Sportlase lihashooldus. Massaaž. (0)

Tartu Ülikool - Sport - Kehaline kasvatus ja sport

1 Hindamata

TARTU ÜLIKOOL
Sportlase lihashooldus
Massaaž
Referaat
Meelis Kattai
Avatud Ülikool IV
Tartu, november 2010
Sisukord

Sissejuhatus…………………………………………………………... 3

Massaaži definitsioon………………………………………………… 3

Massaaži ajalugu……………………………………………………… 4

Massaažitehnikad…………………………………………………….. 4
4.1. Silumine……………………………………………………………... 5
4.2. Hõõrumine…………………………………………………………… 5
4.3. Sõtkumine……………………………………………………………. 6
4.4. Löökvõtted…………………………………………………………… 6
4.5. Vibratsioon …………………………………………………………… 7
4.6. Raputusvõtted………………………………………………………… 7
5. Massaaži mõju………………………………………………………….. 8
6. Kokkuvõte……………………………………………………………… 8
7. Kasutatud kirjandus…………………………………………………….. 9
1. Sissejuhatus
Massaaž on puudutusravi, mis pole mitte üksnes imeliselt nauditav ja lõõgastav elamus , vaid toob ka mõõtmatut kasu tervisele. Massaažiravi võib leevendada kehas pinget, rahustada meelt ja hellitada hinge, avaldades samaaegselt tervendavat toimet paljudel eri tasanditel.
Massaaž on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades . Selle tähtsusele ravis ja hügieenis viitasid arstid Vana-Roomas ja Vana-Kreekas, kus see oli laialdaselt kasutusel spordis , meditsiinis, kui tavaolmes. Võõrad polnud massaažimeetodid ka slaavlastega asustatud riikides, kus kasutati mitmete haiguste raviks ning organismi tugevdamiseks laialdaselt selliseid võttteid, nagu muljumine , hõõrumine ja saunas käimine. Kaasaegsesse teaduslikku ravipraktikasse juurdus massaaž 19. sajandi algupoolel.
Tänapäeval on massaaž tuntud, kui taastumis-, profülaktika- ja ravivahend. See on bioloogiline stimulaator, millel on võime toetada enamuse elundite funktsioone ning neid isegi arendada. Efektiivse meetodina on massaaž saanud laialdasema kasutuse paljudes kliinilise meditsiini harudes. Kasutatakse palju erinevaid massaažiliike, mille toimed on organismile väga erinevad. Vastavalt vajadusele võib massaaž olla kas lokaalne või üldine, selle toimed võivad olla erinevaid võtteid ja skeeme kasutades organismile mõjult mittesarnased
Vaatamata sellele pole teaduslikus kirjanduses leitud täit kinnitust massaaži tegeliku efektiivsuse kohta, vaatamata paljudele väidetele selle ravimeetodi stimuleerivast ning keha funktsioone ergutavast mõjust.
2. Massaaži definitsioon
American Massage Therapy Association `i definitsiooni järgi, on massaaž pehmete kudede manipulatsioon, hõlmates lihaste hoidmisi ja liigutamisi ning surve avaldamist kehale. Massaaži teraapia on sellest lähtuvalt professioon, mille läbiviija sooritab manuaalseid võtteid eesmärgiga mõjutada positiivselt tervist ja heaolu. (Moyer jt, 2004)
3. Massaaži ajalugu
See ulatub mitmete aastatuhandete kaugusele, kirjalikud allikad on pärit vähemalt 2000 eKr, massaaž oli tuntud paljudes antiiksetes kultuurides – Jaapanis , Indias, Hiinas, Egiptuses, Kreekas, Roomas jm. Hippokrates (460-377 eKr) propageeris lihasjäikuse raviks nende hõõrumist, Celsus (25 eKr – 50 pKr) ja Galen (129-199) kirjutasid pikalt massaaži terapeutilisest ja meditsiinilisest mõjust ning kaasnevatest tehnikatest, nagu võimlemine, võidmine ja kümblemine. Keskajal levis massaaž peamiselt rahvameditsiinina, kuna kirikuvõimud taunisid selle laialdasemat kasutamist, see kestis kuni 19. sajandi alguseni, mil Per Henrk Ling (1776-1839) arendas välja rootsi massaaži, mis on praeguseks paljude modernsete massaažide vundamendiks . Lingil polnud meditsiinilist haridust rakendamaks oma ideid ja tehnikaid haiguste raviks, mistõttu leidis ta tegevus palju negatiivset vastukaja meditsiiniasutustelt. Vaatamata sellele sai Ling toetust mõjuvõimsatelt klientidelt ning ta oli võimeline oma teadmisi edasi õpetama. 