50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
125 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
La-Lu
Õppematerjali autor
Otsisid luules vormis täiust.Käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust.Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.->kogunesid üliõpilasseltsi Veljesto ümber.Riimiskeem abab.Ühisjooned:nooreestliku sümbolismi taaselustamine;klassikalise luulevormi eelistamine;maailmakirjanduse suurte autorite mõju;ajakriitiline hoiak;luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine;uus romantism. Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse->Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti,
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem
Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas
euroopalas maailma filosoofilisi teks!" Nad suundi. rõhutasid Sellest kasvas välja kirjanduse rühmitus ,,Siuru". sõltumatus Rühmituse ridades t ja alustas oma iseseisvat keeleuuendaja tööd
9. 1919. tekkisid sirulaste vahel tülid, mille käigus lahkusid Visnapuu ja Gailit (Asemele tulid J.V. Barbarus, August Alle). Gailit kirjutas Underist följetoni „Sinises tualetis daam“ - pilkas Underi peenutsevat luulet. 10. Tähtsus: ▪ Luule uuel tasemel (sisult ja vormilt) ▪ Eesti kultuuri edendamine ▪ Gailiti ja Visnapuu tuluõhtud Tarapita 1921-1922 1. Kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanudse ja kultuuri parema koha eest ühiskonnas. 2. Liikmed: Siuru + Jaan Kärner 3. Tegeldi ekspressionismiga (jõuline, retooriline) ja uusromantsimiga 4. Tunded jäid tahaplaanile (Analüüsiv), kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. 5. Kirjanduslikud ringreisid, kus tundvustati uut loomet ja peeti kõnesi. 6. Ühisvajaandeks ajakiri „Tarapita“ 7 numbrit 7
Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus
- Hoolimata sellest, olid väga populaarsed · Luuletustes oli vorm esikohal · Siuru andis välja: - Marie Under ,,Sonetid" - Hendrik Visnapuu ,,Amores" (esikkogu) - Artur Adson ,,Henge palango" (esikkogu) - August Gailit ,,Saatana karussell" · Gailit kirjutas pamflekti (pilkelugu) - ,,Sinises tualetis daam", kus pilati Marie Underit ja Henrik Visnapuud ning nende vahelt käis läbi must kass · Rühmitus läks laiali erimeelsuste tõttu · Luule kantud ekspressionismist ja sümbolismist · Toetasid Jaan Oksa loomingut Tarapita: · 1921-1922 · Tarapita tuleb ,,Tara avita" (Jumalale lähemale" · Tahtis parandada kirjanduse väärtustamist ühiskonnas · Teadustas kultuuri tekke olukorda ja võitles selle parema koha eest ühiskonnas · Eestvedajad: - Marie Under - Artur Adson - August Alle - Barbarus
Isiklikud tunded ja elamused. Pöördumine inimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. Armastus. Henrik visnapuu(annab edasi kuulmisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme) Tarapita- (johannes barbarus, johannes semper, august alle, friedebert tuglas, marie under,artur adson,albert kivikas,jaan kärner,gustav suits,aleksander tassa) . 1921 tekiinud rühmitus, mis sai nimemuistsete eestlaste sõjahüüdest. kirjanduspoliitiline rühmitus, teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Kõne all oli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Seotud eesti probleemidega. Ekspressionistlik vool. Tagaplaanid tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Ajaluule- väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega 1920 paiku, järgis kindlat voolu ja stiili.Johannes Semper kirjutas aja verisest näost/jalgadest, mis inimest tallavad. Jaan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid