1. Kannatlikkus Kiirem teenindus pole alati parim teenindus. Jah.. peamiselt vajame kannatlikkust just siis kui klient tuleb meie juurde pahasena või rahulolematuna teenuse või kaubaga. Kanna hoolt selle eest, et süvened probleemi ning ei saada klienti kohe uksest välja. 2. Tähelepanelikkus Oskus tõeliselt oma klienti kuulata on oluline väga mitmel põhjusel. Kui soovid oma toodet või teenust arendada, saad parima tagasiside tarbijalt. 3. Selge kommunikatsioonioskus Keskendu kliendi vajaduste väljaselgitamisele ja lahenduste pakkumisele. 4. Toote tundmine Teenindajal peavad olema teadmised toote kohta. Muidu on väga keeruline lahendada kliendi probleeme ning vastata kliendi küsimustele. 5. Positiivse tooni kasutamisoskus Positiivse tooni kasutamine on väga oluline veenmisoskuse juures.Selle asemel, et keskenduda negatiivsele, pööra tähelepanu positiivsele ning sellele, mida saad ära teha. 6
nende poolt tarbitud kaupade pakend ja pakendijäätmed tasuta tagasi võtta. Selleks peavad tarbijad ja lõppkasutajad tekkinud pakendijäätmed muudest jäätmetest eraldi sortima ja vastavatesse kogumissüsteemidesse tooma. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemis on oluline roll hulgi- ja jaemüügiettevõttel (pakendatud kauba müüjal), kes peab müüdud kauba pakendi kauba lõppkasutajalt või tarbijalt tagasi võtma. Juhul kui kaubandusettevõte ise kasutab pakendit (nt plast-karbid, kilekotid jms) müüdavate kaupade pakendamiseks, laienevad talle ka kehtivad kogumis- ja taaskasutusnõuded nende pakendiliikide osas. PAKENDIAKTSIIS Pakendiaktsiisi eesmärk võrreldes näiteks alkoholi- ja tubakaaktsiisiga ei ole riigile maksutulu kogumine. Tegemist on tüüpilise pakendi ja pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist stimuleeriva majandusmeetmega
c) tururiskijaotust tootjalt tarbijani 7. Suhtelise kasueelise teooria: a) väljendab kahe kaubanduskeskuse tarbijate vahelist pöördvõrdelist seost b) kaubavehetuse eesmärgil kohtudes, leiavad kaubandusettevõtjad niisuguse kombinatsiooni, mille korral kumbki neist suurendab heaolu vastavuses oma eelistusega. c) loob eelduse kasu saamiseks 8. Kaubandus on: a) kaupade müük teise isiku nimel ja arvel b) kaupade müük kaubandusettevõtete kaudu c) kaupade müük tarbijalt tootjale 9. Mikrotasandil objektiks kaubanduses on: a) kaubandusettevõtete liidud, kaupmeeste liidud b) kaubandusettevõtted c) kaubanduspoliitikad 10. Mesotasandi objektiks on kaubanduses: a) kaubandusettevõte b) kaubanduspoliitikad c) kaubandusettevõtete liidud, kaupmeeste liidud 11. Püsiklient on: a) esmaklient, kes kasutab pidevalt kaubandusettevõttes müüdavaid kaupu b) korduvklient c) kaupluse juurde kinnistatud kordub ostja 12. Schäri seaduse kohaselt:
Ei tohi ohustada lapse tervist ja olla tervad.Samas ka ei tohi olla 1 aastase laspe mänguasjal väga väikseid osakse mis on kergesti kätte saadavad. Mänguasjadele esitatavad nõuded müügile võtmisel on: Turule on lubatud lasta ainult ohutuid mänguasju.Põhinõuded on samad mis Eestis kui muial Euroopa Liidus. Toote ohutuse seaduse alusel nõuetele mittevastava toote turule laskmise eest,samas selle toote turult kõrvaldamata jätmise või tarbijalt tagasi nõudmata jätmise eest tootja või levitaja poolt karistatakse rahatrahviga. Kõiki kes rikuvad reeglit saavad suure trahvi.Toote ohutuse seaduse alusel turule lastud toodetel ilmnenud ohtudest teavitamata jätmise eest tootja või levitaha poolt karistatakse ka raha trahviga. Esimene ja kõige tähtsam asi on, et mänguasjal on peal CE-märgistu ehk ohutusmärk. Müügiks võib lasta ainult seadusele vastav mänguasi.Mis on kavantatud
Sel moel jagati 2010. aastal 50 000 kasti toitu vaesuses elavatele peredele ja üksikisikutele. 3. Mis on säästev tarbimine? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. Säästev areng ja ettevõte.
