmeetoditele.
  
• Looming – *esimene filosoofiline essee: ‘’ Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid’’ ja teine essee: ‘’Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest’’ * romantilise kallakuga kiriromaan : ‘’ Julie ehk Uus Helöise’’( 1761 ) * mahukas traktaat ‘’ Emile ehk kasvatusest ’’ * ‘’Ühiskondlik lepitus ’’ – ideaalsed põhiseadused, mis peavad tagama riigile suure vabaduse ja võrdõiguslikkuse
  

MONTESQUIEU 1689- 1755

• Oli prantsuse valgustaja ja mitmekülgne inimene
  
• ‘’Seaduste vaim’’- entsüklopeediline teos ja üks tähtsamaid teoseid – ütleb missugune peab olema riik ja selle valitseja
  
• ‘’Pärsia kirjad’’ – filosoofilise romaani alusepanija – satiiriline kiriromaan – üks kirjutab teisele
  

D. DEFOE 1661- 1731

• Inglise kirjanik
  
• Tuntuim romaan ‘’Robinson Crusoe’’ – 18. Saj sai bestseller
  
• Robinson on kaudne ideaal, inimene, kes suudab toime tulla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades .
  
• Rousseau pidas seda õnnestunumaks traktoodiks loomuliku kasvatuse kohta
  
• Juhiks loodus ja usk
  
• Robinsonaad – teos, mis kujutab inimese käekäike tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Idealiseeritakse looduslähedast eluviisi, elujõudu ja leidlikust.
  

J. SWIFT 1667-1745

• Oli vaimulik publitsist ja kriitik – loomult halastamatu kriitik
  
• Meelis žanriks oli pamflett – satiiriline jutt
  
• Peateos on ‘’Gulliveri reisid’’ – allegooriline - sisuks peategelase fantastilised seiklused ebatavalistes maades ja allegooria on mõeldud tolle aja Inglismaa kohta + tegemist on poliitilise satiiriga. Koosenb IV osast: I – ‘’Liliputtide maa’’ – despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II – ‘’ Hiiglaste maa’’- Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali , st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III –‘’ Laputamaa ’’ – keskajateadust mainib, IV – ‘’Hiihnhnide maa’’- hobused , kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik.
  

SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS

• Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing , J.Kant
  
• ‘’tormi ja tungi’’ liikumine 1770-1780
  

G. E. Lessing 1729-1781

• draama kui näitsekirjanduse žanr – väga tähtis koht
  
• Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja
  
• Ta oli draamateoreetik
  
• Jätaks edasi Voltaire’i ideid
  
• Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist. Nõudis teatrilt elulisust ja meelelisust
  
• Tuntuim esteetikaalane töö ‘’ Laokoon’’
  
• Rajas saksa kodanlase draama ja tema näident on ‘’ Minna von Barnhelm’’
  
• 1796 esimene Saksa rahuslikkomöödia
  
• Lessingu arvates võib peategelane olla tavaline inimene oma nõrkuste ja puudustega
  
• Eitas tragöödia õpetlikku vajadust
  

J.G. HERDER 1744- 1803

• ‘’ Tormi ja tungi’’ liikumise juht
  
• kogumik ‘’ Rahvalaulud ’’ – sisaldas rahvaluule kõrval tõlgitult paljude teistegi rahvaste laule(läti, leedu ja eesti)
  
• Tutvustas maailmale EESTI FOLKLOORI
  
• ‘’torm ja tung’’ – valmistas ette saksa romanitsmi. Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikkust mõjutama. Tõid kirjandusse kangelase, kes pidi kõigile teistele eeskujuks olema, olid ebavõrdsuse, esteetiliste normide vastu. Nad taunisid ühiskonna ebavõrdsust. Tõsteti esile loomunguvabadus, orginaalsus ja rahvapärasus.
  
• ‘’Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa elas olla väike rahvast.’’
  

F. SCHILLER 1759-1805

• ‘’ tormi ja tungi’’ – alustas selle meeleoludega
  
• isikdraama on ‘’ Röövlid’’, ‘’Salakavalus ja armastus’’, ‘’Orleans’i neitsi’’, ‘’Maria Stewart ’’, ‘’Wilhelm Tell ’’
  
• Schiller ja Eesti – I mälestuskuju püstitati Eestisse(viljandi), tema teosed tõlgiti eesti keelde, seotud ülikooli juhtidega, tegi näidendeid siin, Tartus oli saksa klassikute filoloogia eestvedaja, tahtis kaotada pärisorjust
  

J. W. GOETHE 1749- 1832

• Sündis Frankfurdis Maini ääres juristi perekonnas. Sai haridust kodus.
  
• Ülikoolis õppis õigusteadust ja tutvus seal Herderiga
  
• Esimene lõpule viidud teos ‘’ Götz von Berlichinger’’ – saab tuntuks , 16. Saj talurahva sõja ainetel kirjutatud.
  
• Kuulsus tuleb tal romaaniga ‘’ Noore Wetheri kannatused’’
  
• Temast saab minister
  
• Romaanid : ‘’Wilhelm Mesteri õpiaastad’’, ‘’Wilhelm Mesiteri rännuaastad’’
  
• Läks elama ja töötama Itaaliasse, kuna oli väsinud õukonnast
  
• 1794, alas sõprus Schilleriga, kestis elu lõpuni – nende koostööd nimetatakse Weimari klassitsismiks
  
• Elutööks on ‘’ Faust ’’, I osa ilmus 1808 ja II osa 1832
  
• 1600 luuletust ilmunud, 20 köidet proosat, 12 käidet draamateoseid, 15 00kirja ja palju muid asju
  
• Goethe lüürika on väga sugestiivne(mõjuv), rõõmus ja elu jaotav
  
• 2 põhiteemat: 1. Inimene oma intiimsete tunnetega, 2. Igikestev loodus