19. sajandi lõpul suutis Hollandi füüsik Johann Mezgner (1839-1901) esitleda massaaži edukalt kui meditsiinilist meetodit, seejuures kasutades tänaseni säilinud tehnikate prantsuskeelseid nimetusi. (Moyer jt, 2004; Field, 1998)
4. Massaažitehnikad
Eristatakse väga mitmesuguseid massaaživõtteid ja –tehnikaid, kuid enamlevinumad nimetused pärinevad prantsuse keelest – friction (hõõrumine), effleurage (silumine), petrissage (sõtkumine), tapotement (löökvõtted) ja vibration (vibratsioon) võeti kasutusele 19. sajandi lõpupoole Hollandi füüsiku Johann Mezgner`i poolt. Tänapäeval on lisandunud mõned alavõtted, nagu pigistamine ja raputamine. (Duimel- Peeters , 2005; Moyer jt, 2004)
Teraapia ülesehitus pole lõplikult fikseeritud, kindlalt pole ka määratletud, kui palju kordi peaks mingit võtet teostama , et saavutada soovitud tulemus. Sessiooni pikkus ei tarvitse olla ühepikkune ega hõlmata kogu keha, vaid see muutub vastavalt vajadusele ajas. (Cassar, 2004)
4.1. Silumine
See on oma olemuselt kõige kergem tehnika, millega tavaliselt alustatakse ja lõpetatakse protseduur . Samuti tehakse seda teiste võtete vahele, anda võimalus puhkamiseks ja alandada koormust. Võtet sooritataks peopesa ja sõrmede peopesapoolse pinnaga, libistades käsi kergelt ja rütmiliselt mööda nahka. Silumine viiakse läbi ilma olulise surve ja pigistamiseta. Soovituslik tempo sõltub liigutuste ulatusest, kuid ei tohiks olla kiirem, kui kaks kordust sekundis. Siluda võib nii ühe käega, kui vaheldumisi mõlemaga, sellisel juhul järgneb teine käsi sujuvalt esimesele. Võib siluda siksakiliselt spiraalselt või hoides sõrmi rehataoliselt harali. Suunavate võtete puhul on oluline arvestada lümfivoolu suunda, seejuures lümfisõlmi puutumata. Tavaliselt kulub silumisele 5-10 % seansi üldajast. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004)
4.2. Hõõrumine
See tehnika on olemuselt tunduvalt energilisem, mille käigus avaldatakse masseeritavatele kehapiirkondadele oluliselt suuremat survet . Hõõruda võib sõrmede, peopesadega, randmete või rusikatega. Tihti kasutatakse masseeritava pindala suurendamiseks tervet käeselga.. Hõõrumise puhul ei libise käsi mööda nahka, nagu silumise puhul, vaid nihutab seda paigast . Lähenemine haigele kohale algab ümbritsevatest kudedest, liikudes pikkamööda lähemale haiguskoldele. Tehniliselt peaks hõõrumine olema muutuv, kasutades pindmisemaid ja sügavamaid võtteid vaheldumisi, aeg-ajalt neid silumisega kombineerides. Masseerida võib kõikides suundades – piki jäseme- või keha telge, sellega risti, diagonaalselt, ringikujuliselt või spiraalselt. Hõõrumise osakaal kogu seansist on tavaliselt 30-40 %. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004)
4.3. Sõtkumine
See tehnika on teistega võrreldes kõige jõulisem. Tänapäeval eristatakse kahte iseseisvat sõtkumise tehnikat – pigistamist ja muljumist. Peamiselt hõlmab sõtkumine sarnaselt hõõrumisega 30-40 % seansi koguajast. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004)