raiemaht See peaks olema piisavalt kõrge, et motiveerida keskkonnasõbralikult käituma Madalamad võlakirjad halvematele maaaladele ( järsud kallakud jne) Setifitseerimine Sertifitseerimine ja roheline märgistamine on kasulikud instrumendid ja informatiivsed tarbija jaoks Annavad infot keskkonnasäästlikkuse kohta ja toovad välja asümmeetriad Suurim toetus roheliseks märgistamiseks tuleb just keskkonnasäästlikkusele orienteeritud tarbijalt Rohelised märgistused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaks suurimat sertifitseerimiskeskust: Pan European Forest Certification Council, Forest Stewardship Council ( Mexico) EFC alustas 1993
kauba hinnast, kui seda toodetaks täieliku konkurentsi tingimustes antud kaupa müüakse erineva hinnaga, kusjuures erinevus ei tulene erinevatest tootmiskuludest Hinnadiskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües erinevat ühiku hinda. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva
mis iseloomustab teadlikku tarbijat? milliste nippidega üritatakse tarbijat ostma meelitada? Tarbimisühiskond- ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks viisiks on kaupade ja teenuste ostmine. Teadlikku tarbijat iseloomustab: ● Külastab taaskasutuskeskusi; ● Vädib kilekotte; ● Kasutab ostunimekirja; ● väldib ühekordseid pakendeid. ● Eelistab kohalikku kaupa; Nipid, kuidas tarbijalt raha kätte saada: ● Õige helitaust ja lõhn poes; ● Maagiline number 9; ● Nostalgia- nt. lapsepõlvest tuttavad ● Pilgupüüdjad- kasulikumad tooted tooted; paigutatakse inmeste silmade ● Eripakkumised- nt. ostad kaks, saad kõrgusele; kolm; ● Kinkekomplektid;
Kui hind on liiga madal, siis ostetakse küll palju, aga see ei kata tootmiskulusid. Monopol saab kehtestada sellise hinna, mille korral tema kasumid on maksimeeritud. Monopoli jõuks saab nimetada monopoli võimet hinda mõjutada ja kasumeid teenida. Monopolist saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Seda nimetatakse hinna diskrimineerimiseks. Seda tehes saab ettevõte suurendada oma kasumeid, müüb maha oma kauba nii, et saab igalt tarbijalt just sellist hinda, mis maksimeeriks tema kasumit. Näiteks saab tuua reisijate veo, kus bussifirma küsib õpilastelt ja pensionäridelt madalamat hinda. Kui neilt küsida samamoodi kõrget hinda, siis sõidetaks oluliselt vähem ja bussid oleks pooltühjad- ettevõtja ei saaks maksimaalset kasumit. Üksiku tootja seisukohast on konkurents pigem segav, sest palju lihtsam on tegutseda monopolistina. Ei pea muretsema konkurentide pärast ja tarbijatelt saab
Tulundusühistu nimetus ei ole päris korrektne, sest ühistulise ettevõtlusvormi eesmärgiks ei ole tulu teenimine ning kasumi jagamine, nagu see on äriühingute puhul, eesmärgiks on liikmete vajaduste rahuldamine. Samas aga katab tulundusühistu oma tegevuskulud majandustegevuse abil, mitte annetuste ja/või liikmemaksude abil, nagu on tavapärane mittetulunduslikele organisatsioonidele. Kui ühistu tarbija ja omanik on samad isikud, muutub mõttetuks tarbijalt kõrgema hinna nõudmine lisandväärtuse vormis, sest parimal juhul saab sama isik omanikuna kasumi vormis pisut vähem tagasi sellest summast, mille ta tasus tarbijana. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse ühistu puhul määratlust not-for-profit, mida eesti keeles võiks määratleda kasumit mitte eesmärgiks seadva ettevõttena Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti
kaubanõudeinfo vastuvõtmiseni. 3. Infovahetus – infosüsteemi loomine, mis võimaldab info vahetuse tarnija/tootja ; tootja/tarnija ; tarbija/tootja/tarbija vahel. 4. Nõudluse prognoosimine – toodete ja sihtgruppide määratlemine ajas ning ruumis. Püüe ette arvata tuleviku tarbeid. 5. Müügijärgne teenindus – garantii; hooldus; tagasiside. 6. Korje – taara utiliseerimine ja toodete liikumin vastuvoolu tarbijalt tootjale tagasi. Kataloogikaupade tagastus. Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine. Toode paeb vastama kvaliteedi nõuetele ; standardile; tehnilistele tingimustele; keskkonna- ja turundusnõuetele; tervisekaitsenõuetele. 1. Tootmislogistika – tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. 2. Hanked – tarneallikate asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamises. 3
Tagatisraha on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu pakendi eest, mis tagastatakse ostjale tühja pakendi tagastamisel müügikohta. Tagatisrahasüsteemi peamiseks eeliseks loetakse pakendite ja pakendijäätmete väga kõrget tagastusprotsenti (kuni 90%). Elanikud koguvad suure hulga pakendeid ja toimetavad need kogumispunktidesse. Pakendatud kauba müüjal on tagatisrahasüsteemis oluline osa. Vastavalt pakendiseadusele peab kaubandusettevõte tarbijalt tagasi võtma tagatisraha pakendi kauba müügikohas või selle teenindusmaal kaupluse lahtioleku ajal. Kaubandus peab tagasi võtma kõik tagatisraha alla kuuluvad joogipakendid, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Pakendite tagasivõtu ja hoidmise ning kulude kompenseerimise ja pandi tasaarveldamise konkreetsed tingimused lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooniga.
KAUBA VÕI TEENUSE PAKKUMINE JA MÜÜMINE TARBIJALE Kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud nõuetele (TKS § 9 lg 1). Kaupleja on kohustatud võtma pakutava kauba või teenuse eripärale vastavaid meetmeid, mis võimaldaksid tal: 1) olla teadlik ohtudest, mida kaup või teenus võib põhjustada; 2) valida ohu vältimiseks sobiva tegevuse, nagu kauba turult kõrvaldamine või teenuse osutamise lõpetamine, tarbija hoiatamine või kauba tarbijalt tagasinõudmine. Ohtliku teenusena käsitatakse teenust, mille osutamise viisiga seonduv viga või teenuse osutamisel kasutatava toote konstruktsiooni või koostise puudus või teenuse kohta antud ebaõige, eksitav või puudulik teave võib põhjustada inimese vigastuse, mürgistuse, haiguse või muul viisil ohustada tema tervist (TKS § 91 lg 2). Kauba või teenuse pakkumisel on lubatud kasutada mis tahes vormis või sõnaühendis sõna «garantii»
hindu. 3. Oligopol - paar suurt firmat kontrollivad kogu turgu. Olgopson turg, kus on vähe suuri ostjaid. 4. Monopol - turgu valitseb ainult üks tootja. Monopson turg, kus on üks ostja. Monopolist võib hinnaga diskrimineerida. Kasum maksimaalne. Kuidas saab hinnaga diskrimineerida? Hinnaga diskrimineerimine on situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest. Kartell - oligopolide liit. Lepitakse kokku hindades ja tootmismahus. Sisuliselt monopol. 8.3Turustruktuuride võrdlus Allolevas tabelis on neli erinevat konkurentsi liiki ja sama palju struktuuri iseloomujooni. Sinu ülesanne on leida iga turu jaoks sobivad tunnused. Liik Müüjaid Mõju hinnale Sisenemine Toodang
viivitamata meetmeid nimetatud toidutoorme või toidu turult kõrvaldamiseks ning teatab sellest asjaomasele järelevalveasutusele. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toit võib olla jõudnud tarbijani, annab käitleja tarbijale teavet toidu turult kõrvaldamise põhjuste kohta ning, kui muud meetmed ei ole inimese tervist ohustavate asjaolude kõrvaldamiseks piisavad, korraldab käitleja sellise toidu tarbijalt tagasinõudmise. (7) Iga käitleja, kes on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toidutoorme või toidu tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tegemisega, on kohustatud vajaduse korral abistama turult kõrvaldamise ja tarbijalt tagasinõudmise meetmeid võtnud käitlejat nimetatud toidutoorme ja toidu turult kõrvaldamisel ja toidu tarbijalt tagasinõudmisel. [RT I 2004, 27, 177 - jõust. 1. 05. 2004] § 26. Toiduhügieen
mastaabisääst või kallid alginvesteeringud täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) - turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad hinnavõtja - on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda hinna diskrimineerimine - situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest Valitsus- 1) püüab mõjutada turustruktuuri a) ettevõtete ühinemised b) ettevõtete ülevõtmised c) ettevõtete kokkulepped d)kõlvatu konkurents - keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus
tähendada suhteliselt kulukaid vigu ~Tasub teada, et enamasti on messidel esimene päev spetsialistidele ja professionaalidele ning edasi on üritusele oodatud kõik huvilised Messiülesanded, mis garanteerivad tõhususe ja sihipärasuse: võta kontakti ... messikülastajaga hankida ... uut potentsiaalset klenti muuta ... klienti püsikliendiks arendada suhteid vähemalt ... püsikliendiga saada tagasisidet vähemalt ... tarbijalt ettevõtte, too(de)te/teenus(t)e kohta kohtuda ... eksponendiga (konkurendiga) leida ... uut koostööpartnerit tutvustada ... uut toodet/teenust ... edasimüüjale ja ... tarbijale MÜÜGIKIRI JA REKLAAM Erinevus: Reklaami ja kirja erinevus tuleb kõnetamisviisist Igasugune otsepostiga leviv reklaam ei ole kiri Igat postkasti kirja ei saa nimetada müügikirjaks Reklaam: Adresseeritud umbisikuliselt Mõeldud mõjutama massi
asenduskaupu - Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid - Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise. Monopoli nõudlus ja piirtulu Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine Ettevõtte turujõu hindamine Hinna diskrimineerimine - Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda - Hinna diskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. - Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa; - Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Mastaabiefekt Mastaabiefekti liigid - sisenemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühiku kulud olenevad üksiku firma suurusest aga
asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Monopson – on turul ainuostja. Monopoolse turu tunnused: 1. Turul (majandusharus) on üks ettevõte; 2. Kapitali sissepääs harusse on takistatud; 3. Tootel puuudvad lähedased asenduskaubad; 4. Kontroll hinna üle (tootmismahu kontrolli kaudu) on täielik. Hinna diskrimineerimine – situatsioon, kus mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest. 8 Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: 1. Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa 2. Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel Monopoli negatiivsed jooned: 1
väiksemad kui 200 eurot või mille tagasimaksmine toimus vähem kui kolme kuu jooksul), et suurendada oluliselt tarbijate kaitset väikelaenude ja -krediitide kasutamisel. Eelnõuga parandati tarbija võimalusi saada teavet laenu kohta enne lepingu sõlmimist (kõige olulisemateks laenu aastaintressi määr, krediidi kulukuse määr ja tarbija seadusest tulenev taganemisõigus) ehk enne tarbijale raha ülekandmist. Uue sättena viidi sisse, et tagasimaksmisega viivitamise korral ei saa tarbijalt nõuda seadusest tulenevast viivisemäärast kõrgemat viivist. Nii sätestab VÕS § 415 lg 1, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist ehk kohaldub VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Aga kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär
suunas (näiteks Valgevene, Ukrainamuud endised Nõukogude vabariigid) sinna nii enda oskusteavet pakkudes kui ka lääne oma vahendades. 7. Eristuvus Igal tootel peab olema unikaalne müügiargument, see on argument, mis eristab toodet konkurentidest. Füüsiliselt eksisteerib see harva, kuid selle saab luua tarbija teadvuses. Igaüks tahab olla lilla lehm, st muuta oma äri, olles erakordne. Turg on kaupadest ja teenustest üleküllastunud, samas tele- ja trükireklaam ei saa enam tarbijalt tähelepanu. Inimeste tähelepanu saamine ja nendes ostuhuvi tekitamine on muutunud tõeliselt keeruliseks ülesandeks. Turundajad on aastaid kasutanud nn P-mudeleid, et saada teada, kas nad on oma töö hästi teinud. P-mudeli nimi tuleneb sellest, et kõigi tema komponentide nimed algavad inglise keeles P-tähega. Kõige tuntum on vast 4P mudel Product (Toode), Price (Hind), Placement (Asukoht) ja Promotion (Müügitoetus).
Mittesiduvusest tulenevalt võib kaupleja keelduda kataloogis näidatud hinnaga kauba müümisest. Arveldamine Kauba või teenuse eest maksekaardiga tasumise korral peab kaupleja tarbija nõudmisel võimaldama maksekaardi kasutamise tarbija juuresolekul (KaubTS § 9 lg 2). Selline nõue on seaduses sätestatud põhjusel, et praktikas on esinenud maksekaartide kopeerimist ning raha ebaseaduslikku kasutamist. Vastavalt võlaõigusseadusele ei tohi tarbijalt ettemaksu nõuda rohkem kui 50% kauba hinnast või töövõtjale makstavast tasust. Ülejäänud summa peab tarbija tasuma alles siis, kui on kauba või teenuse kätte saanud. Hinna avaldamine kauplemisvõtete korral TKS § 123 lg 6 loeb eksitavaks kauplemisvõtteks, kui tarbijale edastatud teabest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahendiga seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks, kui
suured, et prügi uputamine sinna ei ole probleem. Ptaeguseks on prügi merre uputamine keelatud, sest see mürgitab mereelanikke, kes jõuavad lõpuks inimeste toidulauale ning mürgitvad omakorda inimesi. Päris suur osa jäätmetest jõuab taaskasutusse, kuid see sõltub üldiselt inimeste enda suhtumisest ning nende poolsetest panustest, näiteks prügi sorteerimine. Alates 1.maist 2005 on kõik ettevõtjad, kes pakendavad kaupu, veavad sisse või müüvad pakendatud kaupu kohustatud tarbijalt või lõppkasutajalt tasuta tagasi võtma om kauba müügi-, veo- ja rühmapakendid. Jäätmete kodus põletamine Paljud inimesed, kelle on kodus olemas kamin või ahi kipuvad jäätmeid ise põletama. Oluline on aga teada, et põletada tohib ainult immutamata ja värvimata puitu ja kiletamata paberit ning pappi. Kindlasti ei tohi põletada plaste, sest need ei põle täielikult ning selle tulemusel aurustuvad ja kondentseeruvad korstnas, ummistades selle ära. Lisaks sellele
4. Juhtimine ·rajatud usule inimestesse ·enamjaolt positiivne ·avatud ja inimesekeskne 5. Palgasüsteem ·Põhipalk + tulemuspalk ·Lisaks teised paindlikud ja tulemustest lähtuvad hüvitused 6. Töö ·iseseisev ·vaheldusrikas ·pingutust nõudev ·optimaalse koormusega 34. Edukate ettevõtete tunnused 1. Ollakse orienteeritud tegutsemisele, probleemidele leitakse lahendus. 2. Tarbijatega hoitakse lähedast sidet. Parimad ideed tulevad tarbijalt. 3. Liidrid toetavad autonoomiat ja ettevõtlikkust. On lubatud riskida ja eksimusele ei järgne tingimata karistus. 4. Töötajad tagavad tootlikkuse tõusu ja kvaliteedi paranemise. Arenemine toimub sisemise mitmekesisuse ajel. 5. Õhutatakse töötajate saavutusvajadust. Inimesi ja nendega suhtlemist peetakse olulisemaks kui teisi ressursse. 6. Tegeletakse sellega, mida tuntakse. Ei kalduta kõrvale missioonist ja äriideest. Riskides ollakse mõõdukas. 7
Seadusest tulenev eeldus on puuduse olemusega vastuolus eelkõige siis, kui viga on tekkinud normaalsest kulumisest, puudulikust käsitlemisest või õnnetusjuhtumist. Peale kuue kuu möödumist tuleb tarbijal põhjendada ning tõendada, et mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal ehk kaupleja müüs talle puudusega asja. Müüja ei vastuta ebatavaliselt lühikese kasutusperioodi järel tekkinud puuduse eest, kui asja on kasutatud tunduvalt suurema intensiivsusega, kui seda tavapäraselt tarbijalt võib mõistlikult eeldada. Tarbijal puudub pretensiooni esitamise õigus nende vigade suhtes, mis avalduvad tootel hiljem, kui kahe aasta möödumisel asja üleandmisest. 4. Õiguskaitsevahendid puudustega kauba müümisel Tarbija ees on kauba puuduste eest vastutav lepingu teine pool, seega peab tarbija esitama pretentsooni esmalt isikule, kellelt kaup osteti. Selleks esitab tarbija kauplejale avalduse, kus ta kirjeldab puuduse üldist olemust.
- poolte poolt kokkulepitud riigi õigust; - kokkuleppe puudumisel riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. • Tugevaim seos leitakse järgmiselt: - poole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse; - majandus- või kutsetegevuses lepingu täitmisel lähtutakse peamisest või lepingu täitmisega seotud tegevuskohast; - kinniasjaõiguste puhul kinnisasja asukoht. TARBIJA- JA TÖÖLEPINGUD • Tarbijalt ei tohi võtta tema elukohariigi kohustuslike normidega tagatud kaitset • Kaitse on piiratud juhtumitega, kus tarbijale on tema elukohariigis tehtud spetsiaalne pakkumine või reklaam, või võetud vastu tellimus, või tarbijale korraldatud tehinguks reis teise riiki • Töötajalt ei tohi võtta õiguse valiku puudumisel kohalduva õiguse kohustuslike normidega tagatud kaitset
Biolagunevad jäätmed Pakendid Paber Ohtlikud jäätmed Segaolmejäätmed 23. Mis on säästev tarbimine? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. 24. Võrdle omavahel ökomärgiseid, ühele keskkonnaaspektile keskenduvaid märgiseid ja
Sild peab vastama Eestis kehtestatud normidele ja standarditele. Sild projekteeritakse 2 inimese poolt 6 kuu jooksul. 24. Nõuete loetelu, mille alusel koostatakse, missugune on nõuete loetelu ülesehitus? Kuidas nõuded grupeeritakse? Nõuete loetelu koostatakse vastavalt kliendi poolt esitatavatele nõuetele, stantarditele, tootmise parimatest praktikatest. Ülesande püstitus arendamisele ja konstrueerimisele tuleb enamasti järgmistest allikatest: - ostjalt või tarbijalt kui soov või tellimus; - välistest või sisestest allikatest kui arendustellimus; - ettevõttesiseselt kui vajadus parandada olemasolevat toodet (näit. suurendada tõstejõudu, alandada hinda). Grupeeridakse nõuete liigituse alusel. Nõuete liigitused (Nõuded ja soovid): 1 tehnilis-majanduslikud: puhttehnilised, ühenduskohad, kulutused, seadused, normid, patendid, aeg, personal, abivahendid. 2 organisatsioonilised: aeg, personal, abivahendid. 25
· nõudluse prognoosimine toodete (teenuste) mahu ja sihtgruppide määratlemine ajas ning ruumis. Püüe ette arvata tuleviku tarbeid. · müügijärgne teenindus toodete müügijärgne hooldamine (garantii, varuosad) ja tarbija käitumise monitooring. · korje pakendite utiliseerime (hävitamine) ja toote liikumine vatsuvoolu ehk tarbijalt tootjale tagasi (nn. tagastuslogistika). 2) Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega.
Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia(nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia(E=mc2) 14) Sõnasta termodünaamika II seadus. Iga kord, kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada. 15) Mille poolest erinevad produtsendid ja kosumendid? Produtsendid(taim) kasutavad päikesevalgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessi. Kosumendid kasutavad energia saamiseks(toitlumiseks)produtsente. 16) Mitu troofilist tasandit võib olla toiduahelas? Miks?
Näiteks kui väikeses linnas on ainult üks juuksur, on ta ainukene pakkuja turul. Sellegipoolest ei saa öelda, et tegemist oleks monopolistiga, sest pole ju erilisi takistusi, et ka keegi teine oma juuksuritöökoja avaks. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Sellist monopoli tegevust nimetatakse hinna diskrimineerimiseks. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. Hinda diskrimineerides saab ettevõte suurendada oma kasumeid. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa; Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel.
Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia (E = mc2). Termodünaamika II seadus Iga kord, kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada. PÄIKESEENERGIA Energiavoog läbi kiirgub Maale valgusena biosfääri BIOSFÄÄR Aastane bioproduktsioon FOTOSÜNTEES kuivainena on 1,1 Gt Päikeseenergia muundatakse FOTOSÜNTEES
Ettevõtte turujõu hindamine Üheks võimaluseks on vaadata, kuidas on jagunenud tööstusharus suuruse järg Monopoli jõud ei sõltu siiski mitte ainult ettevõtte turuosast, vaid ka muudest teguritest Hinna diskrimineerimine Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel MITTETÄIELIK KONKURENTS Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents
Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia (E=mc2). 23)Sõnasta termodünaamika II seadus. Iga kord kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada. 24)Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks? Ligikaudu 50% saadud energiast kulutatakse hingamiseks. 25)Mille poolest erinevad produtsendid ja konsumendid? Produtsendid (taim) kasutavad päikese valgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessis, konsumendid kasutavad energia saamiseks (toitlumiseks)
Seega illustreerib tool vajadust luua tasakaal majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja ökoloogilise arengu ning vajaduste vahel. Säästva arengu põhiprintsiibid, väljakutsed, instrumendid? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse
Näiteks kui väikeses linnas on ainult üks juuksur, on ta ainukene pakkuja turul. Sellegipoolest ei saa öelda, et tegemist oleks monopolistiga, sest pole ju erilisi takistusi, et ka keegi teine oma juuksuritöökoja avaks. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Sellist monopoli tegevust nimetatakse hinna diskrimineerimiseks. Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. Hinda diskrimineerides saab ettevõte suurendada oma kasumeid. Võimalus hinda diskrimineerida sõltub kahest tingimusest: · Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa; · Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel.
kuludena; 4) osamaksete arv, suurus ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad või meetod, mille järgi neid võib kindlaks määrata, kui need ei ole lepingu sõlmimisel veel teada; 5) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 6) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 7) tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg, samuti krediidilepinguga seotud müügilepingust taganemise õigus; 8) tarbijalt nõutavad tagatised ja omandireservatsioon. Liisingulepingu poolte õigused ja kohustused VÕS on sätestatud peamised lisingulepingu poolte (liisinguandja ja liisinguvõtja) õigused ja kohustused. Lepingupooled võivad VÕS tulenevaid õigusi ja kohustusi muuta ja täiendada pooltevahelise kokkuleppe kaudu. Seega võivad õigused ja kohustused tuleneda ka poolte vahel sõlmitud lepingust, mida VÕS-st tulenevad kohustused võivad täiendada.
- aja eest, mil võlgnik õigustatult keeldus kohustuse täitmisest (VÕS §-d 113 lg 2, 110, 111) - intressilt viivise nõudmise keeld VÕS § 113 lg 6 - seaduses või lepingus ettenähtud piirangud viivise suurusele - õigus nõuda vähendamist VÕS § 113 lg 8 + § 162 Erinormid: - VÕS § 415 lg 1 (tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete tasumisega hilinemisel on õigus viivist nõuda kuni VÕS § 113 lg 1 määrani - keelatud on nõuda tarbijalt leppetrahvi või käsiraha maksega viivitamisel TsÜS § 86 – heade kommetega vastuolus olev laenu kulukuse määr Viivise määr §113 lg1 Viivise vähendamine: - kohtul õigus vähendada viivist ainult maksmiseks kohustatud poole nõudel (VÕS § 162 lg 1) - kui on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige: 1) Kohustuse täitmise ulatust 2) Teise poole õigustatud huvi 3) Poolte majanduslikku seisundit Tüüptingimustes - § 42 lg 2 p 5; loetakse tühiseks, asendatakse seadusest tuleneva
Kauba müümisel või teenuse osutamisel kestvuslepingu alusel esitatakse arve iga kokkulepitud arveldusperioodi eest. Arve esitatakse tarbija valikul tema postiaadressile või e-posti aadressile. (7) Kaupleja võib jätta arve käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud viisil esitamata vaid juhul, kui tarbija on sõnaselgelt nõustunud sellega, et arve on kättesaadav kaupleja elektroonilise klienditeeninduskeskkonna, internetipanga või muu sellise keskkonna või andmekandja kaudu. Tarbijalt nõusoleku saamist tõendab vaidluse korral kaupleja. (8) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib määrusega kehtestada mõne kauba või teenuse kohta tarbijale teabe andmise täpsemad nõuded. Kauba või teenuse pakkumine ja müük (1) Kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab
Tagajärjeks on osa korterite ülekütmine jällegi üks energia raiskamise võimalus! Laen aitab säästa Kui maja välisseinte termografeerimine näitab märgatavat soojuse väljavoolu, siis oleks põhjendatud maja välisseinte soojustamine, kuid ikka ja jälle küsitakse, mis see kõik maksma läheb. Ent vaatame asja ka teisest küljest. Kui näiteks 80 korteriga majas on kaheksa viimase aasta jooksul kulunud soojust 6280 MWh, siis varsti kehtima hakkava hinnaga + käibemaks nõuab see tarbijalt enam kui 3,7 miljonit krooni, aga seda kulutust justkui ei märgatagi. Ometi ei jää ka see hind püsima! Sõltuvalt maja seisukorrast võib soojustamisega soojust säästa isegi enam kui kaks korda. Selle säästu arvelt võib ka 15-aastast pangalaenu tagasi maksta ja ehk jääb endalegi veel midagi järele. Vähemalt inimene ei kaota midagi. Sagedane vastuargument: mina ei elagi nii kaua! Tähendab, kui mina lahkun siit ilmast, siis tulgu ka teised minuga kaasa
Kõigepealt on vaja maatükk leida. Selleks lähtuda järgnevatest kriteeriumitest: - pakkumiste analüüs - arendusprojekti rahaline maht - projekti etappideks jaotamise võimalus - arendusprojekti ehitusmaht - maatüki ostu finantseerimistingimused - detailplaneering ja selle muutmise võimalused - looduslik ja tehniline keskkond (nt kas inftastruktuur on soodne) - maatüki asukoht (mida rohkem tõmbekeskuse poole, seda kõrgemat hinda saab tarbijalt küsida; mõni arendaja on ainult Tallinnas) - arendaja spetsialiteet (näiteks kas ärikinnisvara ja elamispinnas või üks neist) - olemasolev kliendibaas (hea teha turu-uuringut, et teada saada, mida ja kuhu kliendid tahavad) - projekti uudsus Tootemeetmestik (kui maatükk on olemas, siis kuidas edasi minna) - detailplaneeringu koostamine /// kui on vaja detailplaneeringut teha, siis on müügi- ja ehitustegevus teadmatus kauguses
teenuste olemasolu ja müüja ise neid ei osuta, peab ta tarbijale asja üleandmise ajal ja tarbija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest (VÕS § 232). Tarbijale tellimata asja saatmine Tarbijale tellimata asja saatmise korral ei teki majandus- või kutsetegevuses tegutseval kauplejal tarbija vastu nõudeid (VÕS § 99 lg 1). Seega ei saa kaupleja saadetud asja tarbijalt välja nõuda ega ka selle maksumuse tasumist nõuda. Tarbijal ei ole kohustust asja vastu võtta, seda säilitada, tagastada või muid toiminguid teha. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta sellises situatsioonis nõustumuseks. Kauplejal on siiski erandina õigus esitada tarbijal vastu nõue, kui: 1) asi või teenus ei olnud määratud sellele tarbijale 2) asja saatja või teenuse osutaja arvas ekslikult, et tarbija selle tellis ja tarbija sai
8. Osa inimesi leiab, et teaduse ja tehnoloogia areng lahendab ka ökoloogilised probleemid ja turundus ei peaks sellega tegelema. Milline on Sinu seisukoht? 11 9. Kuidas Sa hindad väidet: "Hea kaup müüb ennast ise"? 10. Kuidas eristatakse Sinu organisatsioonis turundust ja müüki? Vastused: 1.Päris nõustuda ei saaks, kuna olukordi on väga palju erinevaid kui tarbija teadvustab millise toote või teenuse ta endale soetas ja kui hiljem tekib selle toote või teenuse kohta kaebus tarbijalt, siis tarbijal on õigus. Kuid on ka juhtumeid, kus tarbija ei teadvusta endale, millise toote või teenusega täpsemalt on tegu ja millise vajaduse see peaks täitma, seega kui kliendi ootused ja lootused on väga erinevad sellest, mis tegelikult toode või teenuse eesmärk pakkuda on, siis võiksin öelda, et tarbijal pole alati õigus. 2.Muidugi muutub mood turundustegevuse mõjul, kuna nõudlus on tekkinud sellise moe järgi, mis on reklaamide kaudu tarbijani toodud
a) Õige b) Vale 4. Monopol on turul ainukene pakkuja. Seega mõjutab monopoli tootmisotsus hinda, mille juures vastav kogus toodangut müüakse. a) Õige b) Vale 5. Monopolisti nõudluskõver asub kõrgemal kui piirtulu kõver, seega on hind alati kõrgem kui piirtulu. a) Õige b) Vale 6. Hinna diskrimineerimisega on tegu, kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt, või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. a) Õige b) Vale 7. Kui monopolist toodab ja müüb sellises mahus, kus tulem on maksimaalne, siis on ka piirtulu maksimaalne. a) Õige b) Vale 8. Monopol on turuvorm, kus üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. a) Õige b) Vale 9. Hinda diskrimineerides suurendab ettevõte tarbijate kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 10
