I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (0)

I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG
1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu.
1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees , millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas .
1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R. Faehlmann ja lõpetas F.R. Kreutzwald .
24. juunil 1865. aastal J.V. Jannseni eestvõttel asutati Vanemuise Selts lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul. Eesmärk oli tagada eesti rahvuse, tema keele ja kultuuri järjepidevus ja kestmine.
1867. a esitas J.V.Jannsen avaliku üleskutse tähistada poole sajandi pärisorjuse kaotamisest Liivimaal eestlaste üldlaulupeoga.
1868.–1870. a C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet Tartus
1869. a toimus 18.–20. juunil Tartus J.V.Jannseni eestvedamisel Eesti esimene üldlaulupidu . Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine . Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat. Laulupeo repertuaari kuulusid kirikukoraalid, vaimulikud laulud, ilmalikud laulud ja Vene riigihümn . Kava koosnes 25st laulust. Esimesel üldlaulupeol lauldi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm !", millest sai hiljem Eesti hümn . Sõnade autoriks oli J.V.Jannsen.
24. juunil 1870. a sündis Tartus Eesti Rahvusteater . Vanemuise