Pigistamine ja muljumine on peamised lihaste masseerimise võtted. Pigistamist tehakse nii ühe kui kahe käega, nimetissõrme ja pöidlaga. Selle sooritamiseks libistatakse kätt mööda nahka ning muljutakse, vajadusel venitatakse kudesid. Selleks, et pigistamine avaldaks mõju ka närvisüsteemile, peab sooritus toimuma aeglaselt, sujuvalt ja rütmiliselt, seejuures põhjustamata valu. Otsest osakaalu seansi pikkusest pigistamise puhul ei määratleta, kuna seda kombineeritakse muljumisega, ka pole pigistamine alati vajalik. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004)
Muljumine on suhteliselt sarnane pigistamisega, kuid selle käigus ei haarata lihast ainult näpuotstega, vaid kogu labakäega. Tavaliselt avaldatakse survet mõlema käega, suunaga külgedelt või ülevalt ja alt. Seda võtet kasutatakse peamiselt reiel ja õlavarrel. Survet võib avaldada ka ainult ühepoolselt, näiteks seljapiirkonnas. Iseloomult on muljumise mõju tugevam, kui pigistamisel, kuid seda on tihti raskem doseerida. Sarnaselt pigistamisele, pole ka muljumise osakaal protsessis kindlalt piiritletud . (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004)
4.4. Löökvõtted
Löökvõtteid sooritatakse suurtele, lõdvestunud lihasgruppidele. Löökvõteteks on kloppimine, patsutamine ja hakkimine . Neid pole vajalik kasutada alati, kuid osakaal ei tohiks ületada 10% teraapia kestvusest.
Kloppimisel on sõrmed kergelt kõverdatud ning löök sooritatakse labakäe ja väikese sõrme servaga. Mida lõdvestunum on labakäsi, seda nõrgem on löök, sellise võtte kasutamisel peavad löögid järgnema teineteisele võimalikult kiires tempos . Samuti ei tohi õigesti sooritatud kloppimine põhjustada valu. (Cassar, 2004)
Patsutamisel on sõrmed surutud poolrusikasse, nagu kloppimiselgi, kuid käelabad on suunatud sõrmedega allapoole. Sõrmede ja pihu vahele peab jääma piisavalt ruumi, mis on vajalik õhkpadja tekkimiseks, et pehmendada lööki. Patsutamise tempo on reeglina aeglasem, kui kloppimisel. (Cassar, 2004)
Hakkimisel on kämmal sirutatud ja sõrmed harali ning tehnika sooritatakse lõdvalt. Löök tehakse väikese sõrme poolse osaga. Löögid peaksid toimuma kiires tempos, 3-4 korda sekundis, käelabade kaugus teineteisest peaks olema 3-4 cm. Hakkimise suund on piki lihaskiude, selle toime sõltub otseselt löökide tugevusest ja kätevahelisest kaugusest. Tugevamate ja harvade löökide korral toimub kudede põrutus laialdasemal alal ning kutsub esile lihaskiudude lühenemise, mis ilmneb eriti löögi vahetus läheduses. Kerged ja tihedad löögid on oma toimelt sarnased vibratsioonile, põhjustades kudede suurenenud erutuvust. (Cassar, 2004)
4.5. Vibratsioon
Tehnikat sooritatakse enamasti kätega, kuid kuna võte eeldab kiireid võnkeid, kasutatakse sageli ka spetsiaalseid aparaate. Käsivibratsiooni olemus seisneb masseeritavale kehaosale maksimaalse sagedusega võnkeliigutuste edasiandmises, mida viiakse läbi ühe või kõikide sõrmeotstega, samuti ka peopesa või rusikaga. Vibratsiooni puhul sooritatakse liigutusi harilikult närvitüvede suunas. Vibreerimisel ühe või mitme sõrmega asetatakse nad risti või horisontaalselt mõjutatava kehaosaga. (Cassar, 2004)
4.6. Raputusvõtted
Raputusvõtete hulka kuuluvad raputamine, saputamine ja rullimine . Raputusvõtetele kulub kombineerides silumisega 5-10% seansi mahust. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004)