5. Aluseid lisandub ringlusesse kaubanduskeskuste kaudu. 6. Aluseid koos kaubaga tarnitakse tööstusele, ehitusobjektidele ja põllumajandusele. 22. Kaupade markeerimine Markeering kaubal peab olema selge ja kõigile ühtmoodi arusaadav. Eriti oluline süsteemsetel vedudel 23. Tagastuslogistika (definitsioonid) Tagastuslogistika = Reversiivlogistika On kaupade liikumine jaotusketis tarbijalt tootja suunas. On toormaterjali, pooltoote ja lõpetatud toote ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästliku liikumise planeerimine, realiseerimine ja kontroll tarbimiskohast kuni lähtekohani selleks, et taastada kauba väärtust või tagada nõuetekohane likvideerimine. On vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubavoo ning pakendamise planeerimine,
Osaliselt avaliku kauba tunnustega kaubad: - ringhääling pakub konkurentsitut teenust, kuid välistamine on võimalik. - maanteed pakuvad teenust, mida tarbitakse kollektiivselt, kuid iga täiendava tarbija lisandumine suurendab osaliselt konkurentsi. Kas eraturg või avalik sektor? - Teenuseid, mille pakkumise piirkulu on ühiskonna seisukohalt null, oleks otstarbekam tasuta pakkuda avaliku sektori poolt või võiks tarbijalt sisse nõuda ainult piirkulu ulatuses kasutamistasu - Mõnede kaupade puhul võib välistamine olla võimalik, kuid mitte soovitatav, kuna teenuse osutamine ei tooks täiendavaid kulusid või oleks välistamine liiga kulukas Piiramine on võimalik: - kasutamistasu kehtestamise läbi, kus tarbija ei maksa kinni kogu teenuse maksumust - pakkudes teenust avaliku sektori poolt kõigile samas koguses - normeerides teenuste kasutamist näiteks järjekorra vormis
Tugev bränd: x tõhustab firma kõiki tegevusi ning kasvatab tulu ja turuosa x vähendab riski ning suurendab firma usaldusväärsust x pikendab toote elutsüklit, hoiab kokku turundaja kulusid x annab tootele lisaväärtust, tarbijale ühtlase kvaliteedi ja selge sõnumi x mõjutab positiivselt tarbija ostu- ja tarbimisprotsessi ning kujundab tarbimisharjumusi x kasvatab lojaalset tarbijaskonda x paneb tarbija ostma kindlat brändi analoogide hulgast x väldib tarbijalt teise võtmist kui soovitud bränd ei ole müügil x kahandab tarbija hinnatundlikkust ning laseb tal maksta hinnalisa. 2) Kaubamärk on osa brändist. Eesti kaubamärgiseaduses on kaubamärk defineeritud järgmiselt: kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgiks võib olla: x sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm) x kujutismärk (logod)
Passiivne vs aktiivne tarbija lk 78 Keeruline käitumine; vaheldust otsiv käitumine; ebakõlasid vähendav käitumine; harjumuslik käitumine Tarbija ostuotsustusprotess lk 82 1. Vajaduse määratlemine 2. Info kogumine 3. Alternatiivide võrdlemine 4. Ostmine 5. Ostu järgne käitumine Osalusmäär • Väike osalusmäär tähendab väikest ostupingutust (odav, väikese mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas) • Suur osalusmäär nõuab tarbijalt suuremat ostupingutust • Mida keerukam ja ebatavalisem toode, seda kõrgem on tarbija osalusmäär • Kõrge osalusmääraga toode on tavaliselt kallis ja suure mõjuga tarbija positsioonile ühiskonnas Maslow’ vajaduste hierarhia lk 85 Füsioloogilised vajadused; Kaitstuse ja turvalisuse vajadus; Sotsiaalsed vajadused; Tunnustusvajadus; Eneseteostuse ja -arendamise vajadus Alternatiivide hindamismudelid lk 87
Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia (E=mc2). 14) Sõnasta termodünaamika II seadus. Iga kord kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada. 15) Mille poolest erinevad produtsendid ja konsumendid? Autotroofid e. produtsendid e. isetoitjad on organismid, kes suudavad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise lihtsatest ühenditest sünteesida. Päikeseenergia salvestatakse fotosünteesi protsessis kompleksseteks energiarikasteks molekulideks. Heterotroofid e. konsumendid e
Tänapäeva ühiskonnas on kõik selle liikmed pidevalt kellegi toodangu ja teenuste tarbijad, suutmata ilma selleta toime tulla. Kliendi rahulolu on müüja edukuse alus! Iga kaotatud klient on ka mitme uue kliendi kaotus! Mida teravam on konkurents, seda tähtsamad on kliendisuhted! Kuna tarbijast oleneb palju, siis käib tarbija poolehoiu ümber pidev võitlus, mis tagab enamasti piisava kvaliteedi ja madala hinna. Samas võib info tarbijalt halva või ohtliku kauba kohta levida väga kiiresti üle kogu maailma. Kuigi tundub, et tarbijaskond on kaitstud, tekivad probleemid siin eelkõige seetõttu, et tarbijad eelistavad reeglina odavamat kaupa. Odavus aga saavutatakse millegi kas parema töökorralduse ja arengu või kokkuhoiu arvelt kvaliteedis. TARBIJAT KAITSEV SEADUSANDLUS Tänapäeva mõistes esimene tarbijakaitseseadus "Pure Food and Drug Act" kehtestati 1906. aastal USAs
annaabi.ee 
