Uusaja põhijooned (0)

Uusaja põhijooned
1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201)
Prantsuse absolutism:

• Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu , hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i.
  
• Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes.
  
• Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel
  
• Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo.
  

Inglise parlamentarism:

• Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka parlament . ( Henry VIII, Elizabeth I ajal) Charles I katse seisuste esinduse võimu murda kukkus läbi, parlament võitis kodusõja ja kuningas jäi ilma peata.
  
• Kaheparteisüsteem, toorid (Inglismaa vanim ja stabiilseim partei, konservatiivid) ja viigid (seisid parlamendi õiguste eest ja taunisid absolutismi ilminguid ning kaitsesid vabakaubanduse põhimõtet, liberaalid ).
  
• Parlamentarismiks muutub poliitiline süsteem siis, kui riigi juhtpositsioonide jagunemine sõltub jõudude vahekorrast parlamendis. Peaminister peab omandama parlamendi enamuse toetust.
  
• Majoritaarne valimissüsteem – maa on jagatud valimisringkondadeks ning igast ringkonnast valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“)
  
• Ülemkoda ja alamkoda
  

2) Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad (lk 210-225)
võimulolek ja langus, Viini kongress
Valgustussajand :

• 18.saj. valgustusfilosoofia – oli renessansiajastu ja humanismi loomulikuks jätkuks, taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ja ratsionaalselt.
  
• Valgustusideed said alguse Inglismaalt, oluline oli ka Rene Descartes´i ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõju
  
• Kõige rohkem Prantsusmaal: Voltaire, Jean-Jacques Rousseau , Charles- Lois de S. Montesquieu, nn entsüklopedistid.
  
• Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas teatud loomulikud vajadused ja õigused ning et ühiskond peab järgima „loomulikku korda“.
  
• Nt Katariina II, Friedrich II.
  
• Valgustus, mis kritiseeris kiriku mõjuvõimu ja vaimset ühiskondlikku korda
  

Prantsuse revolutsiooni (1789-1899) põhjused, käik ja tagajärjed:
Revolutsioon – vägivaldne riigipööre

• Põhjused: majanduskriis, riigi juhtimisega ei saadud hästi hakkama, Kuningas Louis XVI oli priiskava elustiiliga ja halb valitseja
  
• Käik:
  
• 14.juulil 1789a. vallutati Bastille vangla Pariisis
  
• Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon (1789)
  
• 1791a. valmis ja jõustus põhiseadus, mis nägi ette konstitutsioonilise monarhia.
  
• 1793 Prantsusmaa kuulutati vabariigiks ja kuningas hukati.
  
• 1795 tuli võimu direktoorium, algab võimu piiramine
  
• 1799 Napoleon Bonaparte´i haaras võimu
  

• Tagajärjed: Prantsuse revolutsiooni tulemusena sai alguse kaasaegne rahvusriikide teke
  

Napoleon Bonaparte'i tõus võimule:

• Prantsuse väejuht Pr R ajal, kes tõusis võimule ja kuulutas ennast keisriks. Viis läbi riigipöörde ja tuli ainuvõimule.
  
• Paistis silma võitluses rojalistidega, järgnes edukas Itaalia kampaania, kus löödi korduvalt Austria vägesid.
  

3) Ameerika Ühendriigid (lk 202-209 ja 234-239)
Märksõnad: Esimesed kolooniad , Ameerika Iseseisvussõda , Põhja ja Lõuna erinevus ning konflikti põhjused, Ameerika kodusõda , USA areng 19. sajandi II poolel
4) Euroopa riigid 19. sajandil (lk 226-231)
Dekabristid – revolutsiooni-ideedest innustust saanud noored ohvitserid , tegid riigipöördekatse, aga see nurjus
Juulimonarhia – 1830a. juulis kukutas rahvaülestõus kuninga ja seadis tema asemele liberaalse Louis- Philippe ´i
Tšartistid – tööliskonna ühendus
1848a. revolutsioonid – üle kogu EU rullus revolutsioonilaine (va UK, Holland , Venemaa, Türgi) Olenevalt riikidest domineerisid kas liberaalsed või rahvuslikud ideed, enamasti üksteist täiendades.
Krimmi sõda- 1853- 1856 lõppes Venemaa lüüasaamisega Pr, Türgi ja UK koalitsioonilt ja Venemaa mõju ajutise likvideerimisega Mustal merel. See tähendas Viini kongressiga saavutatud kokkulepete lõppu. Serbia ja Rumeenia saavutasid iseseisvuse.
Saksamaa ühendamine-
Itaalia ühendamine –
Kommunism – suurte tööstuskeskuste teke soodustas vasakpoolsete ideede levikut. 1848a. koostasid Karl Marx ja Friedrich Engels rahvusvahelise Kommunistliku Liidu tarvis „Kommunistliku partei manifesti“
5) Tööstusrevolutsioon (lk 231-232)
Üleminek masintootmisele:
Oli alanud juba 18.saj. teisel poolel Inglismaa tekstiilitööstuses. Mandril toimus see peamiselt 19.saj. esimesel poolel. Masinate kasutamine sai võimalikuks tänu aurujõu kastutamaõppimisele. Inglismaal ja Saksamaal õpiti tootma suurtes kogustes kvaliteetset terast.
Urbaniseerumine :
Tööstusliku pöördega käis kaasas aina kiirenev linnastumine ehk urbaniseerumine. Transpordivahendite kiire areng. Töölised elasid vabrikute lähedal. Inglismaa tööstuskeskusesse, Saksamaale Ruhri ja mujale tekkisid suured töölislinnakud ja –linnad.
6) Maailm 19. sajandi lõpul (lk 240-251)
Märksõnad: Hiina ja Jaapan, globaliseeruv maailm, tehnilised edusammud ja nende mõju, leiutised
Koloniaalimpeeriumid: 19.saj. lõpuks olid EU suurvõimud maailma üldjoontes ära jaganud. Selline olukord oli pika ajaloolise protsessi ning paljude koloniaalsõdade tulemus. Esimese suure koloniaalimpeeriumi oli 16.saj. loonud Hispaania, kuid pärast Ladina-Ameerika iseseisvussõdu jäid sellest alles vaid riismed. Koloniaalimpeeriumitest voolas EUsse rikkus, mis aitas luua suurepäraseid hooneid, teid, sildu, kanaleid , sadamaid ning panustada haridusse ja kultuuri.