Raputamise eesmärk lihaste lõdvestamine ning seetõttu rakendatakse antud tehnikat teiste võtete vahel, näiteks pärast muljumist. Tehniliselt on võtte metoodika ja teostamine lihtsad – masseerija käsi on pintsetthaardes, lihast raputatakse nimetissõrme ja pöidlaga. Liigutussagedus peaks olema 6-7 korda sekundis. Selleks, et masseeritavat lihast oleks võimalik lõdvestada, peab masseerija olema pingevaba , siis saab raputamisliigutust teha ainult käelaba ja käsivarre osavõtul, õlga kasutamata. (Duimel-Peeters, 2005; Cassar, 2004)
Oma füsioloogiliselt toimelt ja ülesehituselt sarnaneb saputamine raputamisele, kuid selle rakendamine toimub pärast teiste võtete sooritamist massaažiseansi lõpus ning sooritatakse peamiselt jäsemete lõdvestamiseks. (Cassar, 2004)
Rullimine on kombineeritud võte saputamisest ja muljumisest. Kui seda sooritada kiires tempos, kaldub tema füsioloogiline toime saputamise poole, kui aga aeglases tempos, meenutab see pigem kerget muljumist. Rullimist tehakse rohkem õlal ja puusal, kuid sageli kasutatakse ka selja suuremate lihaste lõdvestamiseks. Võtet võib silitamise ja hõõrumisega kombineerides kasutada ka soojendava tehnikana. (Cassar, 2004)
5. Massaaži mõju
Massaaži mõjusid kirjeldavad ülevaatlikud uuringud erinevalt, osad jagavad need lihtsalt mehaanilisteks ja füsioloogilisteks, teised lisavad sinna juurde humoraalse, psühholoogilise ja ka kardiovaskulaarse süsteemi alajaotused. Sellise jaotuse järgi võib nentida, et mehaaniline toime põhjustab lihast lõdvestumist, humoraalne vähendab kortisooli hulka organismis, reflektoorne ja psühholoogiline mõjuvad rahustavalt. Kuid väga raske on tõmmata piiri selle vahele, nagu oleks saavutatud tulemus just nimelt ühe teatud süsteemi mõjutamise tagajärg. (Moyer, 2004; Field, 1998)
Massaažiteraapia mõjusid on võimalik ühekordse ja mitmekordse käsitluse alusel jagada kahte rühma. Ühekordse teraapia tulemuseks on psühholoogilised ja füsioloogilised seisundid , mis on oma olemuselt lühiajalised ja mida on võimalik saavutada juba ühekordse sekkumisega. Sinna alla kuuluvad näiteks ärevusseisundi, negatiivse tuju, vererõhu ja kortisooli taseme mõjutamine. Mitmekordse teraapia tulemus on piiritletud mõjudega, mis tüüpiliselt kestavad pikemaajaliselt või mis saavutatakse alles seeria üksteisele järgnevate sessioonide käigus. Seejuures võib ära märkida kalduvust rahutusele, depressiooni ja hilinenud lihasvalu esinemist . (Moyer jt, 2004)
6. Kokkuvõte
Paljudes uuringutes on täheldatud ärevuse, depressiooni ja stressihormoonide vähenemist massaaži tagajärjel, mille põhjuseks peetakse parasümpaatilise aktiivsuse tõusu. Peamiselt on uurimise all olnud survetehnikad, sest liiga kerged võtted mõjuvad pigem kõditavatena ja võivad olla hoopis ebameeldivad, samuti pole liialt nõrkade mõjutuste puhul täheldatud sama ulatuslikke positiivseid tulemusi. Survestimulatsiooni seostatakse muuhulgas uitnärvi aktiivsuse tõusuga, mis omakorda vähendab psühholoogilist erksust ning stressihormooni taset. Vähenenud kortisooli tase viib omakorda paranenud immuunsüsteemi seisundini. Parasümpaatilise aktiivsuse tõus soodustab tähelepanelikkust ja parandab kognitiivsete ülesannete tulemusi. Teatavasti halvendab enamasti haiguste kulgu stressiseisund , seega võib nentida, et massaažiteraapial on üsna oluline roll stressiga seonduvate haiguste ravil.
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 48 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

meelis64 Õppematerjali autor

Sportlase lihashooldus
Slideshow

massaa? sportlase lihashooldus lihashooldus

Sarnased õppematerjalid

doc

Sportlase lihashooldus konspekt

voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada verevarustust, kasutatakse selliseid tehnikaid nagu pindmine friktsioon, kompressioon, raputamine ja venitamine. Kui on vaja teha võistlusjärgset massaazi ja eesmärk on parandada sportlase taastumist väsimusest, kasutatakse selliseid võtteid nagu voolimine, sügav silumine, avardamine, kompressioon ja liigesemobilisatsioon. Kui töötatakse vigastatud sportlasega, võib eesmärgiks olla tugeva armkoe formeerumine, sel juhul kasutatakse tehnikaid nagu voolimine, kompressioon ja lihase ristikiu friktsioon, millele järgneb külmaravi. Primaarsed mõjud osutavad sportlase füsioloogilistele ja psühholoogilistele seisunditele, kaasates: 1. paranenud vedeliku tsirkulatsiooni 2

Sport/kehaline kasvatus

doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................

Terviseõpetus

doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................

Esmaabi

pdf

Alaselja vaevused (referaat)

1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............

Meditsiin

doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunaskäimisel on Eesti kultuu

Terviseõpetus

docx

RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves RASVUMINE, TSELLULIIT, STRIIAD Referaat Tallinn 2014 RASVUMINE. Mõiste. Rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel söömisel (kaloritarbimisel) ning vähenenud füüsilisel aktiivsusel. Sagedasem põhjus on toiduga saadava ja organismi poolt kulutatava energia tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem, kui kulutatakse. Rasvkoe ülesanded. Rasvkude on eelkõige organismi energiatagavara. See on reserv, mida organism asub kasutama, kui lihtsamini kättesaadavad energiavarud- suhkrud ehk süsivesikud- on kahanenud miinimumini (nälg, intensiivne treening) või need on millegipärast rakkudele kättesaamatud (diabeet). Samas on rasvkude endokriinorgan, mis toodab hormoone ja teisi organismi mõjutavaid bioaktiivseid ühendeid. Tekkepõhjused ja soodustavad tegurid.

Iluteenindus

odt

Reiki

Mis on alternatiivravi Alternatiivraviks nimetatakse tervet hulka võtteid, mille eesmärk on kanda hoolt meie heaolu eest, turgutades nii keha, vaimu kui ka hinge ning kasutades selleks looduslikke vahendeid (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 6). Juba iidsetest aegadest peale on inimene kasutanud oma käsi hoolitsemiseks, hellitamiseks ja hoidmiseks. Kui laps kukub või end ära lööb, hõõrume haiget kohta: hingevalu püüame leevendada paituste ja kallistustega. Sellest ürginstinktist lähtudes on kõigis maailma tervendussüsteemides arendatud välja omaenda meetodid, kuidas vaigistada puudutuste abil valu ning ergutada organismi enesetervendusmehhanisme (Airey, R., Houdret, J. : 2004 ; 459). Paljud üldlevinud terviseprobleemid tulenevad stressist ja elustiilist. Kui oleme võtnud enda kanda liiga suure koorma ega tule enam sellega toime, läheb keha peenhäälestus rivist välja ning asjad hakkavad viltu kiskuma. Organism vastab s

Uurimistöö

doc

Teraapiavõimalused inimese aitamiseks referaat

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu..............................................................................................................................6 2.3 Tä

Esmaabi

Rohkem sarnaseid